Language switcher

Õppereisil Blekinge biosfäärialal Rootsis

Projekti „Networking of Biosphere Reserve NGOs“

Õppereis Blekinge arhipelaagi biosfäärialale 16. – 18. mai 2017

Osalejad:

Jan Ignahhin – Hiidlaste Koostöökogu MTÜ juhatuse esimees

Els Ulman-Kuuskman – Saarte Kalandus MTÜ partner

Mihkel Undrest – Saarte Kalandus MTÜ juhatuse liige

Heino Vipp – Saarte Kalandus MTÜ tegevjuht

Lia Rosenberg – Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala spetsialist

Kohtumisel biosfääriala kontoris tutvustas oma tööd koordinaator Heleen Podsedkowska. Kohalikud on kaasatud biosfääri teemadesse läbi erinevate projektide. Näiteks biosfääri saadikud, ca 30 vabatahtlikku läbivad poole aastase koolituse, kuidas biosfääriala tutvustada, mida külalistele näidata ja välja tuua see eriline oluline omadus, miks Blekinge arhipelaag UNESCO tunnustuse on saanud. Kõik Rootsi BR-d on oma biosfääri tegevused sidunud säästva arengu eesmärkide elluviimisega ja neil on koostatud (kõik 5 + 2 kandidaati) ühine tegevuskava Agenda 2030.

Pärast lõunasööki oli aega jalgsimatkaks Lindö Udde looduskaitsealale, mis juhatas meid mere äärde ja kus nägime äsja valminud hoonestust linnuvaatlejatele.

Wämö park on nagu vanaõhumuuseum, mis pakub kohalikele elanikele võimalusi veeta kvaliteetaega vabas õhus. Sealses väikses kohvikus saime jutule Morgan Rennemark’iga, kes on osalenud projektis Biosfääri saadikud. Morgan kui endine lennuväelane vahendas meile väga huvitavaid fakte Karlskronast ja ajaloost ning tutvustas meile piirkonna pärandkultuuri.

Skärva külalistemaja ehitas Rootsi kuninga loal endale suvilaks Karlskrona ettevõtja, kes hakkas esimesena kasutama laevaehituses liinitööd. Maja tutvustas meile Morgan. Skärval on põnev sünnilugu ja praegugi on see kujunenud väga eriliseks paigaks väga erilistele inimestele.

Järgmisel hommikul kohtusime Saxemara Shipyardis (puulaevaehitus) kohaliku ettevõtja-laevaehitajaga Niklas Nyströmiga.

Paadi töökojas näidati paatide restaureerimist ja uute ehitamist. Kuuris oli ka väike pood, kus kohalikud said osta vajaminevaid materjale, et ise oma paate korda teha. Saime ülevaate puumaterjalidest , mida paadiehitusel enim kasutatakse, samuti sellest, milline peab olema puu tekstuur, et see üldse paadile sobiks (puidu paisumine ja kokkutõmbumine/märg-kuiv, soe-külm vaheldumisel)

Lõunalauas Villa Vassenis algasid kalameeste omavahelised jutud ja arutelud kohaliku kalapüügi tänasest olukorrast, probleemidest, väljakutsetest ja võimalustest.

Bengt Larsson ja Glenn Fridh tutvustasid uut innovaatilist kalamüügi süsteemi „Fisk Online – kiireim tee merest taldrikule“, kus kalur saab juba merel olles anda edasi teated ostjatele, mis kala ja mis koguses ja mis hinnaga randa jõuab. Kliendid saavad teha tellimuse ja selle eest kohe tasuda, seega jääb üle vaid kokku leppida sadam, kus kaup kliendile üle antakse. Väga lihtne ja efektiivne süsteem, mis just sobib väikestele kalaühistutele.

Peter Ljungberg Rootsi Maaülikoolist tutvustas uuringut, et välja töötada võimalikult hülgekindlaid püüniseid. Ronneby sadamas näidati meile kalapüügi laevu ja tuvustati erinevaid püüniseid, mida uuringu jaoks oli valmistatud. Sadamas oli väike külmhoone, jäämasina ja kala fileerimisvõimalustega.

Viimast päeva alustasime matkaga, et tutvuda Skärva pargi loodusega. Külastasime lähedalasuvat kohalikku Ökotoodete kõrval oli korraldatud kohaliku omatoodangu (juurvili, muud aiasaadused) turg.

„Göholm and Äggaboden“ – Kohalik toit Blekinge arhipelaagi biosfäärialal. Kohtumine ettevõtjatega Anna-Lena Franssoniga  ja Christel Hammariga.Christel Hammar algatas projekti, et luua koostöövõrgustik piirkonna erinevate väiketootjate ja ettevõtjate vahel. Tänaseks toimib võrgustik, kus kõik turustavad kõiki, sest on aru saadud, et siin konkurentsi pole, et koos turundades saavad kõik vaid võita rohkem kliente oma teenustele-toodetele.

Anna-Lena peab talu, kus on 7000 kana, ta ostab kokku kohalikke juurvilju, puuvilju, aiasaadusi, liha ja kala, et seda kõike müüa oma talupoes ning pakkuda maitsvat sööki oma kodurestoranis. Neil on ka väike B&B.

Kohalik kunstnik Susanne Demane ühendab oma loomingus inimese ja looduse. Atraktiivses pargis demonstreerib kunstnik oma töid (maal, skulptuur, punutised, taaskasutus jne). Peab hobuseid, treenib neid ja korraldab hobuetendusi. Ta peab kohvikut, kus samuti pakutakse kohalikke maitseid.

Tagasiteel külastati hirvekasvatus aedu, piirkonnas on Rootsi kuulsaim hirvekasvandus.

Mõtteid reisilt:

Els Ulman-Kuuskman: Mulle avaldas muljet kohaliku kala kasutamine toitlustusasutustes ja kala müügiportaal. Meil oli plaanis teostada projekt, mille abil loodaks kaluritele elektrooniline kala jälgitavuse süsteem, kuid seesama elektrooniline rakendus võiks tegelikult kala müügiks ka pakkuda. Igatahes minul mõte idaneb, loodan, et Heinole ja Mihklile see idee ka meeldib!

Biosfäärialadel on üks ühine mure- neid ei tunta. Uurisin oma tuttavatelt, kes suvitavad saartel ning nendele küll meenusid sildid sadamates, kuid nad ei teadnud mis see biosfääriala siiski on. Selgitasin neile pisut ja nad lubasid omal käel juurde avastada, sest neile meeldis see sissejuhatav lugu :)

Rootsis on juba väga hea algus tehtud...see arhipelaagi tee. kui Eestis ka selline tee kujundada ja siis suvine näiteks nädalane  veetee, mis ühendab kahte arhipelaagi. Näiteks võiks suvise veetee avamise ajal toimuda kohaliku toidu (kindlasti kaasata ka kalureid!!!) ja kultuuri programm, kus kahe riigi kunstnikud teevad koos näitusi ja muusikud koos kontserte.  See üritus võiks toimuda igal aastal ja üritusel saaks jagada brozüüre ja kasutada vabatahtlikke abi lühikeste loengute korraldamises(pakun end kohe vabatahlikuks). Võime ühise ajurünnaku teha kuidas juba praegu inimeste teadlikkust tõsta Eesti biosfääriala kohta! Lia võid mind koolitada ja kasutada mu vabatahtlikku panust.

Heino Vipp: Kalurite müügiportaal ja ja ühe hoobiga ka täita ära kalapüügi- ja müügi kohustuslik osa elektroonses keskkonnas on väga hea. Kindlasti läheb projekt sügisesse taotlusvooru.

Kui me oleme kõhklevalt arvanud, kuidas sadamas ikka asi väärindamise poole pealt toimima hakkab, siis sealse näite põhjal see toimib. Ilma eriliste investeeringuteta. Kõige hädavajalikum - jäämasin ja kala fileerimise võimalused. Muidugi ka ühistegevus kohaliku toidu väärindamisel. Mis aga mulle muret teeb on see, et kuidas me omalt poolt kaluritele  biosfääri sõnumi viime, et selles on maksimaalne tulemus. Ehk siis, kuidas kalurid selle omaks võtavad. Tuleb koolitustele sisse viia vastav teave. Siin on meil kalurite esindajatel oma kohustus.

 

Eesti kalurid koos Rootsi kaluritega
Foto: Heleen Podzedkowska

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.