Language switcher

Radoon

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas.

Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, mis tähendab, et ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike, ~ 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20 Bq/m³.

Vaata veel:

Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi üldistatud andmed elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskmine tase - 103 Bq/m³ oli ühepereelamutes. Väikelinnade ja maapiirkondade mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks saadi 78 Bq/m³. Leiti, et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsuskontsentratsioon ületas 400 Bq/m³ ja kus on soovitav rakendada meetmeid eluruumide õhus radoonisisalduse vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidud epidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon võib põhjustada Eestis igal aastal ~ 90 inimese haigestumise kopsuvähki. Uuringu tulemusena koostati ühepereelamute andmete alusel valdade keskmiste radoonitasemete kaart (78.22 KB, GIF). Uuringu kokkuvõte (106.11 KB, PDF) eesti keeles.

Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid aladel, mis geoloogiliste andmete ja eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Rohkem kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 1000 Bq/m³ radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähki on 15% ja rohkem, levivad kõikjal Põhja-Eesti pankranniku lähialadel. Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutes ulatuvad 400-1000 Bq/m³, levivad paljudes Põhja-Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m³, esineb pea kõikjal üle Eesti. Antud uuringu kirjeldus ja tulemuste statistika on toodud aruandes (375.52 KB, PDF). Aruande juurde kuuluvate kaartidega on võimalik tutvuda kiirgusosakonnas.

2005-2006 aastal läbi viidud uuringu käigus mõõdeti radoonitaset 208 lasteasutuses. Uuringu käigus tuvastati, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldus standardis sätestatud väärtust. Uuringuks valiti sellised piirkonnad, kus elumajades on tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi. Peamiselt on radooniohtlikud Põhja-Eesti, kohati ka Lääne-Virumaa ning Tartumaa. Kokku uuriti 30 valla ja linna 208 lasteasutuse hoonet. Neist ei vastanud nõuetele 102 - keskmine radoonisisaldus oli lubatud väärtusest kõrgem 66 hoones ning 36 hoones oli probleeme ühes või mitmes mõõdetud ruumis. Radoonisisaldus vastas nõuetele 106 hoones. Suurimad ületamised tuvastati Ida-Virumaal, kuid ka Harjumaal ning Lääne-Virumaal oli kõrgeid sisaldusi. Tartumaal olid tulemused üldjuhul madalamad. Täpsemat informatsiooni leiab uuringu aruandes (1.41 MB, PDF).

2007-2008 aastal viidi läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt 2007. a. keskkonnaprogrammi kaudu kaasfinantseeritud projekt - Projekt nr 38 „Radooni kaardi lõpetamine – radoon hoonete siseõhus piirkondades, kus andmed radoonitasemete kohta puuduvad“. Nimetatud projekti käigus määrati hoonete siseõhu radoonisisaldus piirkondades, kus polnud seni mõõtmisi teostaud või oli liiga vähe andmeid (kokku 48 valda ja linna). Mõõtmisobjektideks olid nii elamud kui ka lasteasutused. Lisaks koostati juhendmaterjal vallaametnikele, mis aitab otsustada, milliste tasemete juures on radoonitõkestusmeetodid tarvilikud rakendada ning kui suures mahus. Valmis ka elektrooniline andmebaas, kuhu kanti selle ja eelnevate uuringute tulemused. Projekti aruanne koos valminud kaardiga:

2008-2009 aastal viis kiirgusosakond koostöös Eesti Mereakadeemia tudengiga läbi uuringu "Siseõhu radoonisisaldused Tallinna lasteasutustes". (813.42 KB, PDF) Mõõtmised viidi läbi 34 lasteaias. Eesmärk oli hinnata neis saadavaid efektiivdoose ning tutvustada meetmeid radoonitaseme alandamiseks.

2009-2010 aastal viis kiirgusosakond koostöös Eesti Mereakadeemia tudengiga läbi uuringu "Radooniuuring Eesti erinevates töökohtades". (748.7 KB, PDF) Töö eesmärgiks oli pöörata tähelepanu radooniprobleemile erinevates töökohtades ning hinnata neis radoonist põhjustatud efektiivdoose. Vaatluse all olid veekeskused, kaevandused, pumbajaamad ja lastekodud - kokku 32 asutust üle Eesti.

2010-2011 aastal viis kiirgusosakond koostöös Euroakadeemia tudengiga läbi uuringu „Siseõhu radooniuuring Eesti erinevates lastekodudes“. (1.88 MB, PDF) Eesmärgiks oli anda ülevaade radoonist, selle ohtlikkusest ja viia läbi radoonitaseme mõõtmised Eesti erinevate piirkondade lastekodudes. Selgus, et kõikide uuringus osalenud 15 lastekodu siseõhu radoonitase vastas standardi EVS 840:2009 nõuetele. Lisaks valmis 2011. aastal koostöös Eesti Mereakadeemia tudengiga uuring „Radoonitase lasteasutustes Ida- ja Lääne-Virumaal", (1.09 MB, PDF) mille käigus uuriti radoonisisaldust 83 lasteasutuses Ida- ja Lääne-Virumaal.

2011-2012 aastal viis kiirgusosakond läbi uuringu radoonitasemete mõõtmiseks 101 Tallinna koolieelses lasteasutuses. Uuringu tulemustest valmis Tallinna Ülikooli tudengi magistritöö „Siseõhu radooniuuring Tallinna koolieelsetes lasteasutustes“ (2.14 MB, PDF). Nimetatud töö käigus uuriti täiendavalt 16 lasteaias radoonisisalduse ööpäevaseid muutusi. Enamuses mõõdetud lasteasutustes vastas radoonitase Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruses nr 131 kehtestatud nõuetele. Keskmine radoonitase oli üle lubatud piirnormi 6 mõõdetud lasteasutuses ning 7 hoones esines ületamisi üksikutes ruumides.

 

Korduma kippuvad küsimused radooni kohta

Mis on radoon?
Kust radoon pärineb?
Kuidas radoon satub hoonetesse?
Mis ühikutes radooni mõõdetakse?
Kas õigusaktides on kehtestatud lubatud radoonitaseme piirmäär hoonete siseõhule?
Millised on radoonist põhjustatavad tervisekahjustused?
Kui suur on risk, et radoon põhjustab kopsuvähi?
Kas radoon võib põhjustada ka teisi haigusi?
Kas lapsed on suuremas ohus kui täiskasvanud?
Kas radoon võib olla ohtlik ka välisõhus?
Kas radoon põhjustab suure osa Eesti elanikkonna kiirgusdoosist?
Milline on Eesti keskmine radooni kontsentratsioon hoonetes?
Kas on läbi viidud riiklikke radoonitasemete uuringuid hoonete siseõhus?
Millised on radooniohtlikud alad Eestis?
Kas ma peaksin kontrollima radooni kontsentratsiooni elamus kui ma ei ela radooniohtlikul alal?
Kas radoon on probleemiks ka teistes riikides?
Kui elamu siseõhus on kõrge radooni kontsentratsioon, siis kas on võimalik midagi ette võtta selle parandamiseks?
Kas ventilatsiooni suurendamine vähendab radooni kontsentratsiooni siseruumides?
Kas radooniprobleem on seotud ainult teatud tüüpi hoonetega?
Kuidas saan teada, et hoones on kõrge radooni kontsentratsioon?
Kas naabruses tehtud radoonimõõtmise tulemus on heaks indikaatoriks ka minu kodus?
Kuidas elamus viiakse läbi radooni kontsentratsiooni mõõtmine?
Kas kasutatavad detektorid on ise radioaktiivsed?
Kui kaua mõõtmine aega võtab?
Millal on õige aeg radooni taset mõõta?
Kas radoonimõõtmisi saab läbi viia ka hoonetes, kus elatakse?
Ehitan uut hoonet, kas on võimalik radooni taset mõõta enne hoone valmimist?
Kas radooni on võimalik mõõta ka kiirmeetodil?
Olen huvitatud kinnisvara ostmisest. Kas ma saan kiirgusosakonnalt infot selle kohta, kas selles elamus/korteris on radooni kontsentratsiooni mõõtmine läbi viidud?
Kas Eestis on radoon probleemiks ka joogivees?
Kas radoon võib pärineda ka ehitusmaterjalidest?
Kas näiteks graniitkivid aedades põhjustavad ka kõrgeid radooni kontsentratsioone?
Kas on ohtlik kasvatada puu- ja juurvilju piirkonnas, kus on kõrge radooni tase?

 

Mis on radoon?

Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Radoon ja selle tütarisotoobid emiteerivad peamiselt alfakiirgust.

Kust radoon pärineb?

Maapinnas ning kivimites esineb väga väikesel määral uraani. Uraani radioaktiivsest lagunemisest alguse saanud radioaktiivsete isotoopide lagunemisreas tekib seitsmenda isotoobina radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse.

Kuidas radoon satub hoonetesse?

Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse.

Mis ühikutes radooni mõõdetakse?

Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m³). Bekerell on aktiivsuse ühik, mis vastab ühele spontaansele tuumasiirdele sekundis. Aktiivsuskontsentratsioonil 1 Bq/m³ laguneb ühe sekundi jooksul õhu igas kuupmeetris keskmiselt üks radooniaatom. Mida rohkem lagunemisi sekundi jooksul toimub, seda rohkem aine kiirgab.

Kas õigusaktides on kehtestatud lubatud radoonitaseme piirmäär hoonete siseõhule?

Eestis on radoontaseme väärtus õiguslikult reguleeritud vaid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides.

2011 a. sügisest kehtib Vabariigi Valitsuse määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“, mille paragrahv 9 lõige 4 sätestab, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³. 2013 a. kevadel võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus „Tervisekaitsenõuded koolidele“, mille paragrahv 12 lõige 4 sätestab, et kooliruumi siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³. Juba olemas olevad koolieelsed lasteasutused ja koolid peavad määruste kohaselt end nimetatud nõudega vastavusse viima hiljemalt 1. septembriks 2030.

Teiste hoonete ruumide lubatud radoonitaset õigusaktidega ei ole reguleeritud ning on soovituslik järgida EVS 840:2017 standardis “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

 

Millised on radoonist põhjustatavad tervisekahjustused?

Pikaajaline elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu.

Kui suur on risk, et radoon põhjustab kopsuvähi?

Riski suurus sõltub radoonikontsentratsioonist, sellest, kui pika aja jooksul inimene antud hoones elas ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Ruumis suitsetamisel tekib õhus palju nõeosakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel jääb seega kopsu limaskestadele pidama rohkem radooni tütarisotoope põhjustades täiendava kiirgusdoosi.

Kas radoon võib põhjustada ka teisi haigusi?

Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi.

Kas lapsed on suuremas ohus kui täiskasvanud?

Ei ole leidnud tõestust, et radoonist tulenev risk lastele on suurem kui täiskasvanutele.

Kas radoon võib olla ohtlik ka välisõhus?

Ei. Maakoorest väljapääsenud radoon hajub atmosfääris ja seega on välisõhus radooni kontsentratsioon väga väike. Maailma keskmiseks välisõhu radooni tasemeks on hinnatud 10 Bq/m³.

Kas radoon põhjustab suure osa Eesti elanikkonna kiirgusdoosist?

Jah. Hinnanguliselt moodustab radoonist põhjustatud doos keskmiselt umbes pool saadavast aastadoosist.

Milline on Eesti keskmine radooni kontsentratsioon hoonetes?

Radooni kontsentratsioonid ruumide siseõhus varieeruvad suurtes piirides, sõltudes maja asukohast, tüübist ja elanike harjumustest. Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi uuringud on näidanud, et Eesti elumajade siseõhu radoonisisaldus varieerub valdavalt 20-1000 Bq/m³ piirides ja ulatub üksikjuhtudel Põhja-Eesti klindivööndis üle 9000 Bq/m³. Majade siseõhu keskmine radoonisisaldus on nende uuringute põhjal 103 Bq/m³. Ühepereealmutes on enamasti radoonitase kõrgem kui kortermajades.

Kas on läbi viidud riiklikke radoonitasemete uuringuid hoonete siseõhus?

Jah. Aruannetega on võimalik tutvuda käesoleval leheküljel või Keskkonnaameti kiirgusosakonnas kohapeal.

Millised on radooniohtlikud alad Eestis?

Kõrge radoonitase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk-Eestis. Vaata ka Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud kaarte: Esialgne radooniriski levilate kaart (PDF) (PDF)ja Harjumaa pinnase radooniriski kaart (PDF) ja atlast (PDF). Kiirgusosakond soovitab kõikidel radooniriski piirkonna elanikel kontrollida radooni kontsentratsiooni elamus.

Kas ma peaksin kontrollima radooni kontsentratsiooni elamus kui ma ei ela radooniohtlikul alal?

On tõenäoline, et piirkondades, mis ei ole määratletud radooniohtlikena, võib esineda elamuid, mille siseõhus on kõrge radooni kontsentratsioon. Seega on soovitav ka nendes piirkondades mõõtmised läbi viia.

Kas radoon on probleemiks ka teistes riikides?

Jah. Peaaegu kõikides riikides on radoon suuremal või vähemal määral probleemiks. Suurimaid probleeme põhjustab radoon Rootsis ja teistes Põhjamaades, Saksamaal, Tšehhis ja USA-s.

Kui elamu siseõhus on kõrge radoonikontsentratsioon, siis kas on võimalik midagi ette võtta selle parandamiseks?

Jah. Hoonetes on võimalik vähendada radoonikontsentratsiooni. Vastavaid meetodeid on põhjalikult kirjeldatud standardis EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Lisaks vaata Kiirguskeskuse, Eesti Geoloogiakeskuse ja OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB koostöös 2004. aastal välja antud trükist Radooniohutu Elamu (2.44 MB, PDF), mis aitab leida sobivaid lahendusi probleemi lahendamiseks.

Pärast meetmete rakendamist on oluline läbi viia kordusmõõtmine, et olla kindel meetmete efektiivsuses. Kordusmõõtmine on sarnane algsele mõõtmisele - detektoreid tuleb hoida hoones vähemalt 2 kuud. Lisaks on kirjeldatud erinevaid meetmeid erinevate radooniuuringute aruannetest ning trükises Radoon valmisolevates hoonetes (2.58 MB, PDF).

Kas ventilatsiooni võimsuse suurendamine vähendab radoonikontsentratsiooni siseruumides?

Ventilatsiooni võimsuse suurendamine, eelkõige keldrikorrusel ning esimesel korruse võib vähendada radoonikontsentratsiooni. Kui algne radoonikontsentratsioon oli väga suur, ei pruugi vähenemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev tõmme võib intensiivistada radooni imbumist hoone alt, ning põhjustada ruumides soovitule vastupidise efekti.

Kas radooniprobleem on seotud ainult teatud tüüpi hoonetega?

Hoone konstruktsioon mõjutab radooni taset siseruumides, kuid radoon võib esineda siiski peaaegu kõikides hoone tüüpides. Kuna radoon pärineb peamiselt maapinnast, siis mitmekorruselistes elamutes on radooniprobleem tavaliselt palju väiksem kui madalates hoonetes.

Kuidas saan teada, et hoones on kõrge radoonikontsentratsioon?

Erinevad uuringud ja kaardistamised on kasulikud üldise pildi saamiseks antud geograafilise piirkonna kohta. Ainus võimalus info saamiseks konkreetse hoone kohta on läbi viia radoonikontsentratsiooni mõõtmine huvipakkuvas hoones.

Kas naabruses tehtud radoonimõõtmise tulemus on heaks indikaatoriks ka minu kodus?

Ei. Radoonitasemed varieeruvad majast majja. Ainus võimalus radoonitaseme teada saamiseks konkreetses hoones on viia läbi vastav mõõtmine.

Kuidas elamus viiakse läbi radooni kontsentratsiooni mõõtmine?

Võimalik on mõõta pikaajalise ja lühiajalise meetodiga.

Enamasti mõõdetakse radoonitaset kahe väikese detektoriga, mis paigutatakse elamusse – soovitavalt üks magamistuppa ja teine elutuppa. Detektorid saadab Keskkonnaamet tellijale postiga ning pärast mõõtmisperioodi lõppu saadab tellija need tagasi kiirgusosakonna laborisse, kus toimub detektorite analüüsimine. Detektoritele võib tellija ka ise kiirgusosakonda järele tulla ja need peale mõõtmisperioodi lõppu tagasi tuua.

Kas kasutatavad detektorid on ise radioaktiivsed?

Ei. Detektorid on ohutust materjalist ning ei ole radioaktiivsed. Samuti ei vaja nad elektrivoolu ega tekita müra.

Kui kaua mõõtmine aega võtab?

Kuna radooni kontsentratsioon varieerub ajas, siis aasta keskväärtuse hindamiseks kõlbliku tulemuse saavutamiseks tuleb kasutada pikka mõõteperioodi – 2-3 kuud. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks ei piisa paarist päevast või nädalast.

Millal on õige aeg radooni taset mõõta?

Kütteperioodil, kuna siis on uksed ja aknad suletud ning ruumi ventileerimisel tõmmatakse ruumidesse suhteliselt rohkem maa-alust õhku, mis on kontaktis pinnasega. Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset.

Kas radoonimõõtmisi saab läbi viia ka hoonetes, kus elatakse?

Jah. Õige ongi mõõtmisi viia läbi tavatingimustes, kuna elanike harjumused avaldavad suurt mõju radoonikontsentratsioonile (näiteks kui majas elatakse, siis avatakse uksi, aknaid jne, mis omakorda mõjutab radooni taset).

Ehitan uut hoonet, kas on võimalik radooni taset mõõta enne hoone valmimist?

Radooni taset on võimalik mõõta ka pinnases, kuid see ei pruugi anda täpset infot uue maja siseõhu radoonikontsentratsiooni kohta. Viimane sõltub nii maja ehituslikest omadustest kui elanike eluviisist. Keskkonnaamet pinnase radoonisisaldust ei määra. Pinnaseuuringute kohta saab infot Eesti Geoloogiateenistusest.

Kas radooni on võimalik mõõta ka kiirmeetodil?

Jah, kuid usaldusväärsema tulemuse radoonitaseme aasta keskmise väärtuse kohta annab pikaajaline mõõtmine.

Radoon on gaas ja tema eraldumine maapinnast on seotud ilmastikutingimuste muutusega, seepärast on enamikul juhtudel vajalik küllalt pikk mõõtmisperiood. Kuna radoonitase varieerub päevast päeva, ei võimalda alla 2 kuulise mõõtmisperioodiga tehtud mõõtmine aasta keskväärtust usaldusväärselt hinnata.

Olen huvitatud kinnisvara ostmisest. Kas ma saan kiirgusosakonnalt infot selle kohta, kas selles elamus/korteris on radoonikontsentratsiooni mõõtmine läbi viidud?

Ei. Kiirgusosakond pakub teenust lepingulisel alusel ning mõõtmise tulemustest teavitatakse ainult teenuse tellijat. Kolmandatele isikutele infot ei edastata. Samas on Teil kinnisvara ostjana võimalus paluda kinnisvara praeguselt omanikult tehtud mõõtmiste tulemusi.

Kas Eestis on radoon probleemiks ka joogivees?

Eestis ei ole joogivees radoonisisalduse probleemi täheldatud.

Kas radoon võib pärineda ka ehitusmaterjalidest?

Eestis põhjustavad kõrget radoonisisaldust peamiselt fosforiit ning diktüoneemakilt, millest ehitusmaterjale ei valmistata. Kui ehitusmaterjal (näiteks kergkruusast plokk) valmistatakse savist, milles on kõrge radionukliidide sisaldus, võib see põhjustada kõrgemat radoonitaset hoones. Läbiviidud mõõtmised ei näita, et Eestis toodetud ehitusmaterjalid oleksid radooniohtlikud.

Kas näiteks graniitkivid aedades põhjustavad ka kõrgeid radooni kontsentratsioone?

Ei. Radoon hajub kiiresti vabas õhus.

Kas on ohtlik kasvatada puu- ja juurvilju piirkonnas, kus on kõrge radooni tase?

Ei. Radoon on gaas ega kogune puu- ja juurviljadesse.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.