Kliimaolud on Maa ajaloo jooksul muutunud kogu aeg ja viimase 400 000 aasta jooksul on olnud kolm perioodi, kui maakera keskmine temperatuur on olnud kõrgem kui praegu. Alati on selle soojenemise kaaslaseks olnud süsihappegaasisisalduse suurenemine atmosfääris.
Süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga tõusnud üle 40% ja on viimase 160 000 aasta suurim. Euroopa Keskkonnaagentuuri andmete järgi oli Euroopa keskmine õhutemperatuur ajavahemikus 2002-2011 viimase saja aasta jooksul tõusnud 1,3°C võrra ning erinevate kliimamudelite prognooside järgi tõuseb käesoleva sajandi lõpuks see 2-6,3°C.
Teadlased veendunud, et kliimamuutuste peamiseks põhjuseks on inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri suurtes kogustes kasvuhoonegaase. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed on kogu inimkonna ühine mure ja seetõttu on vaja kiirelt arendada tehnoloogiat ja keskkonnaprotsesside reguleerimisel teha rahvusvahelist koostööd.
Arenenud riikide tööstus on tänaseks kõrgel järjel, kuid selle saavutamiseks on ära kasutanud suurem osa maailmas toodetud energiast, põhjustanud suurema osa reostusest ja paisanud õhku rohkesti süsinikdioksiidi. Tänaseks on need riigid arendanud majandust ja tööstust tasemeni, kus nii energiakasutus kui saastumine hakkavad stabiliseeruma. Arengumaad aga alles liiguvad sinna poole ning nende riikide energia tarbimine ja saastamine hakkab suurenema. Sellepärast peavadki riigid lahendusi leidma ühiselt.
Keskkonnaamet aitab kaasa fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete heitkoguste vähendamisele.
Osoonikihti kahandavaid aineid võib leiduda peamiselt veel tööstuslikes külmutusseadmetes (nt piimajahutid) ja kliimaseadmetes või mahutitesse ladustatuna. Oluline on, et kõik osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad seadmed, mida enam ei kasutata, ning mahutites olev aine antakse üle jäätmekäitlejatele, kellel on vastav luba neid vastu võtta. Ainete kogumine aitab vältida suurt keskkonnakahju, sest atmosfääri pääsemisel jõuaksid need ained stratosfääri, kus nad võivad pidevalt osoonimolekule lagundades püsida lausa 100 aastat.
Enamus fluoritud gaaside heitkogustest pärinevad külmutus- ja kliimaseadmetest ning soojuspumpadest – ained eralduvad seadmete loomuliku kasutuse, kuid ka ebaõige hoolduse käigus. Seetõttu võivad fluoritud gaase sisaldavaid seadmeid paigaldada ja hooldada vaid Keskkonnaameti väljastatud käitlemisluba omavad või mõnes muus EL liikmesriigis vastava sertifikaadi omandanud ettevõtted. Seadme omanik peab veenduma, et teenindustöid teostaval ettevõttel on vastav luba olemas, mida saab kontrollida majandustegevuse registri veebilehel.
Rohkem kui 3 kg osoonikihti kahandavaid aineid või rohkem kui 5 süsinikdioksiidiekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad seadmed, mille korrasolekut tuleb regulaarselt kontrollida, peab registreerima Keskkonnaameti hallatavas registris, kust leiab infot kasutatavate seadmete ja nendega seonduvate hooldusprotsesside üle. Seeläbi näeme, kas seadmete ja gaasidega seotud vajalikke kontrolltoiminguid ja jäätmekäitlusnõudeid täidetakse. Vähendades osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid anname oma panuse ka kliimamuutuste leevendamisele.
Eesti külmad ja lumised talved võivad kliimamuutuste tõttu edaspidi harulduseks muutuda. Foto: Marit Kivisild
