Põllumajandus

Intensiivse põllumajandusliku tootmise tulemusena võivad taimetoitained jõuda nii pinna- kui põhjavette.

Intensiivse põllumajandusliku tootmise tulemusena võivad taimetoitained jõuda nii pinna- kui põhjavette. Põhjavette sattunud orgaaniline aine, mikroorganismid, ammoonium ja nitraadid võivad oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Samuti võivad põllumajandusest lähtuvad saasteained mõjutada pinnaveekogude veekvaliteeti ning soodustada nende eutrofeerumist 

Sügavallapanusõnniku hoidmiseks auna ja sügavallapanusõnniku kompostimiseks auna rajamise teatise esitamine 

Veeseaduse alusel on keskkonnaminister kehtestanud määruse nr 47 „Sügavallapanusõnniku auna rajamise teatise ja veekaitsevööndis karjatamise teatise andmekoosseis ja esitamise kord“, millega sätestatakse, et rohkem kui 5 loomühikut loomi pidava isiku kohustus on sügavallapanusõnniku auna rajamisest või kompostimisest ning nende asukohast teavitada Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne tegevuse alustamist. Teatise esitajal tuleb lähtuda määruse nr 47 § 2 välja toodud sügavallapanusõnniku hoidmiseks ja kompostimiseks auna rajamise teatise andmekoosseisust.  Sügavallapanusõnniku auna rajamisel või kompostimisel ei tohi halvendada pinnaveekogude ega põhjavee seisundit. 

Sügavallapanusõnniku aunas hoidmine

Sügavallapanusõnnikut on lubatud hoida aunas kuni kaheksa kuud kui selle kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Ladustamine aunas on keelatud ajavahemikul 1. november kuni 31. detsember. 

  •    Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. 
  •   Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale. 

Sügavallapanusõnniku kompostimine

Sõnnikut tohib kompostida eelkõige sõnnikuhoidlas või haritaval maal aunas. 

  •   Aunas on lubatud kompostida ainult vähemalt 25 protsendilise kuivainesissaldusega sügavallapanusõnnikut. 
  • Kompostitava sõnniku kuivainesisaldus määratakse ühesuguse tehnoloogiaga toodetud sõnnikust tootja kulul enne aunastamise alustamist vähemalt kord kahe aasta jooksul ühest proovist akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga. 
  • Kompostimine põllul aunas on lubatud sellises mahus, mille puhul ei ole ületatud samale põllule laotada lubatud toitainete piirnorme, mis on sätestatud veeseaduse § 161 lõigetes 1 ja 8. 
  • Kompostitava sõnniku auna kõrgus auna rajamise ajal võib olla kõige rohkem kaks meetrit ja auna kuju peab välistama sademevee kogunemise aunale. 
  • Kompostitav sõnnik tuleb aunast põllule laotada 24 kuu jooksul pärast aunastamise alustamist. 
  • Komposti aunast äravedamise järel tuleb rohumaal asunud auna alus haljastada järgmise vegetatsiooniperioodi alguseks. 
  • Uut kompostitava sõnniku auna ei tohi paigutada samasse kohta viie aasta jooksul pärast laotamist.

Veekaitsevööndis karjatamisest teavitamine

Lähtuvalt veeseaduse § 169  lõikes 7 sätestatust peab veekaitsevööndis karjatamist kavandav isik vähemalt 14 päeva enne karjatamise alustamist teavitama sellest Keskkonnaametit infosüsteemi (Veeveeb) kaudu. Karjatamine muu veekogu kui mere veekaitsevööndis on lubatud 1. maist kuni 31. oktoobrini.

Vedelsõnniku laotamisplaanide kooskõlastamine

Samuti on loodud võimalus Veeinfosüsteemi Veeveeb  kaudu esitada vedelsõnniku laotamisplaane. Laotamisplaanide esitamise kohustus on üle 400 loomühiku loomi pidaval isikul (loomapidajal), kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isikul, kes lepingu alusel laotab 400-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut.

Veeinfosüsteem Veeveeb on leitav Keskkonnaameti e-teenuste alt. Sisselogimine infosüsteemi toimub ID-kaardi või mobiil-ID abil. Veeveebi kasutamisel tekkivate küsimuste korral palume pöörduda Keskkonnaameti klienditoe telefonil : 662 5999 (Töö aeg: E-N 09:00-16:00 R 09:00-14:30) või võtta ühendust aadressil: klienditugi@keskkonnaamet.ee

Abiks:

Loe lisaks põllumajandust, sh nitraaditundlikku ala käsitlevat informatsiooni ja vastavaid uuringuid Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.


Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi, välja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada veeseadusega sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme. Foto: Milvi Aun

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.