Sa oled siin

Korduma kippuvad küsimused

Korduvad küsimused

Üldised küsimused

1. Küsimused prügiveo kohta (prügiauto ei käinud, soov sõlmida jäätmeveo lepingut jne)

 Palun pöörduge kohaliku omavalitsusega lepingu sõlminud jäätmevedaja poole.

2. Millisele e-postile saata Keskkonnaametile suunatud kirjad, taotlused, metsateatised jne?

Keskkonnaameti üldmeilile info@keskkonnaamet.ee.

3. Soovime Tallinnas puid maha võtta. Kellele tuleb taotlus esitada?

Palun pöörduge Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti poole. Telefon: 645 7191.

4.  Puude raie linnas/alevis

Puude raie teemadel linnas või alevis palun pöörduge kohaliku omavalitsuse/linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole.

Kui tegemist on kaitse all oleva puuga (sel juhul on puu vastavalt tähistatud), siis pöörduge Keskkonnaameti poole info@keskkonnaamet.ee.

5. Saatsin Keskkonnaametile kirja, kuid ei ole veel vastust saanud.

Võite küsida Keskkonnaameti üldnumbrilt +372 662 5999 või vaadata meie avalikust dokumendiregistrist, kas Teie pöördumine on registreeritud, milline on vastamise tähtaeg ning kes on määratud dokumendi täitjaks. 

Avaliku dokumendiregistri kasutusjuhend

6. Kas lõket tohib teha?

Palun pöörduge Päästeameti poole.

7. Küsimused taimekaitsevahendite kohta

Palun pöörduge Põllumajandus- ja toiduametisse.

8. Kust saab vaadata keskkonnalube?

Keskkonnaload on aadressil infosüsteemist KOTKAS > Keskkonnaload.

9. Kuidas KOTKAS infosüsteemis anda volitusi?

Sisene iseteenindusse > ID-kaart/Mobiil-ID > Töölaud > Halda volitusi > Lisa uus volitus.

10. Kuidas esitada KOTKAS infosüsteemis taotlust?

Sisene iseteenindusse > ID-kaart/Mobiil-ID >Taotlused > Uue loa taotlemine.

11. Kuidas KOTKAS infosüsteemis loa taotlust parandada?

Iseteeninduses > Taotlused > Minu taotlused > Valida esitatud taotlus > Alusta parandustaotlust.

12. Kuidas KOTKAS infosüsteemis esitada loa muutmise taotlust?

Iseteeninduses > Keskkonnaload > Minu keskkonnaload > valida õige keskkonnaluba > Alusta loa muudatustaotlust.

13. Tasusin loa taotluse riigilõivu süsteemiväliselt. Kuidas saan taotlusega edasi minna?

Laadige KOTKASes riigilõivu sammu juures maksekinnitus: Maksekinnitus > Vali fail > Laadi üles.

14. Kes võivad keskkonnaloa taotluse allkirjastada?

Keskkonnaloa taotluse võivad allkirjastada juhatuse liikmed või isikud, kes on juhatuse liikme poolt vastava volituse saanud. Juhatuse liige saab keskkonnaloa taotluse esitamiseks infosüsteemis KOTKAS vastavad volitused seadistada. Jäätmekäitleja registreeringuid saavad allkirjastada juhatuse liikmed või isikud, kelle kohta on vastavasisuline volitus taotlusmaterjalidele e-kirja lisatud.

Metsaregister

1. Esitasin Keskkonnaametile sanitaarraie metsateatise ja see sai lubava märke. Raiet tehes selgus, et eraldiselt on vaja raiuda kokku rohkem tihumeetreid kui metsateatisele määratud sai. Kas mul tuleb esitada Keskkonnaametile täiendavav metsateatis?

Jah, Teil tuleb esitada täiendav metsateatis. Sanitaarraiel on raiemahu järgimine vajalik. See on vajalik, et sanitaarraiena ei tehtaks raieid, mis oma olemuselt ei vasta sanitaarraie eesmärgile.

2. Miks ei ole metsateatisele võimalik sisestada pindala? Pindala lahter on tühi ja mitteaktiivne?

Olete metsateatise esitamist alustanud katastriüksuselt. Katkestage metsateatise esitamine ja tehke linnuke eraldise numbri ette, siis tekib metsateatisele kogu eraldise info ja seda koos pindalaga. Raadamiste ja trassiraiete korral tehke linnuke katastriüksuse ette ning seejärel metsateatise vormil saate alustada ala joonistamist selle nupuga:

3. Omaniku kood ja nimi ei vasta rahvastikuregistri andmetele. Mida teha?

Toimunud on kinnistu omaniku vahetus notaris aga muudatused ei ole jõudnud veel kinnistusraamatusse. Oodake kuni omaniku vahetus on registreeritud ka kinnistusraamatus. Vaata ka: https://kinnistusraamat.rik.ee.

4. Miks osadele metsateatistele veel otsust tulnud ei ole? Teistele juba tuli. 

Juhul kui metsateatisele ei ole paari minuti jooksul vastust saabunud on tegemist, kas kaitsealuse objektiga või on planeeritud lageraie ümber varasemad lageraielangid või on tegemist mõne muu piiranguga ning metsateatis on suunatud menetlemiseks Keskkonnaameti spetsialistile. Lisaks võivad kinnistul olla erinevad koormatised kinnistusraamatus ja ka sel juhul võtab menetlus aega kuni 15 tööpäeva. Esitatud metsateatise menetlusaega on võimalik jälgida süsteemi sisse logides jaotisest “Teatised”, millele vajutades avaneb aken “Minu üksuste metsateatised”. Vaata ka metsaregistri (http://register.metsad.ee) all servas olevat juhendit “Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf” ja “Metsaportaalis metsateatise esitamise juhend.pdf”.

5. Kuidas esitada kahjustuste metsateatist? Sanitaarraie märkimisel ei saa määrata kahjustuse põhjust ja kahjustatud puuliiki.

Tulenevalt metsaseaduse § 41 lõikest 2 loetakse mets kahjustatuks järgnevatel juhtudel:

1) metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis olevas puistus metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv väiksem kui metsa uuenenuks lugemiseks nõutav minimaalne puude arv;
2) alates latimetsa arenguklassist elujõuliste puude esimese rinde rinnaspindala väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet.

Nimetatud juhtudel tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile metsakahjustuse metsateatis. Selleks määrata metsateatise blanketil või metsaportaalis vormile kahjustuse kood (1 - 11). Metsakahjustusest teatamisel raieliiki metsateatisele ei määrata.

Sanitaarraiet metsaportaalis kavandades märkida metsateatise vormile raieliigi kood, raiutav maht ning seejärel lisada vormile “lisa” nupuga sama eraldus uuesti ning sellele reale märkida kahjustuse kood ja kahjustatud puuliik.

Paberteatisel saab hooldusraiekoodi ja kahjustuse koodi märkida samale blanktis toodud reale.

6. Vigane geomeetria – mida see tähendab? 

See tähendab, et Teie poolt joonistatud ala lõikub või kattub teise objektiga. Peale veateadet kuvatakse objekti vigane koht kaardil, mida saab kaarditööriistu kasutades korrigeerida.

7. Kuidas tegutseda, kui soovin juba olemasoleva metsateatise asemele uut esitada?

Juhul kui soovite oma raieplaani näiteks eraldisel 3 muuta valige kaardil eraldis 3 uuesti, seejärel vajutage vasakul rohelist nuppu “Lisa metsateatisele” ning täitke metsateatise vorm uuesti, kuhu saate märkida näiteks teise raieliigi või korrigeerida väljaraiemahtu. Samale alale esitatud metsateatis tühistab varasema metsateatise. Vaata ka metsaregistri all servas oleva juhendi "Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf" punkti 4.6.

8. Metsateatis on saanud EI-otsuse. Kuidas vastavalt soovitustele uue teatise saaks esitada?

Lähtuge “EI” otsusele lisatud selgitusest ja esitage vajadusel samale alale uus ja muudetud sisuga  metsateatis (vahetage raieliiki või muutke väljaraie mahtu). Vaata ka metsaregistri all servas oleva juhendi "Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf" punkte 4.4 ja 4.6

9. Ei saa esitada metsateatist, programm jääb lõpmatuseni ketrama. Mida teha?

Palun pöörduda klienditoe poole, e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee telefon: 662 5999.

10. Millisest keskkonnast saab vaadata, kas teatis sai esitatud ja mis on menetluse tähtaeg?

Logige register.metsad.ee süsteemi. Vajutage nuppu “TEATISED” seejärel avaneb uus aken “Minu üksuste metsateatised”. Selles aknas on näha ka menetlusaeg. Lisaks on samas aknas näha ka “Viimati esitatud teatised”, “Esitamata teatised”, “Kahjustuse teatised”, “Tööde teatised”(Raietööd) ja “Kõik” (seal on nii “EI” kui “JAH” otsused ning Teie kehtetud metsateatised). Juhul kui Teil on üle 50 kinnistu on sama info vasakul iga kinnistu juures oleva nupu all.

Vaata ka metsaregistri all servas oleva juhendi "Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf" punkti 4.3.

11. Miks on metsaportaalist kadunud takseerandmed, kuigi varasemalt on need seal olemas olnud? 

Metsa inventeerimisandmete osas palun pöörduda Keskkonnaagentuuri poole e-post: mravalik@envir.ee telefon: 677 1300

12. Kas kehtivat metsateatist saab pikendada ja kuidas seda metsaportaalis teha?

Kehtivad metsateatisi pikendada ei saa. Esitage samale metsaeraldisele uus metsateatis. Vaata ka metsaregistri all servas oleva juhendi "Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf" punkte 4.4.ja 4.6.

13. Miks annab minu kinnistu kohta päringu tegemisel metsaportaal vana katastritunnuse? Kinnistu jagamisest on mitu aastat möödas. 

Kinnistu maakatastriandmeid muutes ei muutu metsaregistris metsa inventeerimisandmed automaatselt. Palun pöörduda Keskkonnaagentuuri poole e-post: mravalik@envir.ee telefon: 677 1300, kes viib metsa inventeerimisandmete sisu vastavusse katastriandmete muutustega.

14. Kuidas leida portaalist metsakaitseekspertiisi (MKE)?

Logi metsaregistri portaali, vali vasakult rippmenüüst MINU ja sealt EKPERTIISID, seejärel avanevad kõikide minu kinnistutega seotud metsakaitseekspertiisid ja metsauuenduse ekspertiisid.

15. Kuidas esitada teatist kui metsamajanduskava ei ole kohustuslik? 

Vali lipiku “MINU” alt soovitud kinnistu ning tee linnuke katastriüksuse nr ette. Seejärel vajutada nuppu “Lisa metsateatisele”. Ekraanile tekib metsateatise vorm. Seejärel vajuda vormil nuppu 

ning joonista vasakul tööriista ribal oleva nupuga

ala kus soovite raiet teostada. Ala joonistamise järel vajutada vasakult ribalt nuppu

, mis kinnitab ala ja toob teid tagasi metsateatise vormile. Ala ise joonistamist on vaja kasutada Trassiraiete (TR), Raadamiste (RD) ja alla 5 ha suuruse (eraisikud), alla 2 ha (juriidilised isikud) metsamaaga kinnistute korral.

Keskkonnarikkumised

1. Kuhu teatada, kui märkan keskkonnarikkumist?

Keskkonnarikkumisest palume teavitada riigiinfo telefonile 1247 kui märkate: 

  • keskkonnareostust või reostusohtu;
  • ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust;
  • jäätmete ebaseaduslikku ladestamist;
  • massiliselt surnud loomi, linde või kalu;
  • loomade julma kohtlemist;
  • muud keskkonnaalast õigusrikkumist.

Abitud/vigastatud loomad

1. Abitu linnu või looma leidmine

 Abitust loomast või linnust teavitada riigiinfo telefonile 1247.

2. Hukkunud loom maanteel

Liikluses viga saanud või hukkunud loomast teatamine riigiinfo telefonile 1247 (tasuta) helista:

  • maanteel hukkunud suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits);
  • maanteel (riigiteel) hukkunud muu loom;

3. Kuhu teatada kohalikul teel, tänaval hukkunud loomast (linnas, alevis või alevikus)?

Palun teavitage kohalikku omavalitsust.

4. Hülge korjuse leidmine

Palun teavitage kohalikku omavalitsust, kes vajadusel korraldab korjuse ära koristamise. Hukkunud kaitsealusest liigist teavitage Keskkonnaametit riigiinfo telefoni 1247 või info@keskkonnaamet.ee kaudu.

Looduslikes oludes olev loomakorjus, kui see ei häiri inimesi või asub vähekäidavas kohas, ei vajagi tingimata ärakoristamist – korjuse kasutavad ära eri elusorganismid ja see jõuab tagasi aineringesse.

5. Haigustunnustega metsloomast kohalikul teel, tänaval (linnas, alevis või alevikus) teatamine 

Teavitada kohalikule omavalitsusele.

Jahindus

1. Mida mõeldakse kiskjakahju all ja kuhu kiskjakahjust teatada?

Kiskjakahjude all mõeldakse:

  • kui põllumajandusloom (nt lammas, veis, kits, hobune) või lemmikloom (nt koer) on surmatud või vigastatud;
  • lõhutud on mesitaru või kahjustatud silopalli;
  • kahjustatud on hüljeste poolt lõks- või nakkepüünist (kalapüüniseid).


Kahju hüvitamist on võimalik taotleda, kui kahju tekitajaks on hallhüljes, viigerhüljes, pruunkaru, hunt ja ilves. Kui kahju kannataja soovib kahju hüvitamist, tuleb tekkinud kahjust viivitamatult Keskkonnaametile teada anda. 
Selleks on järgmised võimalused: 

  1. saata e-kiri aadressil info@keskkonnaamet.ee;
  2. e-kirja saatmise võimaluse puudumisel võib helistada Keskkonnaameti infotelefonile 662 5999 (tööpäeviti kl 9-16);
  3. muul ajal saab kahjust teatada ka riigiinfo telefonile 1247.

Rohkem teavet leiate meie kodulehelt.

2. Soov muuta metssigade lisasöötmiskoha asukohta. Kuhu saata taotlus ning kust leiab taotluse vormi?

Digiallkirjastatud lisasöötmiskoha registreerimise taotlusi ootame üldmeilile info@keskkonnaamet.ee.

TAOTLUSE VORM (9.07 KB, XLSX)

Jäätmed

1. Kust leian jäätmespetsialistide kontaktid tööpiirkonna või maakonna kaupa?

Jäätmespetsialistide kontaktid maakonniti leiate meie kõikide kontaktide nimekirjast siit.

2. Millisel juhul pean taotlema jäätmeloa?

Jäätmeluba on vaja:

  • jäätmete kõrvaldamiseks;
  • jäätmete taaskasutamiseks;
  • ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
  • metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
  • jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel;
  • jäätmehoidla käitamiseks;
  • prügila käitamiseks;
  • prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.

3. Kui suur on riigilõiv jäätmeloa taotlemisel?

Kui kavandatav tegevus seisneb tavajäätmete käitlemises, tuleb tasuda 520 eurot. Kui soovitakse tavajäätmeid käidelda koos ohtlikke jäätmetega või ainult ohtlikke jäätmeid, siis tuleb tasuda 780 eurot.

Muutmise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda 50% keskkonnaloa esmataotluse määrast. Mitut tegevust reguleeriva keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt riigilõivuseaduse § 136 astmes 2 lõikes 6 sätestatust.

Viitenumber riigilõivu tasumiseks on leitav meie riigilõivude lehelt.

4. Millisel juhul pean taotlema registreerimistõendi?

Registreerimistõend tuleb taotleda isikul, kes:

  • on jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
  • veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  • kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  • korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;
  • tegutseb jäätmete edasimüüjana;
  • osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust.

5. Kui kaua võtab aega registreeringu taotluse menetlus?

Keskkonnaamet kontrollib esitatud registreeringu taotluse vastavust nõuetele 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotletav tegevus ei vaja registreeringut või vajab jäätmeluba, teavitab Keskkonnaamet sellest registreeringut taotlevat isikut 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Keskkonnaamet otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse esitamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel isiku tegevust vaikimisi registreerituks.

6. Kui suur on registreerimistõendi taotlemisel riigilõiv?

Registreerimistõendi taotlemisel riigilõivu ei ole.

7. Kuidas taotleda jäätmeluba või registreeringut?

Taotlust on võimalik esitada KOTKAS infosüsteemis. KOTKAS infosüsteemi esmakordsel sisenemisel tuleb esmalt juhatuse liikme(te)l sõlmida kasutusleping. Selleks siseneda liikme(te)l  ID-kaardi või mobiil-ID-ga keskkonda, valida sealt ettevõtte nimi, kelle seadusjärgse esindajana (esindusõigusi kontrollitakse äriregistrist) toimetada soovitakse ning allkirjastada infosüsteemi kasutamise tingimuste nõusolek (kasutusleping). Kasutuslepingu sõlmimist küsib süsteem automaatselt peale rolli valiku tegemist. Pärast kasutuslepingu sõlmimist on võimalik asuda taotlust esitama. Selleks tuleb valida Taotlused - > Uue loa taotlemine.

8. Kas ma pean esitama jäätmearuande?

Jäätmearuanne tuleb esitada isikutel, kellele on väljastatud jäätmeluba, keskkonnakompleksluba(jäätmete osa) või registreerimistõend.

9. Kuidas esitada jäätmearuannet?

Jäätmearuanne esitatakse KOTKAS infosüsteemis. Aastaaruannet saab esitada plokis AASTAARUANDED > Lisa uus aastaaruanne > aruande liik "Jäätmearuanne".

10. Mis kuupäevaks tuleb esitada jäätmearuanne?

Jäätmearuanne tuleb esitada 31. jaanuariks.

11. Kuidas tuleb registreerimistõendi omanikel esitada jäätmearuanne?

Registreerimistõendi omajana tuleb valida aruande liigiks „Jäätmearuanne“ ning tegevuse liigiks „Loata tegevus“, aastaks „2020“ ning valida käitluskoht.

12. Mida teha, kui jäätmearuannet esitades süsteem ei paku ühtegi käitluskohta?

Kui käitluskohta registris ei tuvastatud võtke ühendust Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialistiga: jaatmearuandlus@envir.ee

13. Mul ei toimunud sel aastal jäätmeloa/registreerimistõendiga lubatud tegevust. Kas pean esitama jäätmearuande?

Kui tegevust ei toimunud, siis tuleb esitada 0-aruanne ehk jäätmekäitlusalaseid liikumisi ei kajastata ning kinnitatakse tühi vorm (st täidetakse tiitelleht).

14. Soovin vee-ettevõttest koduaeda viia haljastusmulda. Mida pean selleks tegema?

Haljastusmulla väljastamine toimub ainult nendele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes omavad vastavat jäätmeluba või nõuetekohast registreerimistõendit Keskkonnaametist. Vastavalt jäätmeseadusele käsitletakse reoveesettest valmistatud haljastusmulda jäätmena (jäätmenimistu kood  19 08 05).

Esmaseks eeltingimuseks on jäätmeloa olemasolu või registreerimistõendi taotlemine. Keskkonnaamet väljastab tõendi tasuta.

Taotlust täites tuleb jäätmekoodiks märkida ’19 08 05′ ja jäätmeliigiks ‘olmereovee puhastussetted’.

15. Millise jäätmekoodi pean oma tegevuseks valima?

Jäätmekoode saab vaadata Riigi Teatajast määrusest “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu”.

16. Kui pikaks ajaks on võimalik keskkonnaluba taotleda?

Keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks on võimalik taotleda tähtajatu kehtivusega.

17. Kust saab vaadata kehtivaid jäätmelubasid?

Kõikide asutuste jäätmeload leiate KOTKAS infosüsteemist. Avalehelt tuleb valida Keskkonnaload ning valdkonnaks määrata jäätmete käitlemine.

18. Küsimused prügiveo kohta (prügiauto ei käinud, soovime sõlmida jäätmeveo lepingut jne)

 Palun pöörduge kohaliku omavalitsusega lepingu sõlminud jäätmevedaja poole.

Kaitsealad

1. Kaitsealal tegutsemise/liikumise load

Taotlused erinevate lubade jaoks kaitsealal viibimise ja tegutsemise kohta tuleb esitada Keskkonnaametile, rohkem teavet leiad meie kodulehelt.

2. Kaitsealadel asuvad õpperajad

Juhised ja info kaitsealadel asuvate õpperadade ning nendel liikumiste kohta saab veebiküljelt RMK Loodusega Koos.

3. Looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamine

Kui eraomanik soovib müüa oma kinnistut, mille kasutamisele on looduskaitseliste piirangute tõttu seatud olulised kitsendused, siis selleks tuleb maaomanikul esitada avaldus Keskkonnaametile. Meie hindame, kas riigile müüdava maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, ning saadame ettevalmistatud materjalid otsuse tegemiseks Keskkonnaministeeriumile.

Rohkem teavet avalduse esitamise kohta leiad meie kodulehelt.

4. Millised võimalikud piirangud asuvad maaüksusel?

Maaüksuse andmetega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis.
Kui seal ei kuvata kõiki teadaolevaid andmeid, siis pöörduda katastri infotelefonil 675 0810.

5. Kuidas saada luba veekaitsevööndis (jõgede ääres) puude raieks, kui tegu pole metsamaaga?

Veekaitsevööndis teostatavate tööde, sh puu- ja põõsarinde raie kooskõlastamiseks tuleb esitada avaldus, milles täpsemalt kirjeldada, millisel katastriüksusel, millises mahus soovitakse teha raiet. Juurde palume lisada ka kaardi, kus ära märkida maa-ala, kus raiet teostatakse. Avalduse võib esitada digitaalselt allkirjastatult e-kirjaga info@keskkonnaamet.ee aadressile, paberkandjal posti teel või ise kohale tulles Keskkonnaameti kontorisse.

Kalastamine

1. Kellega rääkida kalanduse teemadel?

Palun pöörduge meie vee-elustiku spetsialistide poole:

  • Kerli Pettai (Peipsi, Võrtsjärv, Harju-, Rapla-, Järva-, Lääne-Viru-, Ida-Viru-, Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa), kerli.pettai@keskkonnaamet.ee, 5366 2619;
  • Märt Kesküla (Hiiu-, Lääne-, Saare-, Pärnumaa) mart.keskula@keskkonnaamet.ee, 463 6823, 523 4410.

2. Millisel juhul tohib kala püüda luba omamata?

Igaüks tohib avalikul ja avalikult kasutataval veekogul tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega. Arvestama peab keeluaegade, -kohtade ja kalaliikidele kehtestatud piirangutega.

Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust, raskusest ja ujukist. Püügil kasutatakse ainult looduslikku sööta.

3. Millisel juhul tuleb taotleda püügiõigus?

Igaüks tohib harrastuspüügiõiguse ehk püügiõiguse eest tasumise korral õngpüünistega (sh allveepüügivahendid) kala püüda avalikul või avalikult kasutataval veekogu, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid.

  • Õngpüünised on: spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (krunda, tonka), und, käsiõng ja lihtkäsiõng.
  • Allveepüügivahendid on: harpuunipüss ja harpuun ning haakeõng.

Õng- ja allveepüünistega kalapüügil tuleb tasuda püügiõiguse tasu (v.a kohad, kus püügil on vaja osta kalastuskaart). Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba).  

4. Millisel juhul on vaja taotleda kalastuskaarti?

Kalastuskaart tuleb taotleda, kui püügivahendina kasutatakse:

  1. nakkevõrku;
  2. õngejada;
  3. kadiskat;
  4. vähinatta;
  5. vähimõrda;
  6. liivi;
  7. kuuritsat;
  8. harpuuni (Saadjärv, Kuremaa);
  9. õngpüüniseid (Endla või Silma looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis);
  10. spinningut;
  11. lendõnge (mõned lõheliste jõed).

Küsimuste korral pöörduge meie vee-elustiku spetsialistide poole (vt punkti 1).

5. Kus saab kalastuskaardi taotlust esitada?

  • Internetis saab kalastuskaarti taotleda pilet.ee lehel. Taotlemisel on vaja end autentida ID-kaardi, mobiil ID või internetipanga vahendusel. Loa eest tuleb maksta kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.
  • Keskkonnaametis on võimalik taotlus esitada paberkandjal. Kui taotlus esitatakse teise isiku eest, peab sellele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri (vabas vormis), mis volitab teise isiku taotleja nimel taotlust üle andma. 
  • Taotluse võib edastada ka e-posti teel. Sel juhul peab esitataval taotlusel peab olema loa taotleja digitaalallkiri. Teise isiku eest taotlust digitaalselt allkirjastada ei saa. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Posti ja e-posti teel saadetud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks taotluse registreerimise kuupäev ja kellaaeg, mille on Keskkonnaamet märkinud oma dokumendihaldussüsteemis. See aeg on kindlasti hilisem kui e-kirja saatmise kuupäev ja/või kellaaeg, sest taotluse registreeritakse esimesel võimalusel, kuid siiski alles teatud aja jooksul pärast selle saamist. E-kirja saatmise kuupäeva ja kellaaega taotluse registreerimisel ei arvestata!

6. Millal saabub kalastuskaardi taotlusele vastus?

Loa andmise või mitteandmise otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul ning see edastatakse loa taotlejale posti või e-posti teel. 

7. Mis saab siis, kui ma ise ei saa minna võrku välja võtma?

Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.

Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut riigiinfo telefonil 1247. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.

8. Millal tohib vähki püüda?

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist 31. augustini. Vähipüügiks on vajalik kalastuskaart. Taotluste vastuvõtt algab juulikuu esimesel tööpäeval kell 9:00. Lisainfot taotlemise kohta saab lugeda meie kodulehelt.

9. Mitut püügivahendit võib vähipüügil kasutada?

Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna (üldjuhul maakond, erandina ka mõni konkreetne veekogu) piires luba püüda ühe kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ühe ööpäeva.

Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab 3 eurot.

10. Millal tuleb esitada püügiaruanne?

Kui tegemist on kuni üks kuu kehtiva kalastuskaardiga, esitatakse püügiandmed viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Pikemal perioodil kui üks kuu kehtiva kalastuskaardi püügiaruanne esitatakse viie päeva jooksul iga kalendrikuu lõppemisest arvates

NB! Püügiaruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruande lehele püügikoguseks 0. 

11. Kuidas püügiaruannet esitada?

  • Elektrooniliselt saab püügiandmeid esitada pilet.ee lehel (Minu andmed/Piletid alt valida Kehtivad piletid või Ostude ajalugu (kui kalastuskaardi kehtivus on lõppenud). Avage pilet ning Märkused lahtris leiate lingi aruande esitamiseks.
  • Digiallkirjastatult e-posti teel aadressile info@keskkonnaamet.ee
  • Keskkonnaameti kontorites kohapeal või saata tähtkirjana posti teel ühel järgmistest aadressidest:
    • püük siseveekogudest: Aleksandri 14, 51004 Tartu;
    • püük merest: Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla.

12. Mis saab siis, kui jätan püügiaruande esitamata?

Andmete esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv ning keeldutakse püügiandmed esitamata jätnud taotlejale uue kalastuskaardi andmisest senikaua kui andmed on esitatud. Püügiaruande esitamise järel kustutatakse võlgnevuse märge registrist 5 päeva jooksulNB! Sel ajal uut kalastuskaarti taotleda ei saa.

Keskkonnatasu

1. Missuguses infosüsteemis saab esitada keskkonnatasu deklaratsioone ning kuidas sõlmida portaali kasutuslepingut ja vormistada volitust?

Deklaratsioone saab esitada infosüsteemis KOTKAS. Deklaratsiooni esitamiseks tuleb esmalt juhatuse liikme(te)l siseneda ID-kaardi või mobiil-ID-ga keskkonda, valida seadusjärgse esindaja roll ning allkirjastada infosüsteemi kasutamise tingimuste nõusolek.

Kasutuslepingu sõlmimist küsib süsteem automaatselt pärast rolli valiku tegemist. Kui kasutusleping sõlmitud ja allkirjastatud, saab juhatuse liige hakata deklareerima.

Kui juhatuse liige soovib volitada teist isikut esitama deklaratsioone, tuleb koostada vastav volitus. Selleks klõpsata TÖÖLAUD > Volitused või ka Halda volitusi > Lisa uus volitus. Volitus(t)e lisamise järgselt on võimalik asuda volitatud isikul deklaratsioone esitama.

2. Kust leian keskkonnatasu deklareerimise juhendid?

Juhendid leiate infosüsteemist KOTKAS. Deklaratsiooni koostamisel infosüsteemis KOTKAS tuleb sisestada vaid keskkonnakasutuse andmed ja elektrooniline vorm genereerib automaatselt keskkonnatasu summa.

Kui arvutus(ed) on koostatud, siis saab “ühe nupuvajutusega” deklaratsiooni esitada ning edasi peab vaid hoolitsema selle eest, et Maksu- ja Tolliametis asuval ettemaksukontol oleks piisavalt vahendeid deklaratsiooni alusel tekkinud rahalise nõude katmiseks.

3.  Millal on deklaratsiooni esitamise tähtaeg?

Keskkonnatasu deklareerimise ja tasumise tähtaeg on aruandekvartalile järgnev 17. kuupäev.

Kui 17. kuupäev jääb puhkepäevale, siis deklareerimise ja tasumise tähtajaks on sellele järgnev esimene tööpäev.

4. Kui keskkonnakasutust kvartalis ei toimunud, kas pean deklaratsiooni esitama?

Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada iga aruandekvartali kohta. Kvartalil, kus keskkonnakasutust ei toimunud või keskkonnaloa kohaselt ei tohtinud keskkonda aruandekvartalis kasutada, täidetakse ja esitatakse deklaratsioon nullidega.

 5. Mis juhtub siis kui deklaratsioon jääb tähtajaks esitamata?

Deklaratsiooni esitamata jätmise korral rakendatakse maksukorralduse seaduse sätteid. Õigeaegselt maksmata keskkonnatasuga kaasneb intress 0,06% päevas.

6. Kuidas saab korrigeerida varem esitatud deklaratsiooni?

Varem esitatud deklaratsiooni korrigeerimiseks tuleb avada portaalis varem esitatud deklaratsioon, kust saab esitatud deklaratsiooni uuesti esitada. Infosüsteemis KOTKAS saab parandusdeklaratsioone esitada järgnevalt:

Iseteenindus > DEKLARATSIOONID > Esitatud deklaratsioonid > Vaata deklaratsiooni > Alusta parandusdeklaratsiooni.

7. Kuhu pöörduda deklaratsioonide sisuliste küsimuste korral?

Sisuliste küsimuste korral saab pöörduda keskkonnaloa halduri poole. Halduri kontaktid on leitavad  infosüsteemist KOTKAS (keskkonnaload > minu keskkonnaload > vajutada loa numbrile).

8. Kuhu pöörduda infosüsteemi tehniliste tõrgete korral?

Tehniliste tõrgete korral palume pöörduda Keskkonnaameti klienditoe poole telefonil 662 5999 (tööpäeviti kl 9–16) või e-kirjaga klienditugi@keskkonnaamet.ee

9. Kui loa kehtivus lõppeb kvartali keskel, kas siis peab deklaratsiooni esitama?

Jah, deklaratsiooni kohustus kehtis kuni loa lõppemiseni. 

Näide: Kui loa lõpp on 10.12.2020, siis on kohustus esitada IV kvartali deklaratsioon, perioodi 01.10.202010.12.2020 eest.

10. Kui kvartali keskel on toimunud loa valdaja vahetus, kellel on deklaratsiooni esitamise kohustus?

Deklaratsiooni esitamise kohustus on nii eelmisel loa omanikul kui ka uuel -  vastavalt siis selle perioodi eest, mil keegi oli/on loa omanik.

Näide: Kui loal on uus omanik alates 10.12.2020, siis 2020 IV kvartali kohta esitatakse kaks deklaratsiooni- vana loa omanik ja uus loa omanik. Vana omanik esitab 01.10.2020 - 09.12.2020 perioodi eest IV kvartali deklaratsiooni ja uus omanik esitab 10.12.2020 - 31.12.2020 perioodi eest IV kvartali deklaratsiooni.
 

Kiirgus

1. Kust leian teavet radooni kohta?

Radooni kohta leiab teavet meie kodulehelt.

Kliima

1. Kelle poole võib pöörduda kliima valdkonna küsimustega?

  • Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohta saab infot Annika Konovalovilt numbril 5694 4935 või e-posti aadressil annika.konovalov@keskkonnaamet.ee.
  • Kasvuhoonegaaside mahu aruande, käitlemislubade ja FOKA registri kohta saab infot Egon Orastelt numbril 5344 3473 või e-posti aadressil egon.oraste@keskkonnaamet.ee.

2. Kuidas taotleda käitlemisluba?

Käitlemisloa taotlus esitatakse Keskkonnaametile elektrooniliselt majandustegevuse registri (MTR) kaudu, kus need on ka hiljem kättesaadavad. Loa taotlust võib MTR-is koostada ja esitada selleks vastavat volitust omav isik. 

 3. Kus saab seadmeid registreerida ja hooldustoiminguid märkida?

Seadmeid ja hooldustoiminguid registreeritakse FOKA registris -> Teenused -> Fluoritud kasvuhoonegaase ning osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete haldamise ja käitlustoimingute registreerimise teenus.

4. Hooldaja töötunnid on teise ettevõtte all kinni. Mis tuleb teha?

  • Ettevõte, kelle all töötunnid kinni on, teeb ise vastavad muudatused MTR-s.
  • Kui esimene variant ei ole võimalik, saadab töötaja Keskkonnaametile avalduse, kus märgib ära, et tema seal ei tööta enam. Selle alusel saab kliima peaspetsialist ise juba MTR-is loa registriandmete õigsuses kahtluse alla seada.

5. Kuidas määrata seadmetele hooldaja?

  • Valida seadme I etapis hooldaja-ettevõte. Antud ettevõtte loa peal on töötajad kirjas, kes hooldustoiminguid tegema hakkavad.
  • Anda volitused FOKA teenuse volikirjaga. Seda volikirja saab vormistada läbi klienditoe ning see annab volitatavale õigused FOKA registris asutuse esindamiseks.

6. Seadme registreerimisel tuli I etapis viga sisse. Kuidas muuta?

I etapis seadme omanik pärast registreeringu kinnitamist enam ise midagi muuta ei saa. Juhul kui andmed on registreerimisel valesti märgitud, tuleb muudatuse tegemiseks pöörduda Keskkonnaameti kliima peaspetsialisti poole.

Puurkaevud

1.  Kuidas vähendada puurkaevu sanitaarkaitseala?

Sanitaarkaitseala vähendamiseks saata digiallkirjastatud taotlus e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee.

2. Puurkaevude registri tehnilised küsimused

Palun pöörduge Keskkonnaagentuuri spetsialisti Margit Kolatsi poole telefonil +372 673 6632 või e-posti aadressile margit.kolats@envir.ee.

3. Puurkaevu registrisse kandmine

Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab keskkonnaregistrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh veeproovid.

Andmete esitamiseks siseneda aadressile  e-keskkonnaameti portaali, valida Teenused > PUURKAEVUDE JA PUURAUKUDE ANDMETE ESITAMINE ELEKTROONILISEL TEEL.

Teenuse kasutamiseks on vaja omada hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi

4. Kuhu pöörduda puurkaevu rajamiseks kooskõlastuse saamiseks?

Esmalt tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et kooskõlastada puurkaevu asukoht.

Seejärel peab hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omav isik koostama ehitusprojekti. Ehitusprojekt saadetakse koos ehitusloa taotlusega kohalikule omavalitsusele.

Võõrliigid

1. Mida teha, kui aias on hispaania teeteod?

Teavet saab meie kodulehelt siit.

2. Mis on karuputk ja kuhu teatada karuputkest?

Teavet saab meie kodulehelt siit.

Linnu- ja loomakahjud 

1. Kuhu teavitada linnu või looma tekitatud kahjust?

Kahju hüvitamiseks tuleb pärast kahjustuse avastamist viivitamatult teavitada Keskkonnaametit info@keskkonnaamet.ee. Rohkem teavet leiate siit.

Muud abistavad viited

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.