Korduma kippuvad küsimused kiirgusõnnetuse puhul

Naaberriigis toimunud tuumaavarii korral võib saastuda ka Eesti keskkond. Hädaolukorraks võib kujuneda olukord aga alles siis, kui saastepilv ja sellest tingitud mõjud on sellised, et vajavad elanikkonna kaitseks mitmete kaitsemeetmete rakendamist. See võib tähendada soovitust varjuda siseruumidesse, kuid ka piiranguid ajutiselt nii avamaal kasvatatud toiduainete kui ka avatud veekogust pärineva joogivee tarbimiseks.  
Infot võimaliku kiirgushädaolukorra tekkimise kohta valdab Keskkonnaamet, kes koostöös teises asutusega jagab elanikkonnale ka vajalikke käitumisjuhiseid.

Mis võib olla võimalik kiirgusõnnetuse põhjustaja Eesti jaoks?

Kust ma saan hädaolukorra ajal teavet?

Mida ma pean tegema, kui kuulen, et on toimunud tuumaõnnetus? 

Kuidas ma käitun siis, kui viibin välismaal, kus on toimunud õnnetus tuumaelektrijaamas?

Kas jooditinktuurist on kasu kiirgusõnnetuse korral?

Kuidas hädaolukorda juhtiv asutus teab, milliseid soovitusi elanikkonnale anda?

Miks ma peaksin kiirgusavarii ajal varjuma? Kuidas see mind kaitseb?

Kuidas aru saada, et olen kokku puutunud kiirguse või radioaktiivsete materjalidega?

Mida teha, kui ma arvan, et olen kokku puutunud radioaktiivsete ainetega?

Kuidas ma saan oma lapsi või teisi pereliikmeid aidata, kui neid ei ole kodus, kuid on antud korraldus varjuda?

Kuidas ma saan teada, kas vesi ja toit on ohutud tarbimiseks?

 


Mis võib olla võimalik kiirgusõnnetuse põhjustaja Eesti jaoks?
Eesti jaoks on võimalikuks kiirgusõnnetuse põhjustajaks avarii toimumine meile kõige lähemal asuvates tuumaelektrijaamades (AEJ). Need on Leningradi AEJ Vene Föderatsioonis (80 km Narvast) ja Loviisa AEJ Soome Vabariigis (90 km Eesti rannikust põhjasuunas). Nendest väiksema ohuga hinnatakse õnnetusi ka teistes töötavates tuumaelektrijaamades, millest tulenevad otsesed mõjud võivad puudutada ainult avamaastikul kasvatatud toiduaineid.

Kust ma saan hädaolukorra ajal teavet?
Infokanaliteks on ametlikud Eesti Rahvusringhäälingu kanalid (raadio, televisioon ja internetiväljaanded). Pressiteateid edastatakse ka riigiasutuste sotsiaalmeedia kanalite kaudu (nt Facebook ja Twitter).

Mida ma pean tegema, kui kuulen, et on toimunud tuumaõnnetus? 
Pöörake tähelepanu ametkondade poolt avaldatud teadetele. 

Kuidas ma käitun siis, kui viibin välismaal, kus on toimunud õnnetus tuumaelektrijaamas? 
Jälgige asukohariigi kohapealset meediat ja vastava riigi ametlikke soovitusi elanikkonnale. 

Kas jooditinktuurist on kasu kiirgusõnnetuse korral?
Tuumaelektrijaamu omavad riigid hindavad joodiprofülaktika kasutamist vajalikuks ja efektiivseks kuni 30 kilomeetri kaugusele jaamast. Lähim tuumaelektrijaam asub Eesti piirist ligikaudu 80 km kaugusel. Joodi tarvitamine ei aita kiirguse kui sellise vastu, vaid ainult konkreetselt radioaktiivse joodi isotoobi (I-131) vastu. Seda isotoopi võib saastepilves leiduda, kuid Eesti kaugusel sündmuskohast on kontsentratsioon juba nii madal, et koduste vahenditega (eriti jooditinktuuriga) end potentsiaalselt mürgitada ei ole mõtet.

Kuidas hädaolukorda juhtiv asutus teab, milliseid soovitusi elanikkonnale anda?
Iga olukord on erinev ning ei arene hädaolukorraks koheselt. Erialaspetsialistid hindavad informatsiooni, mis võib pärineda naaberriigi pädevalt asutuselt või rahvusvahelistest organisatsioonidest. 

Keskkonnaameti spetsialistid kasutavad olukorra hindamiseks ka mitmeid tehnoloogilisi lahendusi, näiteks ööpäevaringselt tulemusi edastavaid automaatseid seirejaamu. Andmed on vaadeldavad ka avalikkusele Keskkonnaameti kodulehelt. Lisaks on ametil mobiilne laboratoorium ning käsimõõteriistad. Spetsialistid kasutavad ka radioaktiivse saaste atmosfääris levimist modelleerivat tarkvara, mis kasutab reaalaja ilmastikuandmeid, võimaldades seeläbi modelleerida radioaktiivse saaste liikumist ajas ning hinnata saadavaid kiiritusdoose. Kõik see kokku annab piisavalt teadmisi, et anda elanikkonnale vajalikke käitumisjuhiseid. 

Miks ma peaksin kiirgusavarii ajal varjuma? Kuidas see mind kaitseb?
Saastepilve ülemineku ajaks võib olla vajalik varjuda siseruumidesse. Varjumise soovitus tuleb ainult ametiasutustelt. Kui seesugust soovitust ei ole antud, ei ole vajalik ka varjuda. 

Varjumine aitab vähendada saastepilvest saadavat kiiritust ja riiete saastumist pilvest sadeneva radioaktiivse ainega. Sõltuvalt hoone tüübist võib varjupaigas viibimine vähendada saadavat kiirgusdoosi kuni 80%, võrreldes välitingimustes viibitud sama ajaga. Varjuda tuleb lähimasse ruumi: koju, töökohta või tuttavate juurde. Sule tihedalt aknad, uksed ja muud välisõhu sissepääsud nagu ventilatsioonisüsteem ja kaminate siibrid.

Kuidas aru saada, et olen kokku puutunud kiirguse või radioaktiivsete materjalidega?
Inimene ei taju oma meeltega radioaktiivsust – see on nähtamatu, lõhnatu, hääletu ja maitsetu. Radioaktiivsust on võimalik tuvastada ainult spetsiaalsete mõõteaparaatidega. Eesti tingimustes ei ole oodata, et elanikkond võiks saada selliseid doose, mille tagajärjel võiksid avalduda kliinilised sümptomid nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, nahapunetus ja turse. 

Mida teha, kui ma arvan, et olen kokku puutunud radioaktiivsete ainetega?
Pese end puhtaks, kasutades selleks leiget vett ja seepi. Pane selga puhtad riided ja jälgi avalikke teateid ja korraldusi. 

Kuidas ma saan oma lapsi või teisi pereliikmeid aidata, kui neid ei ole kodus, kuid on antud korraldus varjuda?
Kui teil on lähedasi koolides, lasteaedades, haiglates, hooldekodudes või muudes hoonetes, siis viibige seal, kus olete. Väljudes turvalisest keskkonnast, et abistada lähedasi, võite seada ohtu ennast ja teisi. Ka neile antakse juhiseid, et nad jääksid siseruumidesse kuni hädaolukorraga seotud asutused teatavad, et liikumine on taas ohutu. Massilise iseenesliku evakuatsiooniga võib tekkida asjatu paanika ja liiklusummikud, mis tekitavad omakorda täiendavaid riske. 

Helistamiseks ei ole soovitav kasutada mobiiltelefone, kuna see võib kiiresti võrgu üle koormata. Proovige lähedastega suhtlemiseks kasutada näiteks tekstisõnumeid. Kui teil on arvuti või nutitelefon, siis on mõistlikud sidepidamisvahendid ka e-post ja sotsiaalmeedia.

Kuidas ma saan teada, kas vesi ja toit on ohutud tarbimiseks?
Radioaktiivse saastumise kahtluse korral kehtestab vastav ametiasutus piirangud pinnaveekogudest pärineva joogivee ja avamaal kasvatatavate toidutaimede ning värskete piimatoodete tarbimisele. Seejärel analüüsitakse toiduaineid ja joogivett, mis pärineb pinnaveekogudest (näiteks Ülemiste järv ja Narva Veehoidla). Kuni tulemuste saamiseni on pudelivesi või puurkaevust pärinev vesi joogiks kõige kõlbulikumad. Vajadusel korraldatakse elanikkonna joogiveega varustamine tsisternautodega.

Kõik teised valikud (näiteks salvkaevust pärinev vesi) on igati sobilikud enda pesemiseks või majapidamistöödeks. Ka on ohutu tarbida suletud anumatesse (purgid, pudelid, karbid, konservid jms), külmkappi ja sügavkülma hoiustatud toiduaineid. 

Metsaandide ja peenramaal kasvavate toiduainete tarbimisega tuleb oodata kuni ametiasutused on kehtestatud piirangud tühistanud.

Keskkonnaameti kiirgusseire automaatjaam Kundas seirab välisõhku 24/7. Foto: Uko Rand


Keskkonnaameti kiirgusseire automaatjaam Kundas seirab välisõhku 24/7. Foto: Uko Rand

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.