Sa oled siin

Järveküla looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamine

Keskkonnaamet on algatanud Järveküla looduskaitseala kaitsekorralduskava koostamise aastateks 2020-2029. Kaitsekorralduskavas on välja toodud ala kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatud on tegevuste tabel. Vajalike tegevuste juurde on tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg.

Järveküla looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada Õhne jõe suudme ja Võrtsjärve vahelist märgala ja sellega seotud elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe lamminiidud (6450), rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Siirdesoo- ja rabametsad on kaitsealal kõige levinumad ja katavad alast ca 260 ha (38,5%).

Kaitseala puhkemajanduslik roll on väike, sest see on raskesti ligipääsetav ja seda kasutatakse peamiselt hooajaliselt (sügisene jõhvikahooaeg). Alal ei ole ka kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Seetõttu ei ole kavas ette nähtud külastustaristut.

Kaitseala on otseselt sõltuv Võrtsjärve veetasemest, sest kogu ala on vaid 1-2 meetrit kõrgem järve normaalsest veetasemest. Peamine inimmõju on sõjajärgsetest aastatest pärinev kraavitus, mis on peaaegu lakanud toimimast. Kaitseala lääneosas Õhne jõe kaldal on kitsas niiduriba, mis püsib avatuna peamiselt kevadiste üleujutuste ja pideva liigniiskuse tõttu. Raskesti ligipääsetavuse tõttu ei ole nende luhaalade järjepidev hooldamine majanduslikult otstarbekas. Võrtsjärve pikemaajalise madala veetaseme korral on oht, et luhad hakkavad võsastuma ja kaovad lindude pesitsuspaigad. Vajadusel (ornitoloogide ettepanekul) tuleb luhaala projektipõhiselt niita, kuid regulaarset niitmist ei kavandata.

Seega ei ole kavas suuremahulisi ja kulukaid tegevusi ette nähtud. Jätkatakse vaid riikliku seirega ning jälgitakse, et kaitseala oleks mõistlikul viisil tähistatud.

Kaitsekorralduskava avalikustamise periood on 02.-22.03. Oodatud on täiendavad ettepanekud kava ning kaitsekorralduslike tegevuste kohta e-postile info@keskkonnaamet.ee hiljemalt 22. märtsiks 2020.

Kaitsekorralduskava avalikku koosolekut ei korraldata, soovi korral saab kokku leppida kohtumise kohapeal või Keskkonnaameti Tartu kontoris.

Lisainfo: Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo spetsialist Marica-Maris Paju
tel. 5336 5805, e-kiri: maris.paju@keskkonnaamet.ee.

Kaitsekorralduskava tööversiooniga saate tutvuda SIIN (4.02 MB, PDF)

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.