Tunnustused

Looduskaitse teenetemärgid 


Loodust ja selle hoidmist on oluliseks pidanud erinevad valitsused, kes on aumärkidega tunnustanud looduskaitsele pühendunud inimesi.

Eesti Vabariigi looduskaitsemärgid 1935–1940

 

Looduskaitseseadus allkirjastati riigivanema poolt 11. detsembril 1935. Seaduse § 14 alusel võis märke annetada riigivanema poolt kinnitatud statuudis ettenähtud alustel. Looduskaitsemärgi kavandi tegemine ja statuudi ettevalmistamine ning kinnitamine võttis aega üle nelja aasta. Looduskaitsemärgi statuut kinnitati president Konstantin Pätsi poolt alles 27. veebruaril 1940.

 

 

 

 

 

 

Looduskaitsemärke oli kahes suuruses: suur – 56 x 59 mm, väike – 18 x 19 mm. Suured looduskaitsemärgid olid nummerdatud ja tasuta. Väikese võis laureaat saada omal kulul Loodushoiu ja Turismi-instituudi direktori teadmisel. Märkide väljaandmist kavandati kord aastas – 1. mail. Märgil oli kolm järku: I, II ja III.

 

 

 

 

 



Loodushoiu Nõukogu kogunes 24. aprillil 1940, et langetada otsus märgi nominentide suhtes, kes jäid ka ainukesteks, kes märgid kätte said. Märgid anti kätte 1. mail 1940. Märgile lisandus omistamist kinnitav diplom.

 

 

 

 

 

Looduskaitsemärgid said 24. aprilli 1940. aasta otsusega: 


I järk – Konstantin Päts, vabariigi president. Teened looduskaitse seaduse jõustamisel, aianduse ja parginduse valdkonnas. 

II järk – 7 inimest

Heinrich Koppel, Tartu Ülikooli rektor
Oskar Kask, sotsiaalminister, kauaaegne Pärnu linnapea
Peeter Päts, Loodushoiu- ja Turismi-instituudi (LTI) direktor ja Loodushoiu nõukogu esimees
Teodor Lippmaa, Tartu Ülikooli botaanikaprofessor, Looduskaitse nõukogu esimees
Andres Mathiesen, Tartu Ülikooli metsanduse professor
Gustav Vilbaste, LTI looduskaitse-inspektor ja peamine korraldaja
Mihkel Härms, teenekas ornitoloog ja linnustiku kaitse põhjendaja 

III järk – 15 inimest

Hans Alver, Haapsalu linnapea
Artur Toom, Vilsandi tuletorni vaht, Vaika linnukaitseala rajaja
Teodor Saar, Kihnu algkooli juhataja, usaldustegelane
Eduard Kildemaa, Tarva algkooli juhtaja, usaldustegelane
Eduard Keeleste, Nõva algkooli juhataja, usaldustegelane
Olga Kalm, Kavandi algkooli juhataja, usaldustegelane
Joosep Eplik, Viinistu algkooli juhataja, usaldustegelane
Mihkel Sild, Avinurme talunik, usaldustegelane
Lui Jõgi, Mõtsu metsaülem, usaldustegelane
Bernhard Tuiskvere, Pärnu metsaülem, usaldustegelane
Artur Vainola, Antsla algkooli juhataja, usaldustegelane
Aleksander Suur, LTI parkide inspektor 
Johannes Maide – LTI looduskaitse asjaajaja 
August Blaubrück – Õpetaja Kokoral, usaldustegelane
Georg Janno – Püssi metsaülem, usaldustegelane

Märke annetati veel 20. juunil 1940. aastal, kuid nendele ei jõutud märke kätte anda.
II järk Aleksander Tõnisson, Tallinna ülemlinnapea 
III järk Albert Soovere, Pärnu politsei abikomissar

Eesti NSV looduskaitsemärgid 1957–1989


Seadus „Eesti NSV looduse kaitsest“ jõustus 7. juunil 1957.  Eesti NSV looduskaitsemärkide põhimäärus kinnitati 9. veebruaril 1960. aastal. Märke andis välja ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Valitsus, hiljem Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium. 
Märke oli kolme liiki: suur looduskaitsemärk, väike looduskaitsemärk ja noore looduskaitsja märk.

  • Eesti NSV suur looduskaitsemärk 

Märgile lisandus diplom. Märgid olid nummerdatud ja neid anti kokku ~100 isikule. Märk anti looduskaitsega tegelevatele isikutele nende eriliste või üldtunnustatud teenete puhul looduskaitse arendamisel ja teostamisel.

Esimeste saajate seas olid looduskaitsetegevuse taastajad: Eerik Kumari, Endel Varep, Jaan Eilart, Herbert Viiding, Malev Margus jt.

  • Eesti NSV väike looduskaitsemärk 

Märk anti ~2900 isikule. Anti aktiivselt looduskaitsega tegelevatele isikutele: looduskaitse usaldusmehed, loodusesõbrad, õpetajad, põllumajanduse, heakorrastatuse ja metsanduse alal töötajad jt.

  • Noor looduskaitsja

Märk anti koolinoortele kooli poolt esitatud ettepanekute alusel.

Eesti Vabariigi looduskaitsemärgid aastast 2010 vaata siit!

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.