KMH vajalikkuse kaalumine

Keskkonnaamet otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse üle nn keskkonnakaitselubade taotluste menetlemisel, nii uute lubade andmisel kui ka nende muutmisel. Keskkonnakaitselubade hulka kuuluvad nt keskkonnakompleksluba ja keskkonnaluba (edaspidi – tegevusluba).

Kohustuslik KMH

KMH on alati vajalik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste kavandamisel. Keskkonnaamet algatab sellisel juhul KMH tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, võimalusel koos loataotluse menetlusse võtmisega.

Eelhinnangu andmine

Kui KMH ei ole kohustuslik, siis Keskkonnaamet selgitab välja, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ja otsustab KMH algatamise vajalikkuse üle. Selleks annab Keskkonnaamet eelhinnangu, mis tuleb teha Vabariigi Valitsuse määruses nr 224 ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ nimetatud kavandatavate tegevuste korral. Määruse nr 224 loetelu ei ole lõplik. Vajadusel on Keskkonnaametil õigus anda eelhinnang ja kaaluda KMH vajalikkust ka seal nimetamata tegevuse korral, sh kui tegevus on määruses nimetatust väiksema künnisega.

Taotledes tegevusluba KeHJS § 6 lõikes 2¹ või määruses nr 224 nimetatud tegevusteks, esitab tegevusloa taotleja (edaspidi – arendaja) Keskkonnaametile KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teabe. Mida kirjeldada ja kuskohast leida andmeid, vt lisatud tabelist (17.72 KB, DOCX).

Keskkonnaamet annab eelhinnangu määruse nr 31 alusel. Enne lõpliku otsuse tegemist saadab Keskkonnaamet eelhinnangu ja KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks ning seisukoha andmiseks asjaomastele asutustele ning nendele menetlusosalistele, kelle õigusi võib tehtav otsus kahjustada (nt arendajale, kui Keskkonnaamet peab vajalikuks algatada KMH). Asjaomaste asutuste valik sõltub kavandatava tegevusega eeldatavast kaasnevast keskkonnamõjust, üldjuhul kuulub nende hulka alati kohalik omavalitsus. KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust ja laekunud seisukohast. Kui Keskkonnaamet on samale tegevusele juba mõne teise tegevusloa taotluse menetlemisel andnud eelhinnangu ja otsustanud jätta KMH algatamata ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, siis kasutatakse sama eelhinnangut KMH vajalikkuse üle otsustamisel uuesti. Sellisel juhul ei ole vajalik ka asjaomaste asutustega uuesti konsulteerida.

Keskkonnaamet annab eelhinnangu ja otsustab KMH vajalikkuse üle tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast kogu teabe saamist. Ehkki KeHJS annab KMH vajalikkuse üle otsustamiseks tähtaja, teeb Keskkonnaamet KMH algatamise vajaduse selgeks esimesel võimalusel. Põhjendatud juhul tähtaega pikendatakse, teavitades sellest arendajat kirjalikult. Kui tegevusloa taotluse menetlus kestab kuni 90 päeva ja KMH-d pole vaja algatada, siis Keskkonnaamet annab eelhinnangu ja teeb vastava otsuse koos tegevusloa andmise otsusega. Kui tegevusloa taotluse menetlus kestab kauem, siis eelhinnang ja KMH algatamata jätmise otsus tehakse enne loa andmist.

Kui kavandatavat tegevust ei ole nimetatud määruses nr 224 või KeHJS § 6 lõikes 2¹, siis Keskkonnaamet ei pea andma eelhinnangut ega kaaluma KMH vajalikkust.

Pane tähele

Keskkonnamõju võib jätta hindamata, kui tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja mõju hindamine võib nende eesmärkide saavutamist kahjustada. Sellisel juhul otsustab KMH algatamata jätmise üle Vabariigi Valitsus. See erand ei kehti Natura 2000 võrgustiku alade korral.

Oluline on vältida topelt hindamist, et säästa aega ja raha. Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba varem mõne menetluse käigus põhjalikult ära hinnatud, siis Keskkonnaamet annab samaks tegevuseks uue tegevusloa taotluse menetlemisel eelhinnangu selle kohta, kas varasem hinnang on asjakohane ning kas tegevusloa andmiseks on piisavalt teavet. Kui see on piisav, siis uut KMH-d ei ole vaja algatada. Sama tegevusloa taotluse menetlemisel saab algatada ainult ühe KMH. 

KMH peab andma põhjalikud vastused eelkõige Keskkonnaameti poolt püstitatud küsimustele ning toetama arendajat tema tegevustes, KMH-d ei algatata „igaks juhuks“ ega ka mitte pelgalt üldsuse survel.

KMH algatamisel tegevusloa taotluse menetlemine peatub kuni KMH lõpuni.

Tavapäraselt KMH algatatakse tegevusloa taotluse menetlemisel. Lisaks tehakse vajadusel KMH ehitusprojekti või kaevandatud maa korrastamise projekti koostamisel või enne prügila sulgemiskava koostamist.

Sindi paisu lammutustööd.
Ka Sindi paisu lammutustööd vajasid eelhinnangut. Foto: Toomas Kalda

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.