Karuputke ohjamine

 

Mis on karuputk?

Ohtlikeks invasiivseteks võõrliikideks on nii Eestis kui kogu Euroopas  kuulutatud hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum), Sosnovski karuputk (H. sosnowskyi) ja pärsia karuputk (H. persicum). Kiire leviku ja paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad need liigid meie looduslikke kooslusi. Lisaks tekivad inimesel kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid) ning mahla silma sattumisel võib põhjustada pimedust.

Kodumaised siberi karuputk ja veel üks võõrliik Lehmanni karuputk on küll välimuselt üpris sarnased, kuid ei ole invasiivsed.

Pildil on säravvalgete õitega karuputke taimedKaruputke võõrliigid on enamasti 2-2,5 m kõrged ja säravvalgete õitega. Foto: Maarja Nõmm

 

Karuputke riiklik tõrje

Kogu Euroopas ja ka mujal maailmas laialt levinud ning probleeme tekitavad karuputke võõrliigid kuuluvad hävitamisele ja neid ei tohi kasvatada. Esimestena Eestis koostati 2005. aastal pikaajaline tõrjestrateegia ehk ohjamiskava, mille alusel on riiklikku üle-Eestilist tõrjet teostatud alates 2006. aastast. Pikemalt saab seni toimunud tõrjest lugeda Eesti Looduse 2019 märtsinumbrist.

Karuputke võõrliikide tõrje eesmärgiks on vähendada nii inimesele kui kodumaisele loodusele ohtlike karuputke liikide levikut Eestis ja pikemas perspektiivis need liigid hävitada. Tõrjetöid teostatakse sõltumata maa omandist või sihtotstarbest ja tõrje teostajad leitakse riigihanke kaudu. Riigihanke korraldamise ja hanke võitjate nimekirjaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehelt. Peamised tõrjemeetodid on glüfosaadil põhineva herbitsiidiga käsitsi mürgitamine ja kaevamine.

Karuputke võõrliikide tõrje on vastutusrikas töö, kuna mingil juhul ei tohi lubada uutel seemnetel valmida ja mulda pudeneda. Vastasel juhul on varasemate aastate töö luhtunud ja taimedest lahtisaamine pikenenud oluliselt – seemned püsivad mullas idanemisvõimelisena ka 10 aastat. Tõrje korrektseks ning ohutuks teostamiseks on koostatud töö- ja ohutusjuhend (1.72 MB, PDF).

 

Peamised murekohad karuputkedega

  • Kuna karuputke võõrliikide leiukohti on üle Eesti väga palju, siis ei ole riigil jõudu suhelda kõigi maaomanikega ja tegeleda kõigi kolooniatega operatiivselt;
  • jätkuvalt toimub karuputke võõrliikide levitamine põllumajanduses, metsaraiel (kokku- ja väljavedu läbi kolooniate) ja pinnase teisaldamisel (teeservade tööd, arendused). Vähemal määral tuuakse seemneid sisse ka naaberriikidest, kus tõrjet ei teostata;
  • on maaomanikke, kes ei luba oma maal tõrjet teostada, kuid ei teosta seda ka ise;
  • et tõrjet tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul teostada väga suurel hulgal kolooniates, siis on hetkel ainsaks tõrjemeetodiks suurtes ja tihedates kolooniates glüfosaadiga mürgitamine. Kuigi kaevamise osakaal järjest suureneb, on vaja leida uus keskkonnasõbralik meetod glüfosaadi asemel.
 

Kuidas ise karuputke tõrjuda?

Kõige parema tõrje tulemuse annab maaomaniku või kohaliku elaniku või kohaliku omavalitsuse teostatav tõrje, kes on huvitatud liigi kadumisest antud leiukohast. Selliselt on koloonia pidevalt jälgitav ja kiirelt on võimalik hävitada tärganud taimed. Keskkonnaamet kutsub üles maaomanikke rohkem panustama karuputke võõrliikide tõrjesse omal maal või naabruskonnas. Ohutul ja rahulikult tegemisel ei ole tõrje tegemine ohtlik ja vajab veidike füüsilist pingutust, kannatlikkus ja järjepidevust. Suurema koloonia nõrgendamine võtab aega – olulist karuputke taimede hulga vähenemist näeb alles nelja-viie aasta pikkuse tõrje järel.

Ise tõrjumiseks olulisemad soovitused:

  • käsimüügis pakutavad herbitsiidid (nt Roundup) on üpris lahja kontsentratsiooniga, et need ei mõju piisavalt suurtele karuputke taimedele. Soovitatav on kasutada kõige efektiivsemat tõrjemeetodit – kaevamist;
  • kaevamisel jälgi väikest õpetust (912.96 KB, PDF);
  • tõrjet tuleb seni, kuni ühtegi taime enam ei tärka. Jälgi ka siis kasvukohta veel mõni aasta.

Keskkonnaameti 2016. aastal tellitud küsitlus-uuringu tulemused näitavad, et päris suur hulk Eesti inimesi on valmis ka ise karuputke võõrliike tõrjuma ja peavad seda vajalikuks. Soovi korral on võimalik tutvuda uuringu aruandega (673.05 KB, PDF).

 

Kuhu teatada karuputkest?

Keskkonnaamet ootab väga infot karuputke võõrliikide leiukohtade kohta. Teate edastamisel palume võimalusel kindlasti edastada ka foto, et saaks juba eelnevalt kindlaks teha kui tegelikult on tegemist siiski mõne kodumaise ja ohutu liigiga. Täpsustuseks – ka kodumaiste putkeliikide mahl sisaldab rohkem või vähem päikese käes põletusi tekitavaid aineid (eriti moorputk)!

Leiukoha teateid või küsimusi võib saata info@keskkonnaamet.ee või piirkonna vastavale spetsialistile:

Harju - Käthlin Rillo, kathlin.rillo@keskkonnaamet.ee
Järvamaal - Monika Laurits-Arro, monika.laurits-arro@keskkonnaamet.ee
Hiiumaal - Rita Miller, rita.miller@keskkonnaamet.ee
Ida-Virumaal - Camilla Kastein, camilla.kastein@keskkonnaamet.ee
Jõgeva- ja Tartumaal - Tarmo Niitla, tarmo.niitla@keskkonnaamet.ee
Läänemaal - Ilona Lepik ilona.lepik@keskkonnaamet.ee
Lääne-Virumaal - Katrin Jürgens, katrin.jurgens@keskkonnaamet.ee
Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal - Jarmo Jaanus, Jarmo.jaanus@keskkonnaamet.ee
Pärnu- ja Raplamaal - Liisu Aulik, liisu.aulik@keskkonnaamet.ee
Saaremaal - Maarja Nõmm, maarja.nomm@keskkonnaamet.ee
Üle-Eestilistes küsimustes - Eike Vunk, eike.vunk@keskkonnaamet.ee

Pildil on koduaias kasvavad karuputke taimed
Karuputk võib sageli kasvada otse koduaias ohustades sellega otseselt inimeste tervist. Foto: Kalev Tihkan

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.