Korduma kippuvad küsimused maapõu valdkonnas

1. Mis on kaevandamisluba?

Kaevandamisluba on keskkonnaluba, mida väljastab Keskkonnaamet maavara kaevandamiseks.

2. Mis on uuringuluba?

Uuringuluba on luba, mida on vaja taotleda geoloogiliste uuringute teostamiseks. Geoloogilised uuringud on vajalikud põhiliselt maapõue kaardistamiseks, maavarade otsinguks ning mäenduslike tingimuste kindlaks tegemiseks.

3. Mida teeb Keskkonnaamet kaevandamisloa menetlemisel?

Keskkonnaamet vaatab läbi kaevandamisloa taotluse, informeerib ning kogub tegevusega seotud isikute ning asutuste arvamusi ja vastuväiteid ning analüüsib kaevandamise tulemusena tekkida võivat keskkonnamõju.

4. Mille põhjal Keskkonnaamet otsustab kaevandamisloa andmise?

Kaevandamisluba väljastatakse, kui loa menetlemisel ei selgu põhjust, miks peaks loa andmisest keelduma. See tähendab, et on olemas kõik vajalikud kooskõlastused, näiteks eramaal kaevandamise soovi korral maaomaniku nõusolek, kohaliku omavalitsuse ja maavarade komisjoni nõusolek tegevusele. Samuti ei tohi kaevandataval alal olla kaevandamist välistavaid piiranguid, näiteks looduskaitselisi objekte, kus kaevandamine on keelatud.  Kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju peab olema väike või seda peab olema võimalik leevendada tasemeni, mis ei välista kaevandamist. Kui soovitakse kaevandada aluspõhja maavara või riigile kuuluval maal, siis on oluline ka riigi huvi olemasolu kaevandataval alal.

5. Mida teeb Keskkonnaamet uuringuloa menetlemisel?

Uuringuloa taotluse menetlus viiakse läbi sarnaselt kaevandamisloa taotluse menetlusega. Loa taotlusest informeeritakse menetlusosalisi ning küsitakse nende arvamusi ja põhjendatud vastuväiteid.

6. Mille põhjal Keskkonnaamet otsustab uuringuloa andmise?

Vajalik on maaomaniku nõusolek, riigimaa korral ka riigivara valitseja nõusolek. Taotletava uuringuruumi alal ei tohi olla piiranguid, mis välistaksid geoloogiliste uuringute läbiviimise. Loa menetluse käigus on vaja saada kohaliku omavalitsuse ja maavarade komisjoni nõusolek taotletava loa andmiseks.

7. Kas üldgeoloogilise uurimistöö või  geoloogilise uuringu luba annab ettevõttele õiguse maavara kaevandada?

Geoloogilise uuringu luba ei garanteeri ettevõtjale kaevandamisluba. Tavaliselt on geoloogilise uuringu eesmärk välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Kavandatava ulatuslikuma uuringu käigus selgitatakse välja võimalikud perspektiivsed maavara leiukohad taotletavas uuringuruumis. Uuring ei pruugi anda positiivset tulemust maavara kvaliteedi, mahu ja lasumistingimuste osas. Seega, kui selgub, et tulemit ei saavutata, ei esitata Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotlust.

Vahel ei soovitagi uuringuluba eesmärgiga uurida maavarasid hilisemaks kaevandamiseks. Geoloogilised uuringud on tarvilikud ka selleks, et saada maapõu kohta infot selle geoloogilise ehituse väljaselgitamiseks, teadustöö tegemiseks või mõne suure projekti läbiviimiseks pikemas perspektiivis. Näiteks Tallinn-Helsingi tunneli ehitamise eelduseks oleks detailse geoloogilise informatsiooni olemasolu.

8. Kuidas geoloogiliste uuringutega kaasnevad keskkonnamõjud langetavad piirkonnas kinnisvara hinda? Kui suure keskkonnamõjuga on geoloogilised uuringud?

Geoloogiliste välitöödega ei häirita üldjuhul kohalikke elanikke. Välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Puuraukude ja kaevandite rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka tavaliselt heide õhku. Vaid lubjakivi puurimisel tekib lubjakivitolm, mis on lokaalse levikuga.

Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. 

Mõningal määral tekitavad uuringut teostavad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate tekitatava või metsamajandamist teostavate masinate müraga.

Uuringute tegija peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Mainitud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust.

Puuraugud ja kaevandid tuleb vastavalt kehtivale õigusruumile likvideerida koheselt peale nende rajamist ettenähtud korras ning nõude täitmata jätmine pole lubatud. Puuraukude ja kaevandite likvideerimise kohta koostatakse akt, mille alusel Keskkonnaameti spetsialist kontrollib kohapeal, kas puuraugud ja kaevandid on likvideeritud nõuetekohaselt. Kui uuringupuuraugud ja kaevandid likvideeritakse ettenähtud korras koheselt peale nende otstarbe täitmist, siis on maandatud ka nende negatiivne mõju keskkonnale, sh põhjaveele ja kaitsealustele muinsusobjektidele.

9. Kas meil on õigus geoloogiliste uuringute teostajal nõuda ümbruskonna teede korrastamist?

Keskkonnaametil ei ole uuringuloaga võimalik seada nõudeid väljaspool uuringuruumi liikuvale transpordile. Geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist liikluskoormuse suurenemist. Kui aga tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omanikul sõlmida kokkulepe, mis sätestaks teede kasutamise.

10. Kas geoloogilisi uuringuid saab keelata, kui uuringuruumi katastriüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal?

Geoloogilise uuringu tegemiseks ei pea olema katastriüksuste sihtotstarve mäetööstusmaa. Geoloogilise uuringuloa andmisest keeldumise alused sätestab maapõueseadus (§ 35).

Küll aga peab maa sihtotstarbeks olema määratud mäetööstusmaa kaevandamisel. Uuringuruumi suurus ja kaevandamiseks välja antava mäeeraldise suurus ei pruugi aga kattuda. Kaevandamisloa menetlus on uuringuloast eraldiseisev menetlus, mille raames hinnatakse kaevandamise võimalikkust ja tekkivat keskkonnamõju. Vajadusel algatatakse keskkonnamõju hindamine, mille raames selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on maavara võimalik kaevandada.

11. Millised on kriteeriumid, mille alusel teavitatakse elanikke maavara kaevandamise loa menetlusest?

Keskkonnaamet teavitab kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest (KeÜS § 46 lõike 1 alusel) neid isikuid, kelle õigusi või kohustusi võidakse keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumisega rikkuda. Kuivõrd enne loa taotluse kohta tehtava otsuse ja keskkonnamõju eelhinnangu eelnõude koostamist ei ole teada võimalike tekkivate keskkonnamõjude esinemine ja ulatus, siis lähtuvalt ettevaatusprintsiibist ja tuginedes varasemale praktikale teavitab Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse esitamisest ja menetlusse võtmisest eeldatavasse mõjupiirkonda jäävate kinnistute omanikke.

12. Kas põllukivide müümiseks on vaja taotleda luba?

Kuni 31.12.2016 oli põllukivide võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks vajalik saada Keskkonnaameti nõusolek. Alates 1. jaanuarist 2017 muutus maapõueseadus ning ameti nõusolekut pole vaja enam küsida maaparandushoiutöödel, maanteekraavide puhastamisel ning tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel. Tehnorajatiseks on eelkõige elektri- ja sideliinid, gaasi-, soojus- ja veetrassid ning muud sarnased liinid, trassid ja juhtmed (tehnovõrgud), samuti nende teenindamiseks, remontimiseks ja käigushoidmiseks vajalikud abirajatised nagu alajaamad, mahutid jms. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.  

Taustainfoks, et maaparandusseaduse kohaselt (§ 45 lg 1) on maaparandushoid maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine, happeliste muldade lupjamine, agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde tegemine maatulundusmaa viljelusväärtuse säilitamiseks ning suurendamiseks. Agromelioratiivsete tegevuste hulka kuulub ka põllukivide koristamine, seega põllukivide võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks ei ole vaja saada Keskkonnaameti luba.

13. Kas Rail Baltic projekti tõttu on hakatud rohkem taotlema kaevandamis- ja uuringulube?

Kindlasti on Rail Baltic suurendanud maapõues leitava vastu huvi nii kaevandajates kui ka maaomanikes. 2018. aasta alguses oli Eestis kokku 684 kehtivat kaevandamisluba, 100  geoloogilise uuringu luba ning 11 üldgeoloogilise uurimistöö luba. 2018. aasta lõpu seisuga on Eestis kehtivaid kaevandamislube 716, geoloogilise uuringu lube 131 ning üldgeoloogilise uurimistöö lube 23. Samuti on menetluses palju taotlusi, kus soovitakse juba olemasolevaid karjääre laiendada või olemasolevate lubade kehtivust pikendada.

14. Kust saaksin rohkem infot kaevandamis- ja uuringulubade kohta?

Kaevandamis- ja uuringuload on kõigile kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt ja dokumendiregistrist https://dhs-adr-kea.envir.ee/. Ka üldinfo lubade taotlemise, kaevise kasutamise ja kaevandatud alade korrastamiskohustuse kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt. Samuti on võimalik kokkuleppel maapõu spetsialistiga tulla dokumentidega tutvuma Keskkonnaameti kontoritesse. NB! Mõned taotlusega seotud dokumendid võivad olla ainult ametisiseseks kasutamiseks, kui seda nõuab andmekaitseseaduse järgimine.

Kunagine Seli kruusakarjäär on nüüdseks kenasti korrastatud puhkealaks. Pildistas Martin Nurme.

Kunagine Seli kruusakarjäär on nüüdseks kenasti korrastatud puhkealaks. Pildistas Martin Nurme.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.