Veekogud ilma piirideta

Piiriülene koostöö Interreg programmi Eesti-Läti ühisprojekti „Water bodies without borders“ ehk "Veekogud ilma piirideta" raames

Vesi on meie planeedi kõige olulisem loodusvara ning heast veekvaliteedist peaksime olema kõik huvitatud. Meil on ühised veekogud naaberriikidega, mille juures Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikonnad moodustavad piiriülesed veekogumid Eesti ja Läti vahel. Mõlemad riigid peavad andma võrdse panuse veekogude seisundi parandamisele. Eesmärgi saavutamiseks peaksid mõlemad riigid piiriüleste veekogude puhul kehtestama säästva ja majanduslikult tõhusa veekasutuse, parandades sellega riikide koostööd.

 

Koiva jõgi Lätis. Foto: EKUK

Suvine Koiva jõgi Lätis. Foto: EKUK

Tuginedes teabe- ja teadmiste vahetamise tegevustele, kontrollitud veekogude seisundi hindamistele, majandusanalüüsile ja avalikele konsultatsioonidele, tuleb piiriülestele veekogudele välja töötada ühine seireprogramm, survete hindamine ja meetmete tegevuskava. Kõik ülaltoodu ja selle rakendamine on aluseks jätkusuutlikuks koostööks Eesti ja Läti vahel, et parandada veekeskkonna kvaliteeti.

Piiriülesed veekogud nõuavad ühist lähenemisviisi ja meetmeid, et tagada nende keskkonnalaste eesmärkide saavutamine, kuna seda ei suuda tõhusalt saavutada riik üksi. Projektis välja töötatud ühtlustatud ja kulutõhusate meetmete tegevuskava veekogude jaoks, sealhulgas meetmed veekogude hea keskkonnaseisundi saavutamiseks, tagavad Eesti ja Läti jaoks ühtlustatud koostöö. Selleks, et hinnata adekvaatselt ühiste veekogude seisundit ja nende seisundite paranemist, on vaja pidevat seireprogrammi kujundamist. Ühine seireprogramm loob piiriülese koostöö kaudu otsese lisaväärtuse.

Piiriülene koostöö hõlmab ka teadmiste ja heade tavade vahetamist Eesti ja Läti vahel. Kohalike elanike kaasamine on võtmetähtsusega meetmete rakendamisel ja hea veekvaliteedi saavutamisel. Parendatud veemajandamine parandab ühiste veekogude seisundit, mis mõjutab positiivselt kohalike kogukondade heaolu.

Projekti eesmärk 

Eesti-Läti ühisprojekti „Water bodies without borders“ eesmärgiks on välja töötada Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi piiriülestele veekogumitele koostöös Lätiga ühine seirekava ja meetmeprogramm. Tulemused integreeritakse mõlema riigi järgmise perioodi veemajanduskavadesse.

Projekti mõju

Projekti mõjuna paraneb Eesti-Läti piiriüleste veekogude keskkonnaseisund, kuna projekti tulemused võimaldavad paremini ja kulutõhusamalt neid meetmeid planeerida. Samuti aitavad tulemused hinnata ja saada ülevaadet pinnaveekogumeid mõjutavatest koormustest ning hinnata veekogumi seisundi muutusi.

Projekti oodatavad tulemused 

Tulemused on kasutatavad mõlemas riigis veekogumite majandamise planeerimisel, sh uue perioodi veemajanduskavade koostamisel. Projekti tulemused, siseveekogude ühine seireprogramm ja välja töötatud ühine meetmekava integreeritakse mõlema riigi järgmise perioodi veemajanduskavadesse. Lisaks projekti otseste tulemuste vahetule kasutamisele paraneb ja tugevneb ka Eesti-Läti piiriülene koostöö.

Peamised projekti tegevused:

1. Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikondade hindamine – vastutav partner Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia Keskus (LEGMC)

Hinnanguid on vaja projekti järgmisteks sammudeks: Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikondade ühtlustatud ja kulutõhusate meetmete väljatöötamise tegevuskava ja seireprogrammi väljatöötamine. Hinnangud arendatakse, võttes arvesse mõlema riigi head tavad ja metoodikad, samuti eelmiste projektide tulemused ja soovitused (EST-LAT Gauja/Koiva projekt). Hinnangud pakuvad kõike ajakohasemaid andmeid, ka modelleerimisega seotud andmeid (Estmodeli modelleerimise andmed Eestis ja Lätis ning HabSimi modelleerimise andmed Lätis), mis moodustavad aluse järgnevatele meetmetele.

Sindi paisu lammutamine Pärnumaal aitab kaasa veekogu seisundi parandamisele ja kalade vabale liikumisele. Foto: EKUK

Sindi pais Pärnumaal. Foto tegi EKUK

2. Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikondade ühine tegevuskava ja heade tavade ning teadmiste vahetamine – vastutav partner Keskkonnaamet

Uuendatud hinnangute põhjal koostatakse Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikondade jaoks ühine meetmete tegevuskava. Esimene samm hõlmab mõlema riigi veemajanduskavaga seotud meetmete läbivaatamist ja vajaduse korral täiendavate meetmete väljatöötamist keskkonnalaste eesmärkide saavutamiseks (põhineb ajakohastatud survetele ja seisunditele). Samuti tehakse majandusanalüüs, et tagada keskkonnaeesmärkide saavutamine kulutõhusal viisil. Selleks, et tagada meetmete tõhus rakendamine tulevikus, on Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi piirkonna omavalitsustele ja huvigruppidele mõeldud seminari läbiviimine. Samuti viiakse läbi mitmeid erinevaid seminare ja õppekülastusi piirkondadesse, kus on juba efektiivselt meetmeid rakendatud. Lisaks paigaldatakse Burtnieku omavalitsuse poolt Lätis asuvasse väiksemasse kraavi enne selle järve suubumist in-situ väikesemahuline filtreerimisseade, mis näitab praktilist ja odavamat lahendust, et vähendada järve eutrofeerumist ja aidata hinnata sellise meetme kulutõhustust. Ka see tegevus aitab kaasa riikidevaheliste teadmiste jagamisele.

3. Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi ühine seireprogramm – vastutav partner Keskkonnaagentuur

Mõlema riigi veekogude seisundi ja paranemise adekvaatseks hindamiseks on vaja seireprogrammide järjekindlat kavandamist, st samadel aastatel samalaadse sagedusega proovide võtmine, samuti samalaadsete proovide võtmise ja andmetöötluse tehnikate kasutamine. Ühine seireprogramm on piiriülese koostöö otsene lisaväärtus. See tagab koordineeritud seireprogrammi ja annab tulevikus parema koostöö ühiseks veeressursside majandamiseks.

4. Projektijuhtimine ja kommunikatsioon, mis hõlmab sihtrühmi – juhtpartner OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Ülaltoodud ülesandeid ja tegevusi on võimalik saavutada ainult läbi efektiivse projektijuhtimise.

Keskkonnaameti roll antud projektis on ajakohastada kõik andmestikud ning kasutada modelleerimise tulemusi (EstModeli modelleerimisandmed Eestis ja HabSimi modelleerimise tulemused Lätis). Kaasajastatud hinnangute põhjal töötatakse välja mõlema riigi koostöös Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikondades olevate piiriülestele veekogudele ühine meetmekava.

Esimene samm hõlmab olemasolevate meetmete ülevaatamist ja vajaduse korral täiendavate meetmete väljatöötamist, et saavutada mõlema riigi veemajanduskavades toodud keskkonnaalased eesmärgid (koormuse ja seisundi ajakohastatud hinnangute põhjal). Majandusanalüüs viiakse läbi, et keskkonnaeesmärkide saavutamine toimuks kulutõhusal viisil. Kõik need tegevused põhinevad vastastikusel kogemuste ja teadmiste vahetamisel Eesti ja Läti vahel.

Projekti toetajad

Euroopa Regionaalarengu Fond (348 717,60 eurot)

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (61 538,40 eurot)

Projekti algus ja lõpp

01.03.2018 – 28.02.2020

Juhtpartner

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 

Projekti partnerid

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium ja Läti poolt Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia Keskus (LEGMC), AKTiiVS ja Burtnieku omavalitsus

Burtnieki valla (Läti vald) logo

 

Sihtgrupp

Kohalikud omavalitsused, piirkondlikud ametiasutused, riiklikud ametiasutused, erinevad huvigrupid, kõrgharidus- ja teadusorganisatsioonid, ettevõtted ja kõik teised, kes on seotud Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikondadega ja sealsete meetmete rakendamisega.

Infot käesoleva projekti kohta leiab ka aadressilt https://estlat.eu/.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.