Seisukoha andmine eelhinnangute eelnõudele

Kui tegevusloa andja või strateegilise planeerimisdokumendi (nt planeeringu) koostamise korraldaja annab eelhinnangu ja kaalub keskkonnamõju hindamise (KMH) või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust, peab ta küsima asjaomaste asutuste seisukohta eelhinnangu ja KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõule. Seisukoha küsimise eesmärk on, et otsustamisel oleks kaalutud kõiki olulisi mõjusid.

Keskkonnaametilt seisukoha küsimine

Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi seisukohta tuleb küsida, kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendiga võib kaasneda piiriülene keskkonnamõju või kui tegevusloa andja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Kõigil teistel  juhtudel on asjaomaseks asutuseks Keskkonnaamet.

Enamikel juhtudel piisab KMH tasandil ning teema- ja detailplaneeringute korral sellest, kui pöörduda Keskkonnaameti poole. Samas on olukordi, kus asjaomaste asutuste hulka kuuluvad mõlemad – nt, kui tegemist on piiriülese mõju hindamisega (kaasatav: Keskkonnaministeerium) ning kavandatav tegevus avaldab eeldatavalt ka mõju Natura 2000 võrgustiku alale (kaasatav: Keskkonnaamet).

Keskkonnaametile tuleb seisukoha andmiseks saata:

  • kaaskiri-taotlus;
  • eelhinnangu eelnõu;
  • KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Keskkonnaamet analüüsib taotluse läbivaatamisel, kas eelhinnangu eelnõus on kõik olulised aspektid arvesse võetud ning kas KMH või KSH algatamine on vajalik või mitte. Keskkonnaamet annab hinnangu lähtudes oma pädevusest, seega arvestades mõju looduskeskkonnale. Lõpliku eelhinnangu andmisel ja KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsust tehes peab silmas pidama asjaomaste asutuste seisukohta.

Kui eelhinnangut ei pea andma, nt KMH või KSH on kohustuslik, siis ei pea Keskkonnaametiga konsulteerima.

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamine

Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, tuleb KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaametiga (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõige 10).

Sellisel juhul Keskkonnaameti poole pöördudes on mõistlik taotleda ühekorraga seisukohta ja kooskõlastust eelhinnangu ning KMH algatamata jätmise eelnõule.

KSH korral analoogne kooskõlastamise kohustus puudub.

Abiks eelhinnangu andmisel

Selleks, et kogu protsess sujuks tõrgeteta, soovitab Keskkonnaamet kasutada järgmisi abimaterjale:

Juhendid

Eelhinnangu näidis

Vana talukoha taastamine kaitsealal
Vana talukoha taastamisel kaitsealal tuleb samuti keskkonnamõjudega arvestada. Foto: Toomas Kalda

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.