Language switcher

Eelhindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud juhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine (KMH) või keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kas kohustuslikus korras või eelhindamise alusel.

KMH on kohustuslik KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud kavandatavate tegevuste korral, KSH on kohustuslik planeerimisseaduses ning KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide korral. Nende puhul eeldatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõju kaasnemist.

Kui KMH/KSH ei ole kohustuslik, siis KeHJS'is ja planeerimisseaduses sätestatud juhul tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte, ning kaaluda KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise vajalikkust.

KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle otsustab otsustaja (taotletava tegevusloa andja) tegevusloa taotluse menetluse käigus või strateegilise planeerimisdokumendi (nt planeeringu) koostamise korraldaja planeerimisdokumendi koostamisel, teavitades tehtud otsusest. Eelhindamisel tuleb enne KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemist küsida asjaomaste asutuste seisukohta.

Asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine:

Kui otsustaja peab tegema eelhinnangu ja kaaluma KMH/KSH algatamise vajalikkust, siis tuleb enne KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemist küsida asjaomaste asutuste seisukohta eelhinnangu eelnõule. Seisukoha küsimise eesmärk on otsuse tegemisel arvesse võtta kõik olulised asjaolud ja mõjud. Asjaomaste asutuste valik sõltub sellest, millised mõjud võivad kaasneda kavandatava tegevuse elluviimisega - asjaomaste asutuste hulka tuleb arvata kõik need asutused, keda kavandatava tegevusega kaasnev mõju puudutab.

Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium, enamikel juhtudel on selleks Keskkonnaamet. Keskkonnaministeerium on asjaomaseks asutuseks, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda piiriülene keskkonnamõju või, kui tegevusloa andja või planeeringu kehtestaja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Kõigil ülejäänud juhtudel on asjaomaseks asutuseks Keskkonnaamet. Samas on olukordi, kus asjaomaste asutuste hulka võivad kuuluda mõlemad - nt, kui tegemist on piiriülese mõju hindamisega ning kavandatav tegevus avaldab eeldatavalt ka mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Otsustaja saadab asjaomastele asutustele KeHJS § 6 lõike 3 kriteeriumidele vastava eelhinnangu eelnõu. Otsustaja peab KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsust tehes arvestama asjaomaste asutuste seisukohaga. Kui KMH/KSH on kohustuslik, siis ei pea asjaomaste asutustega konsulteerima.

Keskkonnaametilt KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle seisukoha küsimiseks tuleb saata:

  • vabas vormis koostatud taotlus;
  • eelhinnangu eelnõu.

Taotluse koos eelhinnanguga võib esitada paberkujul või digitaalselt. Digitaalselt esitamisel peab taotlus olema digitaalselt allkirjastatud.

Keskkonnaamet analüüsib taotluse läbivaatamisel, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning, kas eelhinnangus on kõik olulised aspektid arvesse võetud. Keskkonnaamet annab hinnangu lähtudes oma pädevusest, seega eelkõige arvestades mõju looduskeskkonnale.

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamine:

KeHJS § 11 lõike 10 kohaselt, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, tuleb KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Keskkonnaameti poole pöördudes on mõistlik taotleda ühe korraga seisukohta eelhinnangu eelnõule ja kooskõlastust KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule. Sellisel juhul tuleb Keskkonnaametile esitada KeHJS § 11 lõike 8 nõuetele vastav KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

KSH korral analoogne kooskõlastamise kohustus puudub.

Õigusaktid:

Juhendid:

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.