Intensiivse põllumajandusliku tootmise tulemusena võivad taimetoitained jõuda nii pinna- kui põhjavette.
Intensiivse põllumajandusliku tootmise tulemusena võivad taimetoitained jõuda nii pinna- kui põhjavette. Põhjavette sattunud orgaaniline aine, mikroorganismid, ammoonium ja nitraadid võivad oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Samuti võivad põllumajandusest lähtuvad saasteained mõjutada pinnaveekogude veekvaliteeti ning soodustada nende eutrofeerumist.
Lähtuvalt veeseaduse § 291 lõikes 6 sätestatust peab veekaitsevööndis karjatamist kavandav isik vähemalt 14 päeva enne karjatamise alustamist teavitama sellest Keskkonnaametit infosüsteemi (Veeveeb) kaudu.
Samuti on loodud võimalus Veeinfosüsteemi Veeveeb kaudu esitada vedelsõnniku laotamisplaane. Laotamisplaanide esitamise kohustus on üle 300 loomühiku loomi pidaval isikul (loomapidajal), kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isikul, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut.
Veeinfosüsteem Veeveeb on leitav Keskkonnaameti e-teenuste alt. Sisselogimine infosüsteemi toimub ID-kaardi või mobiil-ID abil. Veeveebi kasutamisel tekkivate küsimuste korral palume pöörduda Keskkonnaameti klienditoe telefonil : 662 5999 (Töö aeg: E-N 09:00-16:00 R 09:00-14:30) või võtta ühendust aadressil: klienditugi@keskkonnaamet.ee
Abiks:
- Veeveebi rakenduse kasutajajuhend (PDF)
- Veeveebis sees on juhend leitav saki all "Üld"-> Info->Rakenduse kasutusjuhend.
Loe lisaks põllumajandust, sh nitraaditundlikku ala käsitlevat informatsiooni ja vastavaid uuringuid Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi, välja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada veeseadusega sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme. Foto: Milvi Aun
