Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused jäätmete valdkonnas

Keskkonnaloa (endise nimega jäätmeloa) taotlus esitatakse infosüsteemis KOTKAS. Jäätmete käitlemiseks vajamineva keskkonnaloa kohta leiad rohkem infot siit.

  • 1. Millised dokumendid tuleb koos jäätmekäitlemise keskkonnaloa taotlusega esitada, kui soovib jäädet tooteks muuta?

    Jäätmete ringlussevõtu koodid on R5m, R3m ja R3o. Ringlussevõtu taotlemisel tuleb tõendada käitluskohas rakendatavate meetodite piisavust toota kvalitseetset originaaltoote omadustele vastavat toodet. Toote vastavust standarditele tõendatakse keskkonnaloaga koos esitatavate ringlussevõttu tõendavate dokumentidega (tootmisohjed, sertifikaadid, analüüsitulemused jms). Keskkonnaloale ringlussevõtu koodi ei saa enne kanda, kui pole ringlussevõtu sobivust tõendatud. Senikaua saab käitlustoimingut käsitleda R12 toiminingukoodidega (ettevalmistavad tegevused ringlussevõtuks), mille tulemusel tekib töödeldud jääde, mis tuleb käitlemiseks edasi anda vastavat õigust omavale isikule. 

    Teedeehituses kasutatava materjali või toote saamiseks jäätmete ümbertöötlemine peab vastama määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ kehtestatud nõuetele. Jäätmetest ehitusmaterjali või toote valmistamine peab vastama määrusele „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Standard purustatud materjalile EN 13242:2002+A1:2007. Tutvu Eesti Jäätmekäitlejate Liidu Kompetentsikeskuse juhendiga “Taaskasutatavate täitematerjalide nõuetele vastavuse hindamine (PDF)”.

    Pinnase ringlusse võtmisel (R5m) tuleb igast loodavast partiist võtta analüüs veendumaks selle seisundis vastavalt määruse “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele pinnases. Analüüsida tuleb vähemalt plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink sisaldust ja naftasaadusi (süsivesinikud C10-C40, summa). Teadaoleva pinnase päritolu korral, nt teadaolev tööstus, tuleb lisaks analüüsida ka vastavale tööstusharule iseloomulikke saasteaineid. Kokkuleppeliselt võib analüüside eest vastutada nii jäätmekäitleja kui ka pinnast taaskasutav isik.

    Rehvihakke tootmisel, (R3m) selle suunamisel põlevkiviõli tootmisprotsessi, tuleb lähtuda määruses “Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele” toodud nõuetest ja rehvihake peab vastama määruses toodud kvaliteedinõuetele.

    Reoveesettest toote (R3o) valmistamise nõuded on kehtestatud määrusega “Reoveesettest toote valmistamise nõuded”.

    Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise (R3o) nõuded on kehtestatud määrusega “Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded".

  • 2. Millal tuleb esitada põlevmaterjalide ladustamisplaan?

    Kui jäätmekäitluskohas on kavas hoida üheaegselt üle 1000 m3 põlevmaterjale (sh taaskasutamistoimingu R3m, R3k vms läbinud põlevmaterjalist tooteid), tuleb koos loa taotlusega esitada asukohajärgse Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamisplaan. Põlevmaterjalide ladustamise plaani nõue tuleneb määruse „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lg 2. Sama määruse § 4 sätestab nõuded põlevmaterjalidest jäätmete ladustamisele.

    Kui keskkonnaloa taotlemise hetkel ei kavandata põlevmaterjale ladustada üle 1000 m3, kuid seda soovitakse teha tulevikus, tuleb vastava koguse üheaegseks ladustamiseks esitada keskkonnaloa muutmise taotlus koos asukohajärgse Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamisplaaniga.

  • 3. Millal tuleb esitada kinnistu kasutusõigust tõendav dokument ja milline info on Keskkonnaametile oluline?

    Rendileping või muu kinnistu kasutusõigust tõendav dokument tuleb esitada mõlemapoolselt allkirjastatuna koos keskkonnaloa taotlusega. Keskkonnaamet peab enne keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmist veenduma, et taotlejal on õigus kinnistut kasutada. Selgelt peab olema välja toodud lepingu kehtivusaeg (kuupäev või “tähtajatu” või muu kirjeldav selgitus). Kui rendilepinguga on konkreetsed jäätmeliigid või tegevused määratud, peab ka keskkonnaloa taotlus olema vastavuses rendilepinguga. Soovitav on rendilepinguga esitada ka rendileandja kontaktid, et loa andja saab võimalusel keskkonnaloa taotlusmaterjalid ja eelnõud tutvumiseks saata. Kui kinnistu omanik on ettevõte, ei ole kohustuslik esitada kinnistusraamatu väljavõtet.

  • 4. Millised dokumendid tuleb lisada korraldatud jäätmeveo registreeringu taotluse juurde?

    Korraldatud jäätmeveo registreeringu taotlusega koos tuleb esitada pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hankeleping.

  • 5. Kuidas esitada ärisaladust sisaldavaid materjale Keskkonnaametile? 

    Keskkonnaloa taotlusega koos esitatud ärisaladust sisaldavad dokumendid tuleb vastavalt ära märkida, et infosüsteemis KOTKAS need asutusesiseseks kasutamiseks (AK) määraks. Ärisaladust sisaldavad dokumendid tuleb eraldi digikonteinerisse paigutada, et avalikud dokumendid ilma piiranguta saaks loa andja registreerida. Samas juhime tähelepanu, et rendilepingud on kohalikule omavalitsusele informatiivsed ning nendes sisalduvad rahalised kokkulepped jms info on võimalik ära katta. Kui taotluse juurde ei ole märgitud ärisaladuseks minevaid dokumente, registreeritakse kõik saadetud dokumendid avalikus dokumendihaldussüsteemis kättesaadavana.

  • 6. Mitmekohalised jäätmekoodid tuleb keskkonnaloa taotluses välja tuua?

    Keskkonnaloa taotluses tuleb jäätmekoodid välja tuua vähemalt 6- või 8-kohaliste jäätmekoodidena.

  • 7. Milliste künnisvõimsuste korral tuleb keskkonnaloa asemel esitada kompleksloa taotlus? 

    Kompleksloa vajadust tuleb hinnata alltegevusvaldkondade järgi määruse “Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” § 6-8 nimetatud künnisvõimsuste ületamise korral. Näiteks: 1) § 6 lg 1 nimetatud kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingute korral nõutakse kompleksluba, kui künnisvõimsus ületab 10 tonni ööpäevas; 2) Ohtlike jäätmete ajutisel ladustamisel nõutakse kompleksluba, kui see eelneb mõnele § 6 või 8 nimetatud toimingule ja ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid; 3) § 7 loetletud tavajäätmete kõrvaldamistoimingute künnisvõimsus ületab 50 tonni ööpäevas ning taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonide puhul, kui künnisvõimsus ületab 75 tonni ööpäevas. Juhul, kui ettevõte ei plaani käitluskohas aasta jooksul käidelda keskkonnaloa taotlusel näidatud jäätmeliikide summaarset kogust, tuleb taotluses selgelt välja tuua, millised on käitluskoha reaalselt käideldavad jäätmekogused.

  • 8. Millisel juhul tuleb keskkonnaloa taotlusega koos esitada eelhinnangu andmiseks vajalikud andmed?

    Eelhinnangu andmine on vajalik uue jäätmekäitluskoha rajamisel või olemasoleva jäätmekäitluskoha rekonstrueerimisel või laiendamisel. Eelhinnangu andmiseks peab arendaja esitama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punktides 1 kuni 6 nimetatud andmed koos tegevusloa taotlusega.

  • 9. Millal tuleb tasuda riigilõiv keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest?

    Riigilõiv tuleb tasuda enne keskkonnaloa taotluse esitamist. Kui riigilõiv on tasumata, ei ole Keskkonnaametil alust keskkonnaloa taotluse läbivaatamiseks. Tavajäätmete käitlemise keskkonnaloa esmataotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv 520 eurot, kui käideldakse ohtlikke jäätmeid tasuda 780 eurot. Loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda 50% esmataotluse määrast. Mitut valdkonda reguleeriva keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt riigilõivuseaduse § 136_2.

  • 10. Kes võib keskkonnaloa taotluse allkirjastada? 

    Keskkonnaloa taotluse võib allkirjastada juhatuse liige või juhatuse poolt vastavalt volitatud isik. Juhatuse liige saab keskkonnaloa taotluse esitamiseks vastavad volitused seadistada infosüsteemis KOTKAS. Jäätmekäitleja registreeringut saab allkirjastada juhatuse liige või taotlusega koos esitatud e-kirjas ära märgitud vastava volituse saanud isik.

  • 11. Kui pikaks ajaks on võimalik keskkonnaluba taotleda?

    Jäätmete käitlemise keskkonnaluba on võimalik taotletada tähtajatuks perioodiks.

  • 12. Kui detailselt peab keskkonnaloa taotluses kirjeldama jäätmekäitluskohta?

    Jäätmekäitluskoha kirjelduse detailsus sõltub tegevuse eripärast ning käitluskoha asukohast. Kui ettevõte kavandab ehitus- ja lammutussegaprahi, segaolmejäätmete, bioloogiliste jäätmete, ohtlike jäätmete jms keskkonnale ohtu kujutavate jäätmeliikide kogumist ja käitlemist, tuleb ettevõtte kirjeldust alustada asukohast vastates järgnevatele küsimustele: Kas tegevus toimub elamumaade lähedal või tööstuspiirkonnas? Kas kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal või mitte? Milline on kinnistu pinnakate: asfalt, kruus, betoon, pinnas või muu materjal? Kas kinnistule on piiratud ligipääs võõrastele ja kõrvalistele isikutele (piiratud aia, tara vms)? Kas kinnistu on liitunud sademevee ja reovee kogumissüsteemiga?

    Tegevuskoha kirjeldamise aluseks saab võtta ka määrused, mis on mõeldud konkreetsete jäätmekäitlustoimingutega jäätmekäitluskohtadele. Näiteks, romusõidukite käitluskohanõuded, elektri - ja elektroonikaseadmete käitluskohanõuded, nõuded patarei- ja akujäätmete kogumiseks ja märgistamiseks, reoveesette kompostimise käitluskohanõuded (kehtivad ka siis kui töötlemise käigus ei teki sertifitseeritud toode), biolagunevatest jäätmetest komposti toomise nõuded, rehvihakke tootmise nõuded jms (vt jäätmeseaduse rakendusakte Riigi Teatajas).

  • 13. Kui detailselt peab olema esitatud jäätmekäitluskoha skeem?

    Jäätmekäitluskoha erinevad pinnakatted tuleb skeemil eraldi välja tuua (asfalteeritud, betoneeritud, kruusa või pinnatud kate jms). Jäätmete ladustamine lahtisel avaplatsil tuleb ära märkida. Lisaks on vaja välja tuua sortimise ala, käitlustoimingute ala (purustamine, sõelumine jms) ning materjalide põhine (nt betoon, pinnas jms, metallijäätmed, bioloogiliselt lagunevad jäätmed, ehitus - ja lammutussegapraht) jäätmete orienteeruv paiknemine.

    Jäätmekäitluskoha skeem peab olema kooskõlas taotlusmaterjalides kirjeldatud selgitustega. Oluline ära märkida, kas kinnistu on liidetud sademevee- ja kanalisatsioonivõrguga, vastavalt käitlustoimingutele ka õli- ja liivapüüduritega, ümbritsetud kaitsevallidega müra- ja tolmuleviku vähendamiseks jms. Kirjelduste täpsus sõltub tegevuse iseloomust ja jäätmekäitlusmahtudest.                                                                             Joonis 1. Näidis jäätmekäitluskoha ladustamisplaanist

  • 14. Milliste jäätmeliikide üheaegselt ladustatav kogus tuleb eraldi välja tuua?

    Infosüsteemis KOTKAS keskkonnaloa taotluse tabelis 2.4 tuleb välja tuua, milline on kõikide jäätmeliikide üheaegselt ladustatavate jäätmete kogus nii tonnides kui ka kuupmeetrites. Sealhulgas tuleb täpsustada, millistele tingimustele vastab ladustamiseks kavandatud plats ja kui kaua on plaanis jäätmeid ladustada enne nende edasist käitlemist. Seejärel tabelis 2 tuleb märkida iga jäätmeliigi kavandatav üheaegne ladustamise kogus ja kas tegu on põlevmaterjaliga või mitte. Kui põlevmaterjalide kogus ületab 1000 m3 tuleb tabeli 2.4 juurde lisada ka Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaan.

  • 15. Kui täpselt tuleb keskkonnaloa taotluses kirjeldada jäätmekäitluseks kasutatavaid tehnoloogilisi vahendeid?

    Keskkonnaloa taotlus peab selgitama, milliseid tehnilisi vahendeid (käsitööriistad, sortimisliinid, purustajad, sõelad, millist liiki mahutid jms) jäätmekäitleja oma tegevuse käigus kasutab. Kirjeldus peab andma taotluse ülevaatajale selge nägemuse tegevuse iseloomust ning kasutatavate vahenditega kaasneda võivatest häiringutest (nt tolm ja müra). Renditavate töövahendite puhul tuleb selgitada, millise konkreetse koguse täitumisel vastav seade käitluskohta renditakse (sõnastus “piisava koguse täitumisel” ei ole jäätmeloa taotluse ülevaatamiseks piisav). Samuti tuleb selgitada, kas planeeritavaid tegevusi teostatakse sise- või välistingimustes (käitluskoha skeemi kirjelduse kohta loe küsimust 1).

  • 16. Millisel määral tuleb keskkonnaloa taotluses (tabel 2.6) kirjeldada jäätmekäitluses rakendatavaid meetmeid, millega välditakse keskkonnahäiringute (nt tolm ja müra) teket ja levikut? 

    Vastavate meetmete kirjeldus sõltub taotletavast tegevusest. Jäätmete purustamise korral tuleb kirjeldada: 1) kui mürarikas on tegevus ning kas see levib kõrvalasuvate kinnistuteni (sh elamumaadeni)?; 2) kas purustamise käigus tekib tolmu, sh tuleb välja tuua, kes võivad saada tolmu levikust mõjutatud?; 3) millise tuule kiiruse ja suuna korral peatatakse purustustegevus?; 4) kas kuiva ilma korral kasutatakse niisuteid, et takistada tolmu levikut väljapoole kinnistut? Jäätmete väliterritooriumil ladustamisega tuleb veenduda, et jäätmed ei lendu jäätmekäitluskohast eemale ning kirjeldada meetmeid millega jäätmete lendumist välditakse.

  • 17. Kas jäätmekäitluskoht peab olema varustatud sademevee kogumis- ja juhtimissüsteemiga?

    Sademevee kogumis- ja juhtimissüsteemi olemasolu on eelkõige sellistes jäätmekäitluskohtades oluline, kus kavandatakse jäätmete ladustamist väliterritooriumil. Näiteks väga oluline on ehitus- ja lammutussegaprahi, biolagunevatejäätmete ja erinevate setete ladustamisel käitluskoht varustada nõuetekohase süsteemiga, et tekkiv nõrgvesi ei imbuks pinnasesse ja ei reostaks pinna- ega põhjavett. Muuhulgas on sademevee kogumise- ja juhtimissüsteem kohustuslik (jäätmeseadus § 29) ja kui see on täiendavalt jäätmekäitlemise eripäradest tingitud määrusega kehtestatud (nt romusõidukite käitluskoha nõuded).

  • 18. Kuidas tuleb keskkonnaloa taotluses selgitada puiduhakke valmistamist?

    Puiduhakke valmistamisel on oluline vältida keemiliselt töödeldud ja töötlemata puitmassi segunemist. Keskkonnaloa taotluses tuleb kirjeldada, kas jäätmete seast välja sorditud keemiliselt töödeldud ja töötlemata puit sorditakse eraldi hunnikutesse. Taotluses on vaja täpsustada, kas ja kes teostavad formuleeritud puiduhakke aunadest proovi võtmist ning kirjeldada puidujäätmete purustamisel tekkiva tolmu leviku piiramise või leevendamise meetmeid. Kui puiduhaket ei põletata tööstusheite seaduse tähenduses jäätmepõletustehases, peab põletusseadmesse minev hakkepuit vastama Soome juhendi (PDF) tabelis 10 toodud piirväärtustele. Hinnata tuleb raskmetallide ning halogeenitud orgaaniliste ainete sisaldust puidus.                                                       

    Ettevõte peab puidujäätmete sortimise käigus eraldama nähtavalt kemikaalidega töödeldud puidu kemikaalidega töötlemata puidust ning keemiliselt töödeldud ja töötlemata puitu tuleb hoiustada ning purustada eraldi. Kui ettevõte soovib kemikaalidega töödeldud puidu liigitada biomassi alla, tuleb igast partiist võtta proovid ning määrata Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded korralduse tabelis 1 (PDF) nimetatud omadusi ning proovid tuleb võtta igast puidupartiist. Kui töödeldud puit vastab piirväärtustele, võib partiid käsitleda kui biomassi. Kui partii ületab piirväärtused, ei ole tegu biomassiga ning seda võib üle anda ainult jäätme- ja koospõletustehasele.

  • Purustatud puidujäätmete aun. Pildi autor: Kristo KeevendPurustatud puidujäätmete aun. Pildi autor: Kristo Keevend

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.