Language switcher

Kiirgusseire

Kiirgusseire eesmärgiks on kaitsta inimesi ja elusloodust liigse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Selleks teostatakse pidevalt erinevate keskkonnasfääride kiirgusseiret, et võimalikult kiiresti avastada inimtegevusest tekkinud radionukliidide sisalduse tõusu ning vajadusel vastumeetmed tarvitusele võtta.

Eesti on EL liikmesriigina kohustatud koguma informatsiooni looduskeskkonna radioaktiivsuse kohta. Kiirgusseire raames jälgib Keskkonnaamet järgmist:

  • atmosfääri üldise gammakiirguse taset ja õhuosakeste radioaktiivsust;
  • pinnavee, sh merekeskkonna (merevee, -taimede ja -kalade) radioaktiivsust;
  • joogivee, Eestis toodetud toorpiima, inimese üldise toiduratsiooni ning erinevate toiduainete (sh metsaseente ja -marjade) radioaktiivsust;
  • Eesti suurema ohuga kiirgustegevuskohtade lähiümbruse looduskeskkonna radioaktiivsust.

Rutiinselt analüüsitakse proovides järgmiste radionukliide sisaldust:

  • tehislikku päritolu tseesiumi (Cs-137), strontsiumi (Sr-90) ja triitiumi (H-3);
  • looduslikku päritolu kaaliumi (K-40), raadiumi isotoopide (Ra-226, Ra-228) ja berülleumi (Be-7) sisaldust.

Saadud tulemused on esitatud seireprogrammi aastaaruannetes. Antud tegevusega täidab Keskkonnaamet riikliku Keskkonnaseire programmi kiirgusseire alamprogrammi. Keskkonna ioniseeriva kiirguse seire tulemused.

Loodusliku radioaktiivse gaasi, radooni, taseme määramisi hoonete siseõhus teostab kiirgusosakond uurimisprojektide raames.

Üheks kiirgusseire osaks on kiirgusohu varase hoiatamise süsteem, mille ülesandeks on avastada võimaliku piiriülese radioaktiivse saastumise kandumine Eestisse. Selleks jälgitakse reaalajas avatud maastikul atmosfääri gammakiirguse taset ja radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ning aerosoolides. Pidevalt töötavad automaatjaamad reageerivad operatiivselt õhu radioaktiivsuse tõusule. Saadav informatsioon on aluseks elanikkonna teavitamisele kiirgusohust ja kiireloomuliste meetmete rakendamisele. Kaugemal toimuvate tuumaõnnetuste puhul saaste hajub atmosfääris ja jõuab meie territooriumi kohale teatud viivitusega, andes seega ajalise reservi õhuproovide kogumiseks ja filtrite gamma-spektromeetriliseks analüüsiks. Filtrite mõõtetulemusi kasutatakse inimese toiduahelale suunatud kiirguskaitsemeetmete väljatöötamisel.


Kokkuvõte kiirgusseire tulemustest

Põhiline kiirgusfoon meid ümbritsevas keskkonnas on põhjustatud looduslikest radionukliididest– pinnases leiduvatest uraani ja tooriumi lagunemisridadest, üksikutest kosmogeenset päritolu radionukliididest ning kõikjal leiduvast radioaktiivsest kaaliumist (K-40). ÜRO aatomkiirguse mõjude teadusliku komitee hinnangul saab keskmine maailma elanik aastas 2,8 mSv suuruse doosi, millest 2,4 mSv saadakse looduslikest kiirgusallikatest. Vähemal määral leidub kõikjal ka inimtekkelisi radionukliide ning keskkonna saastatuse määra üle otsustatakse valdavalt tseesiumi radioaktiivse isotoobi, Cs-137 sisalduse järgi erinevates keskkonnasfäärides. Cs-137 on 30-aastase poolestusajaga radionukliid, mis tekib tuumalõhustumise tagajärjel ning meie keskkonda on see sattunud möödunud sajandil toimunud atmosfäärsete tuumakatsetuste kui ka 1986. aastal Tšernobõli tuumajaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Aegajalt võib Cs-137 taseme tõusu atmosfääriõhus täheldada ka näiteks suuremõõtmeliste metsa- või rabapõlengute korral, kui maapinnale sadestunud Cs-137 taas õhku paisatakse.

Tavapäraselt on üle Eesti keskmistatud gammakiirguse doosikiirus välisõhus u 65 nSv/h, varieerudes vahemikus 20-100 nSv/h, kusjuures normaalseks peetakse doosikiiruse taset kuni 300 nSv/h. Hinnanguliselt põhjustab niisuguse õhu hingamine aastas 0,6 mSv suuruse doosi, millest õhu kvaliteedi indikaatoriks peetav Cs-137 põhjustab alla 1 nSv. Aegajalt esineb doosikiiruste andmetes üksikuid kõrgemaid väärtusi, mis on seletatavad sademete poolt radionukliidide atmosfäärist “välja pesemisega”. Talvised madalamad doosikiirused on seotud lumikatte paksusega.

Atmosfääriõhus leiduvate kiirgusallikate täpsemal jälgimisel Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres asuvate filterseadmete abil on selgunud, et tehislike radionukliidide kontsentratsioonid jäävad valdavalt allapoole detekteerimisläve. Cs-137 kontsentratsioonid on viimastel aastatel olnud Harkus keskmiselt 6,5·10-7 Bq/m3; Narva-Jõesuus 1,6·10-6 Bq/m3 ja Tõraveres 1,3 10-6 Bq/m3. Narva-Jõesuu ja Harku seirejaamade tulemuste suur erinevus on tingitud asjaolust, et Tšernobõlis toimunud õnnetuse järgselt sadenes just Kirde-Eestis maha võrreldes ülejäänud Eestiga suurem kogus Cs-137. Üldise trendina on Cs-137 sisaldus püsinud aastaid muutumatuna, millest võib järeldada, et ei meil ega meie naaberriikides ei ole toimunud tehislike radionukliidide õhku paiskumisi. Loodulikest radionukliididest on õhus pidevalt jälgitud berülleumi (Be-7) kontsentratsiooni, mille sisaldus õhus on umbes tuhat korda suurem kui Cs-137 sisaldus.

Cs-137 kontsentratsioon Narva jõe ja Pärnu jõe vees on jäänud allapoole detekteerimisläve ehk alla 0,005 Bq/l. Läänemeres varieerub Cs-137 kontsentratsioon 5 40 Bq/m3. Võttes arvesse alates 1997. aastast teostatud mõõtmisi, võib hinnata, et Cs-137 hulk meres (ka meretaimedes ja -kalades) on hakanud tasapisi vähenema.

Söömise ja joomise läbi saadavat elanikkonna kiirgusdoosi hinnates võib nentida, et nii toidus kui ka piimas leiduvatest tehislikest kiirgusallikatest tekkivad doosid on väikesed (Cs-137 ja strontsiumi (Sr-90) sisaldus on jäänud enamasti alla detekteerimisläve), kuid K-40 annab oma panuse 0,2 0,3 mSv ulatuses aastas. Seejuures on uuritud nii inimese päevast toiduratsiooni kui ka kaubandusvõrgust kättesaadavaid kohalikku päritolu toiduaineid– kana-, lamba-, sea- ja loomaliha; erinevaid kartulisorte ja teraviljatooteid.

Metsamarjades ning ulukilihas märkimisväärseid radionukliidide sisaldusi tuvastatud ei ole. Cs-137 sisaldus metsaseentes on varieeruv– vähem kui ühest bekerellist kilogrammis kuni 300 Bq/kg. Viimaste aastate mõõtmistulemustele tuginedes saab hinnata, et umbes 5 kg seente söömisest saadav efektiivdoos võib küündida kuni 0,05 mSv ni aastas, mis ei ole tervist ohustav suurus.

Joogivee seires pööratakse põhitähelepanu kambrium-vendi veehaardele, kuna see sisaldab Eesti geoloogiliste iseärasuste tõttu märkimisväärses koguses raadiumi looduslikke radioaktiivseid isotoope Ra 226 ja Ra 228, mistõttu võib niisuguse vee tarbijate aastane efektiivdoos seadusandluses soovitatud 0,1 mSv asemel lausa 0,9 mSv ni küündida. Olukorra lahendamiseks on käimas teadus- ja arendustegevus erinevate projektide näol. Pinnaveest toodetud joogivees on uuritud kunstlike radionukliidide Cs-137 ja Sr-90 ning loodusliku H-3 taset ning nende kontsentratsioonid on jäänud allapoole detekteerimisläve. Cs-137 ja Sr-90 sisaldused on seega umbes tuhat korda väiksemad Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt soovitatud jälgimistasemetest.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et möödunud aastate seiretulemused näitavad, et Eesti keskkonna kiirgusfoon on jätkuvalt tavapärasel tasemel ning ei elusloodusele ega inimese tervisele märkimisväärset ohtu ei kujuta.

Arhiiv 1999 (109.62 KB, PDF) | 2000 (113.81 KB, PDF) | 2001 (111.85 KB, PDF) | 2002 (112.49 KB, PDF) | 2003 (115.85 KB, PDF) | 2004 (359.09 KB, PDF) | 2005 (132 KB, PDF) | 2006 (75.4 KB, PDF) | 2007 (123.24 KB, PDF) | 2008 (110.92 KB, PDF) | 2009 (83.18 KB, PDF) | 2010 (38.31 KB, PDF) | 2011 (78.91 KB, PDF) | 2012 (94.47 KB, PDF) | 2013 (99.34 KB, PDF) | 2014 (348.45 KB, PDF) | 2015 (327.21 KB, PDF) | 2016 (185.47 KB, PDF) 2017 (912.44 KB, PDF)


Vt ka: Kiirgusohust varajane hoiatamine

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.