ÜF programm

Kaitstavate liikide ja elupaikade programmid
 

1. "Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive"

TORT
Üldandmed

Programmi nimetus: "Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive"
Keskkonnaministri käskkirja kuupäev ja nr: 21.07.2015 nr 686
Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr: 2014 - 2020.8.01.15 - 0094 2014
Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev: 31.12.2023
Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetus: 1 600 000,05 eurot
Riiklik kaasfinantseering: 97 882,36 eurot
Toetus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist: 184 470,59 eurot
Programmi elluviija: Keskkonnaamet
Programmi partnerid: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT); Keskkonnaagentuur (KAUR)
Toetuse saaja esindaja (projektijuht): Nele Sõber
KIKi projektikoordinaator: Anu Altermann
Programmi piirkond: Üle-eestiline
Programmi elluviija kodulehekülg: www.keskkonnaamet.ee

Projekti eesmärk
Toetust antakse kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi hindamiseks.
Inventuuride, liikide levikumudelite väljatöötamise, andmebaasi korrastamise ning infosüsteemi arendamise tulemusena on paranenud informatsioon kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi kohta. Täpsemad andmed liikide ja elupaikade seisundi kohta võimaldavad anda adekvaatsema hinnangu nende seisundi kohta üle-eestiliselt ning senise kaitse tulemuslikkuse kohta, samuti aitab see planeerida seisundi parandamiseks investeeringute tegemist ja on aluseks kaitsekorralduse parandamisel.

Projekti tegevuste lühikirjeldus
Programmi raames on kavandatud kaitstavate liikide ja elupaikade inventeerimine. Tegeletakse liigi elupaiga leviku mudelite väljatöötamisega ning liikide ja elupaikade andmete kaasajastamisega andmebaasis. Lisaks arendatakse infosüsteemi, millega luuakse uusi võimalusi andmete esitamiseks ja töötlemiseks.

2. „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine”- investeeringud

TORT
Üldandmed

Programmi nimetus: „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” investeeringud
Keskkonnaministri käskkirja kuupäev ja nr: 06.06.2016 nr 548
Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr: 2014 - 2020.8.01.16 - 0116
Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev: 31.12.2023
Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetuse maksimumsumma: 709 495 eurot
Riiklik kaasfinantseering: 102 705 eurot
Toetus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist: 22 500 eurot
Programmi elluviija: Keskkonnaamet
Programmi partner: Keskkonnaministeerium
Toetuse saaja esindaja (projektijuht): Jaanus Tuusti
KIKi projektikoordinaator: Helina Puuorg
Programmi piirkond: Üle-eestiline
Programmi elluviija kodulehekülg: www.keskkonnaamet.ee

Projekti eesmärk:

Investeeringud kaitstavate elupaikade taastamiseks, kaitstavate maastikeväärtuste taastamiseks kaitsealade infrastruktuuri arendamiseks ja pool-looduslike koosluste hooldamiseks.

Projekti tegevuste lühikirjeldus:

6. juunil allkirjastas keskkonnaminister Käskkirja nr 548 "Toetuse andmise tingimuste, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuste 8.1.1; 8.1.2; 8.1.3 ja 8.1.5 elluviimiseks vajalike investeeringute tegemisteks aastatel 2014-2021". Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse alusel.

Kaitstavate elupaikade taastamise raames viiakse ellu järgmised tegevused:
• Püsivate veetõkete (puuderisu) eemaldamine Peetrijõe maastikukaitsealal, mille raames eemaldatakse suuremad ja üle mitme aasta püsivad veetõkked. Tegevuse käigus tõmmatakse vastava tehnikaga veest välja kogu puurisu, veetakse see minema ning likvideeritakse kalda kahjustused. Tegevus toimub Peetri jõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2011 – 2020 alusel.
• Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Mustjõe jõe-elupaikade taastamine, mille raames puhastatakse kalade liikumise tagamiseks soodiotsad ja kraavid setetest, eemaldatakse kaldaalalt võsa, ühendatakse soodiotsad jõega,. Tööde tulemusena paraneb oluliste loodusväärtuste ja elupaikade (jõe-, vanajõe sootide, rohunepi-, rukkiräägu-, vingerja-, tõugja-, võldase-, jäälinnu elupaiga) seisund, kalade rändetingimused. Tegevus toimub vastavalt Koiva-Mustjõe maastikukaitseala 2010-2018 kaitsekorralduskavale.

Pool-looduslike koosluste hooldamiseks vajaminevate investeeringute raames viiakse ellu järgmised tegevused:
• Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal pool-looduslikele kooslustele parema ligipääsu tagamine, mille raames taastatakse kraavid liigvee ärajuhtimiseks lamminiitudelt ning paigaldatakse truubid pool-looduslikele kooslustele paremini ligi pääsemiseks. Tööde tulemusena luuakse eeldused pool-looduslike koosluste paremaks hoolduseks, sest liigniisked lamminiidud muutuvad paremini ligipääsetavaks. Tegevus toimub vastavalt Koiva-Mustjõe maastikukaitseala 2010-2018 kaitsekorralduskavale.

Kaitstavate maastikeväärtuste taastamise raames viiakse ellu järgmised tegevused:

• Lahemaa rahvuspargi Palmse allee rekonstrueerimise II etapp, mille raames teostatakse 1,6 km pikkusel alleel sanitaarraie ohtlike puude eemaldamiseks ning probleemsete puude spetsiifiline võrahooldus ja toestamine, võsa raie, võrade hooldus, rekonstrueerimisraie enne taastamisistutuste teostamist ning taastamisistutused.

Projekti seletuskiri (1.37 MB, PDF)
Koondtabel (111.32 KB, PDF)
Joonis 1 (615.4 KB, PDF)
Joonis 2 (672.54 KB, PDF)
Joonis 3 (501.63 KB, PDF)

Kaitsealade infrastruktuuri arendamine:

• Audru poldri looduskaitsealal poldri veerežiimi reguleerimissüsteemi ehitamine, mille raames lahendatakse poldri veetaseme reguleerimine ning vee ärajuhtimine Pärnu lahte. Vajalik on olemasoleva regulaatorsüsteemi remontimine ning uue isevoolse regulaatori ehitamine või vana rekonstrueerimine, milles kasutatakse ülevooluga lahendust, mille kaudu juhitakse poldrilt kogunev vesi Pärnu lahte. Tööde tulemusena luuakse eeldused poldriala hooldamiseks niitmise ja karjatamisega, et tagada rändlindudele sobiva peatumis- ja toitumisala säilimine.

• Käina lahe – Kassari maastikukaitseala veevahetuse parendamine

Keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/18/560, 13.07.2018 lisati investeeringute programmi Käina lahe – Kassari maastikukaitseala veevahetuse parendamine. Projekti  eesmärgiks on  Käina lahe kanalite  (Puulaiu kanali, Orjaku silma kanali, Laisna kanali) puhastamine, et tagada Käina lahe - Kassari maastikukaitseala (MKA) kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade soodne  seisund. 

Taust

2016-2017 viis TTÜ Meresüsteemide Instituut läbi Käina lahe – Kassari MKA Käina lahe ja Vaemla lahe seisundi ning veeregulaatorite töö efektiivsuse uuringu (Lisa1 (12.1 MB, PDF)). Uuringu eesmärgiks oli välja töötada mudel, mille alusel oleks võimalik hinnata  Käina ja Vaemla lahtede veevahetust erinevate veetasemete korral (arvestades merevee seisu, klimaatilisi tingimusi, regulaatorite toimimist jms). Pakkuda välja lahendused, millega oleks tagatud: lahtede veevahetuse säilimine; kalade pääs kudealadele ja lahkumine kudealadelt; minimaalse veetaseme säilitamine kevad-suvisel perioodil, et takistada Käina lahe põhja- ja ravimuda paljandumist ning röövloomade pääsu kaitsealustele linnulaidudele; Käina alevi reoveesüsteemide töö; laheäärsete maade senise kasutamise võimalused. 

Selleks süstematiseeriti andmed Käina lahe ja Vaemla lahe veetasemete kohta  vähemalt viimase 5 aasta lõikes; kaardistati lahtede veesügavused merevee 0-taseme juures, samuti merevee max ja min tasemete tingimustes; mõõdistati vooluhulgad ja suunad Käina lahes (Puulaiu kanalis, Orjaku silma kanalis), Vaemla lahes (Laisna kanalis) ning Õunaku silmas aastase perioodi jooksul  (01.01−31.12). 

Tehti analüüs, kas Puulaiu ja Silma kanalitele paigutatud lüüsregulaatorid on täitnud nendele püstitatud eesmärgi ning kas regulaatorite taastamine algsel kujul on vajalik ja võimalik. 

Lisaks anti ülevaade, milline mõju elustikule (kalastik, linnustik, taimestik) oleks juhul, kui lahtede veetaset enam kuntslikult ei reguleerita. Eraldi oli vaja käsitleda mõju lahel peatuvatele rändlindudele ja pesitsejatele.  Hinnati mõju rannakooslustele, milles kõige olulisem oli analüüsida mõju kaitsealustele liikidele ja eelkõige kaitse-eesmärgiks seatud liikidele ja koosluste seisundile.

Kaardistati ja hinnati lahtede äärsete alade senist kasutamist (poollooduslike koosluste hooldamist, karjamaade jt alade hooldamist ja kasutamist, Käina alevi vajadusi jms).  Hinnati maakasutust erinevate veetasemete korral, pakkudes kõige optimaalsemaid lahendusi, mis tagaks kõigi maaomanike võrdse kohtlemise. Esitati materjal poollooduslike koosluste pindade (elupaigatüüpide kaupa) vähenemise kohta, kui Käina lahe veetaset hoitakse kunstlikult normaaltasemast kõrgemal (põhjapais, mis hoiab Käina lahe veetäidet merevee 0-tasemel).
Kaardistati roostike levik Käina ja Vaemla lahe ümber.

Projekti tööd on jaotatud kaheks
1. Eelprojekti koostamine
2. Kanalite puhastamine

Eelprojekti staadiumis:

•    teostatakse vajalikud mõõdistustööd (määratakse optimaalne kaugus kanalite suudmetele Käina lahes ja mere alal, kuhu puhastustööd ulatuvad);
•    esitatakse kanalite projekteeritud ristlõiked (iga kanali puhul kanali mõlemast otsast, keskelt ja maanteesildade olemasolul nende mõlemast küljest) ning  põhjaprofiilid;
•    esitatakse tööde mahud ja orienteeruvad maksumused;
•    määratakse väljakaevatud setete ladustamisalad, lähtudes kaitseala kaitse-eesmärkidest;
•    hinnatakse objekti hoolduse sagedust, mahte ja kulusid 10 a perspektiivis;
•    kooskõlastatakse projekt maanteeameti, maaomanike ja projektiala läbivate trasside omanike/valdajatega.

Töö teostaja viib läbi ka ühe informatiivse koosoleku, milles tutvustab eelprojekti lahendust.
 

Objektide valikul on lähtutud nendest olulistest tegevustest, mis vastavad kaitsealade kaitse-eesmärkide saavutamiseks kaitsekorralduskavades seatud prioriteetidele ning mis samal ajal sobituvad antud meetme eesmärkide ja tegevustega.

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.