Language switcher

Sa oled siin

Kompleksloa omaja kohustused

Keskkonnakompleksloa omajale rakenduvad mitmed otsekohalduvad nõuded erinevatest seadustest (näiteks tööstusheite seadus, välisõhu kaitse seadus, veeseadus, jäätmeseadusest jne) ja määrustest. Seda ka olenemata sellest, kas neid nõudeid kompleksloal kajastatakse.

Et lihtsustada käitajate igapäevast tööd, on Keskkonnaamet koostanud loendi olulisematest otsekohalduvatest nõuetest.

Üldised kohustused

Käitise kasutamise üldpõhimõtted (THS §26)

  • rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks;
  • saastatuse tekkimisel likvideerib oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastatuse viivitamata, sõltumata asjaolust, kas saastatus on põhjustatud tahtlikult või ettevaatamatusest;
  • kasutab käitises parimat võimalikku tehnikat;
  • väldib võimaluse korral jäätmete tekitamist;
  • jäätmete tekitamise puhul lähtub nende käitlemisel jäätmeseaduse §-s 221 sätestatud jäätmehierarhiast;
  • kasutab käitises energiat võimalikult tõhusalt;
  • tagab vajalike meetmete olemasolu avariide vältimiseks ning avarii tagajärgede piiramiseks;
  • käitise tegevuse lõpetamisel võtab meetmeid, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks.

Kohustused avarii ja vahejuhtumi korral

Keskkonda oluliselt mõjutavast avariist ja vahejuhtumist palume informeerida viivitamata Keskkonnainspektsiooni. Selliste juhtumite korral tuleb kasutusele võtta meetmed, et piirata avarii ja vahejuhtumi tagajärgi keskkonnale ning vältida võimalikke edasisi avariisid ja vahejuhtumeid. Rakendatud meetmetest tulev teavitada viivitamata Keskkonnaametit.(vaata ka THS §17)

Kohustused nõuete täitmata jätmise korral

Loa nõuete rikkumise korral palume informeerida viivitamata Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaametit ja võtma kasutusele meetmed, et saavutada võimalikult lühiksese aja jooksul oma tegevus vastavus loe nõuetele. Antud meetmetest tuleb teavitada ka Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaametit. (vaata ka THS §18)

Käitaja vahetumine ja muutused käitise laadis või toimimisviisis

Käitaja  (isik, kes valdab või käitab käitist) peab teavitama Keskkonnaametit igast muudatusest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, mis võib avaldada mõju keskkonnale või inimese tervisele. Muudatuse käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamise võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud (vaata ka THS §56).

Käitaja (isik kes valdab või käitab käitist) peab teavitama Keskkonnaametit käitaja vahetumisest. Käitaja vahetumise korral on keskkonnaametil õigus peale teavituse saamist muuta kompleksluba lihtsustatud korras.

Saastetasu deklaratsioon ja aastaaruanne

Saastetasu deklaratsioon tuleb esitada Keskkonnaametile vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatud tingimustele. Keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta ja esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnatasu deklaratsiooni esitamiseks on mitu võimalust, eelistatuim neist on Keskkonnaameti e-teenuste portaal (https://eteenus.keskkonnaamet.ee/).

Aastaaruanded esitatakse reeglina aasta esimeses pooles ja nende kaudu kogutakse üleriigiliselt vjalikku keskkonnaalast informatsiooni.

Jäätmearuanne tuleb esitada 31. jaanuariks jäätmearuandluse infosüsteemis JATS (https://jats.keskkonnainfo.ee/main.php?public=1).

Välisõhu saastamisega seotud aruanne tuleb esitada 31. jaanuariks välisõhu saasteallikate infosüsteemis OSIS (http://osis.keskkonnainfo.ee/).

Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks veebipõhisesse andmebaasi VEKA (http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx). VEKA avatakse 1. veebruaril.

Välisõhuga saastamisega kaasnevad üldised kohustused

Tagada, et välisõhku eralduvate saasteainete kogused ei ületaks loas kehtestatud lubatud heitkogust ja ei põhjustaks tootmisterritooriumist väljaspool välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist. See hõlmab muuhulgas ka seda, et loa omaja peab kavandama meetmeid vähendamaks saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Kui selgub, et piirväärtusi ületatakse, tuleb võtta tarvidusele meetmed saasteainete heitkoguste vähendamiseks. (VÕKS § 33, § 89 lg 1 p 1 ja p 2).

Kontrollida saasteallikast väljuvate gaaside koostist ja saasteainete heitkoguste suurust ning nende vastavust saasteloas sätestatud kontrollarvudele ja VÕKS-i või tööstusheite seaduse alusel kehtestatud piirnormidele. Antud hinnang võib sisaldada mõõtmisi ja/või arvutusi, kui loaga pole kehtestatud teisiti. (VÕKS § 89 lg 1 p 6)

Hinnata vähemalt üks kord aastas välisõhu kvaliteedi vastavust kehtestatud ühe tunni keskmisele piirväärtusele. Seda juhul, kui saasteaine heitkogus tekitab tootmisterritooriumi piiril või sellest väljaspool saasteaine arvutuslikku kontsentratsiooni, mis on vähemalt 40% ühe tunni keskmisest piirväärtusest ja kui loas ei ole sätestatud teisiti. Antud hinnang võib sisaldada mõõtmisi ja/või arvutusi. (VÕKS § 89 lg 1 p 7)

Teostada saasteallikaid, tootmist vmt puudutavate muudatuste korral saasteainete heitkoguste ning hajumise uued arvutused koos maapinnalähedase õhukihi saastetaseme kaartide koostamisega, kui antud muudatused on olulised. See tähendab nominaalvõimsuse muutmist, mis põhjustab saasteaine heitkoguse suurenemist 10% võrra. Samuti muudatust, mis võib avaldada märkimisväärset negatiivset mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Vaata ka:

Välisõhu kaitse nõuded orgaaniliste lahustite kasutajatele (235.71 KB, PDF)

Nõuded õhumõõtmistele (222.72 KB, PDF)

Jäätmekäitlusega kaasnevad kohustused

Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda (JäätS §28 lg 1).

Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele ja inimese tervisele (JäätS §28 lg 1).

Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid (JäätS §28 lg 2).

Jäätmekäitlusega kaasnevad kohustused

Ladustatud jäätmed peab töötlema või taaskasutama kolme aasta jooksul ning kõrvaldama aasta jooksul nende ladustamisest arvates (JäätS §34 lg3 p2)

Andma jäätmeid käitlemiseks üle vaid isikule, kellel on õigus neid vastu võtta (§28 lg 1).
Järgida jäätmekäitlusnõuded, mis on kehtestatud konkreetse jäätmete käitlemiseks:

  1. biolagunevatele jäätmetele;
  2. elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele);
  3. romusõidukitele;
  4. reoveesettele;
  5. metallijäätmete käitlemise nõuded; (14.64 KB, DOCX)
  6. ohtlike jäätmete käitlemine; (16.76 KB, DOCX)
  7. polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavatele jäätmetele;
  8. asbesti sisaldavatele jäätmetele;
  9. kasutatud patareidele ja akudele;

Vee erikasutusega kaasnevad kohustused

Olulisemad veehaarde sanitaarkaitseala või hoodlusala nõuded (29.72 KB, PDF).

Olulisemad veevarustust ja kanalisatsiooni puudutavad nõuded. (31.29 KB, PDF)

Olulisemad paisutamist ja/või hüdroenergia tootmist puudutavad nõuded. (31.05 KB, PDF)

NB! Ülaltoodud loendid kohustustest on informatiivsed abivahendid ja kajastavad üldisi olulisemaid keskkonnaalaseid nõudeid, mis võivad muutuda. Seetõttu palub Keskkonnaamet regulaarselt end õigusruumi muutustega kursis hoida. Kui ülaltoodud loendites ei ole tööstusheite seadusest või mõnest muust õigusaktist tulenevat otsekohalduvat kohustust kajastatud, ei vabasta see kohustuse täitmisest. 

 

 



 

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.