Language switcher

Muud võõr- ja probleemiliigid

Võõrliikideks peetakse selliseid liike, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad ei ole suutnud ise, ilma inimese otsese tahtliku või tahtmatu abita levida.
 
Invasiivne võõrliik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju.

Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas:

  • sisenevad kohalikku toiduahelasse;
  • konkureerivad teiste organismidega täites samu nišše;
  • võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele;
  • on patogeenide ja parasiitide kandjateks;
  • hübridiseeruvad lähedaste liikidega;
  • nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust.

Võõrliikide sattumisel väljaspoole oma looduslikku levilat toimib nn 10% reegel: 10% saabuvatest liikidest naturaliseerub ehk jääb uude kohta kasvama ja on võimeline seal oma elutsüklit läbima; neist 10% muutub invasiivseks ehk hakkab levima.

Eestis on 2011. a mai seisuga registreeritud 947 võõrliiki, neist 739 on taimed. Nimekirjaga saate tutvuda tabelist (177.5 KB, XLS) (Exceli vormingus).

Võõrliikide kohta saab lugeda ka keskkonnaministeeriumi väljaantud trükistest "Maismaa võõrliikide käsiraamat (2.58 MB, PDF)" ja "Vee võõrliikide käsiraamat (820.05 KB, PDF)". Sealt saab lugeda võõrliikide olemusest, levimisest, nendega ümberkäimisest ja tutvustatakse ohtlikumaid ning tuntumaid võõrliike Eestis.

Eraldi trükised on koostatud jõevähki ohustavate võõrliikide (413.87 KB, PDF)kohta ja lusitaania teeteo (874.3 KB, PDF)kohta.

Euroopa võõrliikide kohta saab andmeid ja infot NOBANIS koduleheküljelt www.nobanis.org. Euroopa Liidu ühtse võõrliikide nimekirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, va metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine.

Keskkonnaministri määrusega on nimetatud need liigid, kelle elusate isendite Eestisse sisse toomine ja tehingud elusate isenditega on keelatud. Nende tehistingimustes kasvatamine ja tehingud on lubatud vaid teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loal.

Tehistingimustes peetavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel, va lemmikloomade puhul.

Kährikut ja minki võib tehistingimustes pidada vaid Keskkonnaameti luba omavas farmis Mandri-Eestis. Nõuded ja loa andmise kord on sätestatud keskkonnaministri määrusega. Mingi ja kähriku isendeid võib Eestisse tuua ainult Keskkonnaameti loa alusel verevärskenduse eesmärgil luba omavatesse farmidesse.

Eestis on väljastatud 6 luba minkide tehistingimustes pidamiseks:

  • OÜ Rooküla Esimene Raplamaal, Juuru vallas, Härgla küla;
  • Malle Lomp Järvamaal, Albu vallas, Ageri külas;
  • OÜ Nuckö Farm Suurekivi farm Läänemaal, Noarootsi vallas, Suur-Nõmmküla ja Klottropi külas;
  • AS Balti Karusnahk Karjaküla farm Harjumaal, Keila vallas, Karjaküla alevikus;
  • AS Balti Karusnahk Kõmmaste farm Harjumaal, Padise vallas, Kõmmaste külas;
  • OÜ Rooküla Esimene Neitla farm Järvamaal, Albu vallas, Neitla külas.

Kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale, koostatakse liigi ohjamiskava, mis sisaldab:

  • liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid;
  • ohjamise eesmärki;
  • ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava;
  • ohjamise korraldamise eelarvet.

Keskkonnaamet koondab teateid võõrliikide leiukohtade kohta.

Signaalvähk on ohtlik võõrliik. Foto: Merike Linnamägi

 
Probleemliigid on Eesti looduslikud liigid, kelle arvukus on erinevatel põhjustel suurenenud ja nad põhjustavad teistele looduslikele liikidele, inimese tervisele või varale kahju.
 

Põhjusteks võivad olla nii inimese sekkumine ja tegevus kui ka looduslikud muutused ning populatsioonidünaamika.

Probleemliigi arvukuse reguleerimiseks koostatakse ohjamiskava, mis sisaldab:

  • liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid;
  • ohjamise eesmärki;
  • ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava;
  • ohjamise korraldamise eelarvet.

Eestis on probleemliigiks nimetatud kormoran. Kormorani ohjamise seire aruanded on leitavad siit:

Kormoranide ohjamise aruanne 2008 (1.08 MB, PDF)

Kormoranide ohjamise aruanne 2009 (1.14 MB, PDF)

Kormoranide ohjamise aruanne 2010 (2.91 MB, PDF)

Kormoranide ohjamise aruanne 2011 (506.87 KB, PDF)

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.