Korduma kippuvad küsimused radooni kohta

Korduma kippuvad küsimused radooni kohta:

 

Mis on radoon?
Kust radoon pärineb?
Kuidas satub radoon hoonetesse?
Mis ühikutes radooni mõõdetakse?
Kas õigusaktides on kehtestatud lubatud radoonitase hoonete siseõhule?
Millised on radoonist põhjustatavad tervisekahjustused?
Kui suur on risk, et radoon põhjustab kopsuvähi?
Kas radoon võib põhjustada ka teisi haigusi?
Kas lapsed on suuremas ohus kui täiskasvanud?
Kas radoon võib olla ohtlik ka välisõhus?
Kas radoon põhjustab suure osa Eesti elanikkonna kiirgusdoosist?
Milline on Eesti keskmine radoonikontsentratsioon hoonetes?
Kas on läbi viidud riiklikke radoonitasemete uuringuid hoonete siseõhus?
Millised on kõrgendatud radooniriskiga alad Eestis?
Kas ma peaksin kontrollima radoonikontsentratsiooni elamus, kui ma ei ela kõrgendatud radooniriskiga alal?
Kas radoon on probleemiks ka teistes riikides?
Kui elamu siseõhus on kõrge radoonikontsentratsioon, siis kas on võimalik midagi ette võtta selle vähendamiseks?
Kas ventilatsiooni võimsuse suurendamine vähendab radooni kontsentratsiooni siseruumides?
Kas radooniprobleem on seotud ainult teatud tüüpi hoonetega?
Kuidas saan teada, et hoones on kõrge radoonikontsentratsioon?
Kas naabruses tehtud radoonimõõtmise tulemus on heaks indikaatoriks ka minu kodus?
Kuidas viiakse läbi radoonikontsentratsiooni mõõtmine elamus?
Kas kasutatavad detektorid on ise radioaktiivsed?
Kui kaua mõõtmine aega võtab?
Millal on õige aeg radoonitaset mõõta?
Kas radoonimõõtmisi saab läbi viia ka hoonetes, kus elatakse?
Ehitan uut hoonet, kas on võimalik radoonitaset mõõta enne hoone valmimist?
Kas radooni on võimalik mõõta ka kiirmeetodil?

Kui ma olen tööandja, kas pean tööruumides radoonitaset mõõtma?
Olen huvitatud kinnisvara ostmisest. Kas ma saan kiirgusosakonnalt infot selle kohta, kas selles elamus/korteris on radoonikontsentratsiooni mõõtmine läbi viidud?
Kas Eestis on radoon probleemiks ka joogivees?
Kas radoon võib pärineda ka ehitusmaterjalidest?
Kas näiteks graniitkivid aedades põhjustavad ka kõrgeid radoonikontsentratsioone?
Kas on ohtlik kasvatada puu- ja juurvilju piirkonnas, kus on kõrge radoonitase?

 

Mis on radoon?

Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Radoon on õhust ligikaudu seitse korda raskem gaas. Radoon ja selle tütarisotoobid emiteerivad peamiselt alfakiirgust.

 

Kust radoon pärineb?

Maapinnas ning kivimites esineb alati mingil määral uraani. Uraani radioaktiivsest lagunemisest alguse saanud radioaktiivsete isotoopide lagunemisreas tekib seitsmenda isotoobina radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse.

 

Kuidas satub radoon hoonetesse?

Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse.

 

Mis ühikutes radooni mõõdetakse?

Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m³). Bekerell on aktiivsuse ühik, mis vastab ühele spontaansele tuumasiirdele sekundis. Aktiivsuskontsentratsioonil 1 Bq/m³ laguneb ühe sekundi jooksul õhu igas kuupmeetris keskmiselt üks radooniaatomi tuum. Mida rohkem lagunemisi sekundi jooksul toimub, seda rohkem aine kiirgab.

 

Kas õigusaktides on kehtestatud lubatud radoonitase hoonete siseõhule?

Jah. Erinevate õigusaktidega on kehtestatud õhu radoonisisalduse viitetasemed hoonetele ja töökohtadele. Viitetase on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema taseme korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist radoonist saadava kiirituse vähendamiseks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohaselt on hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³.

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohaselt on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ ja Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ sätestavad, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus koolieelsetes lasteasutustes ja koolides peab olema väiksem kui 200 Bq/m³.

Hoone ehitamisel on soovituslik järgida EVS 840:2017 standardis “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid, mille kohaselt on kaitsemeetmete eesmärk saavutada radoonikontsentratsiooni aasta keskmine väärtus hoonete siseõhus väiksem kui 200 Bq/m³.

 

Millised on radoonist põhjustatavad tervisekahjustused?

Pikaajaline (aastakümneid kestev) elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu.

 

Kui suur on risk, et radoon põhjustab kopsuvähi?

Riski suurus sõltub radoonikontsentratsioonist, sellest, kui pika aja jooksul inimene antud hoones elas ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Ruumis suitsetamisel satub õhku palju nõeosakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel jääb seega kopsu limaskestadele pidama rohkem radooni tütarisotoope, mis põhjustavad täiendava kiirgusdoosi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) hinnangul on teadlaste poolt seni kogutud informatsiooni kohaselt aastakümneid antud radoonikontsentratsioonidega elamutes elanud inimeste 75-ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise riskid alljärgnevad: eluaegsed mittesuitsetajad – 0 Bq/m3 (teoreetiline radoonivaba olukord) -> 0,4%; 100 Bq/m3 -> 0,5%; 400 Bq/m3 – 0,7%; suitsetajad – 0 Bq/m3 ‑> 10%; 100 Bq/m3 -> 12%; 400 Bq/m3 -> 16%.

 

Kas radoon võib põhjustada ka teisi haigusi?

Tänaseni pole teaduslikult tõestatud, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi.

 

Kas lapsed on suuremas ohus kui täiskasvanud?

Ei ole leidnud tõestust, et radoonist tulenev risk lastele on suurem kui täiskasvanutele.

 

Kas radoon võib olla ohtlik ka välisõhus?

Ei. Maakoorest väljapääsenud radoon hajub atmosfääris ja seega on välisõhus radoonikontsentratsioon väga väike. Maailma keskmiseks välisõhu radoonitasemeks on hinnatud 10 Bq/m³.

Kas radoon põhjustab suure osa Eesti elanikkonna kiirgusdoosist?

Jah. Hinnanguliselt moodustab radoonist põhjustatud doos keskmiselt umbes poole saadavast aastadoosist.

 

Milline on Eesti keskmine radoonikontsentratsioon hoonetes?

Radoonikontsentratsioonid ruumide siseõhus varieeruvad suurtes piirides, sõltudes maja asukohast, tüübist ja elanike harjumustest. Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi uuringud on näidanud, et Eesti elumajade siseõhu radoonisisaldus varieerub valdavalt 20‑1000 Bq/m³ piirides ja ulatub üksikjuhtudel Põhja-Eesti klindivööndis üle 9000 Bq/m³. Majade siseõhu keskmine radoonisisaldus on nende uuringute põhjal 103 Bq/m³. Ühepereealmutes on enamasti radoonitase kõrgem kui kortermajades.

 

Kas on läbi viidud riiklikke radoonitasemete uuringuid hoonete siseõhus?

Jah. Aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel või Keskkonnaameti kiirgusosakonnas kohapeal.

 

Millised on kõrgendatud radooniriskiga alad Eestis?

Kõrge radoonitase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk-Eestis. Täpsema ülevaate saamiseks vaata Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud kaarte- Esialgne radooniriski levilate kaart (PDF)Harjumaa radooniriski kaart (PDF) ja Tallinna radooniriski kaart (PDF) (ja selle seletuskiri (PDF)) ning Eesti pinnase ja radooniriski ja looduskiirguse atlast (PDF). Keskkonnaameti kiirgusosakond soovitab kõikidel radooniriski piirkonna elanikel kontrollida radoonikontsentratsiooni elamus. Kuna radoon on õhust ligikaudu seitse korda raskem gaas, siis kortermajades puudutab see soovitus eelkõige soklikorruse ja esimese korruse elanikke.

 

Kas ma peaksin kontrollima radoonikontsentratsiooni elamus, kui ma ei ela kõrgendatud radooniriskiga alal?

Ka piirkondades, mis ei ole määratletud kõrgendatud radooniriskiga alaks, võib esineda elamuid, mille siseõhus on kõrge radoonikontsentratsioon. Seega on soovitav ka nendes piirkondades mõõtmised läbi viia.

 

Kas radoon on probleemiks ka teistes riikides?

Jah. Mida kõrgem on keskmine radoonikontsentratsioon elamutes antud riigis, seda suurem on ka radooni kui kopsuvähi riskiteguri tähtsus. Suurimaid probleeme põhjustab radoon Rootsis ja teistes Põhjamaades, Saksamaal, Tšehhis ja USA-s.

 

Kui elamu siseõhus on kõrge radoonikontsentratsioon, siis kas on võimalik midagi ette võtta selle vähendamiseks?

Jah. Hoonetes on võimalik radoonikontsentratsiooni vähendada. Vastavaid meetodeid on põhjalikult kirjeldatud standardis EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Lisaks vaata Kiirguskeskuse, Eesti Geoloogiakeskuse ja OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB koostöös 2004. aastal välja antud trükist Raadoniohutu elamu (PDF), mis aitab leida sobivaid lahendusi.

Pärast meetmete rakendamist on oluline läbi viia kordusmõõtmine, et olla kindel meetmete efektiivsuses. Kordusmõõtmine on sarnane algsele mõõtmisele - detektoreid tuleb hoida hoones vähemalt 2 kuud. Lisaks on kirjeldatud erinevaid meetmeid erinevate radooniuuringute aruannetest ning trükises NB! RADOON (PDF).

 

Kas ventilatsiooni võimsuse suurendamine vähendab radoonikontsentratsiooni siseruumides?

Ventilatsiooni võimsuse suurendamine, eelkõige keldrikorrusel ning esimesel korruse võib vähendada radoonikontsentratsiooni. Kui algne radoonikontsentratsioon oli väga suur, ei pruugi vähenemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev tõmme võib intensiivistada radooni imbumist hoone alt, ning põhjustada ruumides soovitule vastupidise efekti.

 

Kas radooniprobleem on seotud ainult teatud tüüpi hoonetega?

Hoone konstruktsioon mõjutab radooni taset siseruumides, kuid radoon võib esineda siiski peaaegu kõikides hoone tüüpides. Kuna radoon pärineb peamiselt maapinnast, siis mitmekorruselistes elamutes on radooniprobleem tavaliselt palju väiksem kui madalates hoonetes.

 

Kuidas saan teada, et hoones on kõrge radoonikontsentratsioon?

Erinevad uuringud ja kaardistamised on kasulikud üldise pildi saamiseks antud geograafilise piirkonna kohta. Ainus võimalus info saamiseks konkreetse hoone kohta on läbi viia radoonikontsentratsiooni mõõtmine huvipakkuvas hoones.

 

Kas naabruses tehtud radoonimõõtmise tulemus on heaks indikaatoriks ka minu kodus?

Ei. Radoonitasemed varieeruvad majast majja. Ainus võimalus radoonitaseme teada saamiseks konkreetses hoones on viia läbi vastav mõõtmine.

 

Kuidas viiakse läbi radoonikontsentratsiooni mõõtmine elamus?

Võimalik on mõõta pikaajalise ja lühiajalise meetodiga. Kuna radoonitase hoones on ilmastikutingimustest sõltuvalt suures ulatuses kõikuv, on radoonitaseme aasta keskväärtuse hindamiseks asjakohane üksnes pikaajaline mõõtmine. Lühiajalist mõõtmist kasutatakse eriotstarbel, näiteks sundventilatsiooni töörežiimi mõju uurimisel õhu radoonisisaldusele. Radooni mõõtmise meetodeid kirjeldatakse juhendis Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (1.12 MB, PDF).

Keskkonnaamet pakub radooni mõõtmise teenust. Enamasti mõõdetakse radoonitaset kahe väikese detektoriga, mis paigutatakse elamusse – soovitavalt üks magamistuppa ja teine elutuppa. Detektorid saadab Keskkonnaamet tellijale postiga ning pärast mõõtmisperioodi lõppu saadab tellija need tagasi kiirgusosakonna laborisse, kus toimub detektorite analüüsimine. Detektoritele võib tellija ka ise kiirgusosakonda järele tulla ja need peale mõõtmisperioodi lõppu tagasi tuua.

 

Kas kasutatavad detektorid on ise radioaktiivsed?

Ei. Detektorid on ohutust materjalist ning ei ole radioaktiivsed. Samuti ei vaja nad elektrivoolu ega tekita müra.

 

Kui kaua mõõtmine aega võtab?

Kuna radoonikontsentratsioon varieerub ajas, siis aasta keskväärtuse hindamiseks kõlbliku tulemuse saavutamiseks tuleb kasutada pikka mõõteperioodi – vähemalt 2 kuud. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks ei piisa paarist päevast või nädalast.

 

Millal on õige aeg radoonitaset mõõta?

Kütteperioodil, kuna siis on uksed ja aknad suletud ning ruumi ventileerimisel tõmmatakse ruumidesse suhteliselt rohkem maa-alust õhku. Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sealt kaudu leiab väljapääsutee ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset.

 

Kas radoonimõõtmisi saab läbi viia ka hoonetes, kus elatakse?

Jah. Õige ongi mõõtmisi läbi viia tavatingimustes, kuna elanike harjumused avaldavad suurt mõju radoonikontsentratsioonile (näiteks kui majas elatakse, siis avatakse uksi, aknaid jne, mis omakorda mõjutab radoonitaset).

 

Ehitan uut hoonet, kas on võimalik radoonitaset mõõta enne hoone valmimist?

Radoonitaset on võimalik mõõta ka pinnaseõhus, kuid see ei anna kuigi täpset infot uue maja siseõhu radoonikontsentratsiooni kohta. Viimane sõltub rohkem maja ehituslikest omadustest ja elanike eluviisist. Küll aga on pinnaseuuring indikaatoriks, mil määral tuleks hoone projekteerimisel radooniga arvestada. Keskkonnaamet pinnase radoonisisaldust ei määra. Pinnaseuuringute kohta saab infot Eesti Geoloogiateenistusest.

 

Kas radooni on võimalik mõõta ka kiirmeetodil?

Jah, kuid usaldusväärsema tulemuse radoonitaseme aasta keskmise väärtuse kohta annab pikaajaline mõõtmine.

Radoon on gaas ja tema eraldumine maapinnast on seotud ilmastikutingimuste muutusega, seepärast on enamikul juhtudel vajalik küllalt pikk mõõteperiood. Kuna radoonitase varieerub päevast päeva, ei võimalda alla 2 kuulise mõõteperioodiga tehtud mõõtmine aasta keskväärtust usaldusväärselt hinnata.

 

Kui ma olen tööandja, kas pean tööruumides radoonitaset mõõtma?

Kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates töökohtades, mis paiknevad maa all, maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, on vastavalt Keskkonnaministri 30.07.2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohustuslik radoonimõõtmine läbi viia vastavalt määruses kehtestatud korrale. Kõrgendatud radooniriskiga alade loetelu on toodud nimetatud määruse lisas.

Võimaliku radooniriskiga tuleb arvestada ka nendes töökohtades, mis ei paikne kõrgendatud radooniriskiga alal. Seega on soovitav mõõta radoonitaset ka nendes töökohtades, mis ei paikne kõrgendatud radooniriskiga alal.

 

Olen huvitatud kinnisvara ostmisest. Kas ma saan kiirgusosakonnalt infot selle kohta, kas selles elamus/korteris on radoonikontsentratsiooni mõõtmine läbi viidud?

Ei. Kiirgusosakond pakub teenust lepingulisel alusel ning mõõtmise tulemustest teavitatakse ainult teenuse tellijat. Kolmandatele isikutele infot ei edastata. Samas on Teil kinnisvara ostjana võimalus paluda kinnisvara praeguselt omanikult tehtud mõõtmiste tulemusi.

 

Kas Eestis on radoon probleemiks ka joogivees?

Eestis ei ole joogivees radoonisisalduse probleemi täheldatud.

 

Kas radoon võib pärineda ka ehitusmaterjalidest?

Eestis põhjustavad kõrget radoonisisaldust peamiselt fosforiit ning diktüoneemakilt, millest ehitusmaterjale ei valmistata. Kui ehitusmaterjali (näiteks kergkruusast ploki) valmistamisel kasutatakse sideainena savi, milles on kõrge radionukliidide sisaldus, võib see põhjustada kõrgemat radoonitaset hoones. Läbiviidud mõõtmised ei näita, et Eestis toodetud ehitusmaterjalid oleksid olulised radooniallikad.

 

Kas näiteks graniitkivid aedades põhjustavad ka kõrgeid radoonikontsentratsioone?

Ei. Radoon hajub kiiresti vabas õhus.

 

Kas on ohtlik kasvatada puu- ja juurvilju piirkonnas, kus on kõrge radoonitase?

Ei. Radoon on gaas ega kogune puu- ja juurviljadesse.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.