Planeeringute kooskõlastamine

Keskkonnaamet annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses seisukohti ning kooskõlastusi planeeringutele ja projektidele.

Planeerimisseaduses on iga planeeringu liigi juures sätestatud, kellega tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja keda tuleb planeerimismenetlusse kaasata. Koostöö lõppeb kooskõlastamisega või kooskõlastamata jätmisega.

Keskkonnaametiga tuleb teha koostööd ja planeering ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne (kui KSH on vajalik) kooskõlastada, kui:

  • planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (st planeeringu koostamisel tehakse KSH), välja arvatud juhul, kui koostöö tegijaks ja kooskõlastajaks on Keskkonnaministeerium (alus: Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkt 2);
  • planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd (alus: määruse nr 133 § 3 punkt 2);
  • planeeringualal asub ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse (alus: määruse nr 133 § 3 punkt 2);
  • detailplaneeringuga määratakse kallasraja vähim vajalik teeninduspiirkond (alus: veeseaduse § 10 lõige 6).

Planeerimisalase tegevuse korraldaja (üldjuhul kohalik omavalitsus) teeb vajadusel koostööd ja kooskõlastab planeeringu (ja vajadusel KSH aruande) ka muudel juhtudel. Lisaks on riigihalduse ministril õigus määrata koostöö tegijaid ja kaasatavaid üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel. Kui koostöö ja kooskõlastamise kohustus ei tulene määruse nr 133 § 3 punktist 2, tuleb planeeringu Keskkonnaametile esitamisel alati kaaluda selle vajalikkust ning sisuliselt põhjendada koostöö ja kooskõlastamise soovi, nt mis keskkonnaprobleemide ja küsimuste lahendamiseks see on vajalik. Kindlasti tuleb vältida planeeringute „igaks juhuks“ saatmist, sh dubleerimist erinevate asutuste vahel. Ühtlasi ei piisa planeeringu kooskõlastamiseks saatmisel, kui koostöö tegijad on nimetatud planeeringu lähteseisukohtades, kuid koostöö tegemise vajadust ei ole sisuliselt põhjendatud.

Täiendavalt oleks mõistlik (kuid mitte kohustuslik) teha koostööd ja planeering (samuti KSH aruanne, kui KSH on vajalik) esitada kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, kui:

  • planeeringu ülesanne on ehituskeeluvööndi vähendamine;
  • planeering võib oluliselt mõjutada keskkonnatingimusi kaitstaval loodusobjektil (nt kaitstava loodusobjekti piirialadel toimuv veerežiimi muutus, kaitstavale loodusobjektile suunatavad olulised heitmed või häiringud, teatud tingimustel vaatelisus jne);
  • planeering hõlmab kaitstavate liikide leiukohti: I kaitsekategooria kaitsealuse liigi puhul sel juhul, kui tegu pole kaitstava püsielupaigaga või kui kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada leiukoha keskkonnatingimusi.
    II kaitsekategooria puhul küsida seisukohta, kas planeeritav tegevus võimaldab säilitada isendeid (vajadusel on rakendatav looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõige 7 või tuleks korrigeerida arendusplaane või kavandada LKS § 58 lõike 6 kohane ümberistutamine), samuti juhul, kui kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada leiukoha keskkonnatingimusi.
    III kaitsekategooria liigi leiukohtadega seotud planeeringuid tuleks esitada Keskkonnaametile sisendi ja seisukoha küsimiseks vaid keerukamatel juhtudel;
  • planeeringuga planeeritud tegevusega kaasneb oluline põhjaveekogumi ja/või pinnaveekogumi seisundi mõjutamine või seisundiklassi muutmine;
  • planeeringulahendus puudutab heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõudeid;
  • planeeringud, milles kavandatud tegevuste elluviimiseks tuleb hiljem taotleda Keskkonnaametilt mõnda keskkonnaluba.

Pane tähele!

LKS § 14 lõike 1 punkti 5 kohaselt kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma Keskkonnaameti nõusolekuta kehtestada detail- ja üldplaneeringut, Keskkonnaameti nõusolek on siduv. Planeerimisseaduse alusel antud kooskõlastus ei asenda LKS kohast nõusolekut, v.a juhul, kui see on kooskõlastuskirjas selgesõnaliselt välja toodud.

Sageli saadavad kohalikud omavalitsused planeeringu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks rohevõrgustiku tõttu. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole Keskkonnaametil õiguslikku alust teha rohevõrgustiku osas otsustusi, mistõttu rohevõrgustiku tõttu planeeringu kooskõlastamiseks saatmine Keskkonnaametile ei ole põhjendatud. Keskkonnaamet saab olla planeerimismenetluses kaasatav ehk esitada märkusi ja ettepanekuid planeeringu kohta.

Kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, tuleb planeering esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile, mitte Keskkonnaametile.

Planeeringu kohta arvamuse küsimine

Planeerimisseaduses on iga planeeringu liigi juures sätestatud, et lisaks koostöö tegemisele ja planeeringu kooskõlastamisele on võimalik kaasata asutusi planeeringu koostamisse ehk küsida planeeringu kohta arvamust. Kaasamine peab olema vajalik ja põhjendatud.

Planeeringu kooskõlastamiseks esitamine

Planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine (ka planeeringu kooskõlastamiseks esitamine) on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne. See tagab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja on planeeringulahendusega nõus. Tervitatav on planeerija soov teha Keskkonnaametiga jooksvalt planeeringu koostamise käigus koostööd, kuid planeeringut Keskkonnaametile kooskõlastamiseks planeerija ise esitada ei saa.

Keskkonnaametile tuleb esitada:

  • kaaskiri-taotlus planeeringu kooskõlastamiseks, mis sisaldab ka põhjendust, kui ei ole tegemist õigusaktist otsesõnu tuleneva kohustusega (nt LKS § 14 lõike 1 punkt 5). Kui kaaskirjas ei ole esitatud põhjendusi, siis puudub Keskkonnaametil alus planeeringu kooskõlastamiseks;
  • planeering;
  • KSH aruanne (kui tehakse KSH);
  • vajadusel muud asjakohased materjalid.

Keskkonnaamet võib vajadusel esitada märkusi planeeringu kohta ka siis, kui kooskõlastusalus puudub.

Kindlasti tuleb enne planeeringu kooskõlastamiseks saatmist veenduda planeeringu nõuetele vastavuses.

Keskkonnaamet analüüsib oma pädevuse piires planeeringulahenduse ja KSH aruande vastavust õigusaktide nõuetele, samuti KSH aruande sisulist piisavust (kui planeeringu koostamisel tuleb teha KSH). Kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud, ei saa ka planeeringule anda kooskõlastust.

Keskkonnaamet tutvub materjalidega ja otsustab planeeringu kooskõlastamise üle hiljemalt 30 päeva jooksul. Vaikimisi kooskõlastamise põhimõte ei rakendu LKS § 14 lõike 1 punkti 5 kohase Keskkonnaameti nõusoleku saamise vajaduse korral.

Planeeringu vaatab läbi olenevalt planeeringust selle asukohajärgse Keskkonnaameti regiooni keskkonnakorralduse või looduskasutuse spetsialist. Vajadusel kaasatakse planeeringu läbivaatamisse teisi valdkondlikke spetsialiste.

Lisateave

 

rannaala

Rannapurustused Häädemeeste vallas. Foto: Toomas Kalda

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.