Language switcher

You are here

ELi HKS

Pariisi kliimaleppe ratifitseerinud Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid endale kohustuse aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40% võrra võrreldes aastaga 1990.

Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi kauplemissüsteem/ELi HKS, ingl k European Union Emissions Trading System, EU ETS), milles osalevate käitiste heitkogus peab vähenema 43% võrreldes aastaga 2005.

ELi HKS on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (edaspidi ELi HKSi direktiiv). Kauplemissüsteem hakkas toimima 2005. aastal ning on ELi kliimapoliitika nurgakiviks. ELi HKSis on kehtestatud heitkoguse ülemmäär, mida iga-aastaselt vähendatakse ning mille tulemusena heitkogus väheneb. ELi HKS põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap and trade). Siiani on see kõige efektiivsem ja kulutõhusam meetod käitiste heitkoguse vähendamiseks, kuna annab ettevõtjatele paindlikkuse heite vähendamiseks.

ELi HKS reguleerib ligikaudu 45% ELi kasvuhoonegaaside heitkogusest. Süsteemi kuulub ca 11 000 energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama kõikidest liikmesriikidest ning lisaks ettevõtted Islandilt, Norrast ja Liechtensteinist. ELi HKSi kuulub ka ELi ja nimetatud riikide lennundustegevus.

ELi HKSiga on kaetud järgmised kasvuhoonegaasid ja sektorid:

  • Süsinikdioksiid (CO2) energia- ja soojatootmise sektoris ning energiamahukates tööstussektorites nagu rafineerimine, tsemendi-, lubja-, klaasi-, paberi ja papi ning väetiste tootmine, aga ka lennunduses;
  • Dilämmastikoksiid (N2O) lämmastik-, adipiin- ja glükosüülhapete ja glükosaali tootmisel;
  • Perfluorosüsivesinikud (PFC) alumiiniumi tootmisel.

Nendes sektorites tegelevate ettevõtetele on ELi HKSi nõuete täitmine kohustuslik. Mõningates sektorites peavad ELi HKSi kuuluma vaid teatud nimisoojusvõimsuse ja tootmistasemega käitised.

Eestis kuuluvad ELi HKSi käitised, mille tegevusalad vastavad Vabariigi Valitsuse 10. augusti 2018. aasta määruses nr 134 § 2 toodud nõuetele. Kokku on süsteemis ligi 50 Eesti käitist, mis kuuluvad järgmistesse sektoritesse:

  • energiatootmine;
  • mineraalõli rafineerimine;
  • tsemendiklinkri tootmine;
  • lubja tootmine;
  • klaasi tootmine;
  • paberimassi tootmine;
  • paberi või papi tootmine;
  • keraamiliste toodete valmistamine;
  • ammoniaagi tootmine.

Heitkoguse ühikutega kauplemine

Ettevõtted kas peavad ostma või neile eraldatakse tasuta teatud koguses lubatud heitkoguse ühikuid. Heitkoguse ühik on ELi HKSi kauplemisvaluuta. Üks heitkoguse ühik annab käitisele õiguse õhku paisata ühe tonni CO2. Tasuta saavad heitkoguse ühikuid need ettevõtted, kelle puhul on konkurentsioht võrreldes kolmandate riikidega, kus tegutsevatele ettevõtetele sama rangeid nõudeid ei ole kehtestatud ning kõrgemad maksud ohustaksid käitiste viimist madalamate keskkonnanõuetega riikidesse ja seeläbi heitkogus ei väheneks. Seda nähtust nimetatakse süsinikdioksiidi heite ülekandumiseks ehk lühidalt süsinikulekkeks.

Need ettevõtted, kellele heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata või nendest ei jätku iga-aastase tagastamiskohustuse täitmiseks, peavad puudujäägi kauplemisturult ostma või lülituma ümber tõhusamatele tehnoloogiatele, mis tooks kaasa heite vähenemise. Iga-aastane tagastamiskohustus tähendab seda, et ettevõtted peavad tagastama iga aasta 30. aprilliks eelmise kalendriaasta tõendatud heitkoguse aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid kauplemise registris. Heitkoguse ülemmäär ning iga säästetud heitkoguse tonni väärtustamine suunabki ELi HKSis osalevaid ettevõtteid investeerima tõhusamatesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.

Esimene kauplemisperiood (2005–2007)

Alates 1. jaanuarist 2005 algas ELi liikmesriikidel kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine ehk ELi HKSi esimene kauplemisperiood, mida nimetatakse ka eel-Kyoto kauplemisperioodiks (commitment period 0, CP0).

Kauplemiseks pidi iga liikmesriik välja töötama lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) riikliku jaotuskava (edaspidi RJK). Vastavalt riigi vajadusele vähendada KHGde heitkogust anti käitajatele LHÜsid teatud koguses. Kui käitaja paiskas õhku lubatust vähem, siis lubatud koguse ja tegeliku heitkoguse vahe võis ta maha müüa.

Kokkuvõte esimesest kauplemisperioodist:

  • Süsteemi kuulusid ainult CO2 heitkogused energiatootmisest ja energiamahukatest tööstustest
  • Peaaegu kõik lubatud heitkoguse ühikud anti ettevõtetele tasuta
  • Trahv mittevastavuse eest oli 40 eurot tonni kohta
  • Süsiniku heitkogused said hinna, kuid perioodi lõpuks langes see nullini. Põhjuseks olid heitkoguse ebatäpsed andmed süsteemi loomisel, mistõttu anti LHÜsid välja rohkem, kui oli tegelik heitkogus (ühikutele puudus nõudlus)
  • LHÜdega kauplemine toimus üle ELi

Esimese kauplemisperioodi aruandluse info leiab siit.

Teine kauplemisperiood (2008–2012)

2008. aastal alanud ELi HKSi teine kauplemisperiood oli rahvusvahelise kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ehk Kyoto protokolli järgse kauplemise esimene periood (CP1). Süsteem toimis samadel alustel nagu ELi HKSi esimene kauplemisperiood. Täiendavalt kaasati ELi HKSi lennundussektor.

Kokkuvõte teisest kauplemisperioodist:

  • Kaasati lennundussektorisse kuuluvad õhusõidukite käitajad, kes ületasid kauplemise direktiivi lisa I piirväärtusi. Loe täpsemalt lennunduse kohta.
  • Madalam lubatud heitkoguse ülemmäär ELi HKSis (6,5% väiksem kui 2005. aastal). See põhines tegelikul heitkogusel, mille aluseks oli esimese perioodi aruandlus. Sellegipoolest mõjus 2008. aasta majanduskriis nii, et heitkoguse vähenemine oli oodatust suurem ning seega jäi lubatud heitkoguse ühikuid üle. See hoidis süsiniku hinna madalana terve perioodi vältel.
  • Liitusid kolm uut riiki – Island, Liechtenstein ja Norra
  • Paljud riigid lisasid süsteemi lämmastikoksiidide heitkogused lämmastikhappe tootmisest
  • Tasuta eraldati senisest veidi vähem, umbes 90% ühikutest
  • Ettevõtted said osta rahvusvahelisi ühikuid (vastavalt Kyoto protokollile CER ja ERU ühikud) kokku 1,4 miljardi tonni CO2 ekvivalendi ulatuses
  • Mitmetes riikides toimusid ühikute enampakkumised
  • Trahv mittevastavuse eest tõusis 100 euroni tonni kohta
  • Loodi Euroopa Liidu ühine register (EUCR) ja Euroopa Liidu tehingutelogi (EUTL)

Teise kauplemisperioodi aruandluse info leiab siit.

Kolmas kauplemisperiood (2013–2020)

2013. aastal algas ELi HKSi kolmas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega oma kestuselt pikem ning muutunud on LHÜde taotlemise ja eraldamise põhimõtted.

Põhilised erinevused võrreldes eelnevate kauplemisperioodidega:

  • Seatud on ELi-ülene heitkoguse ülemmäär (varem rakendati iga riigi enda seatud piire)
  • Enampakkumine saab põhiliseks ühikute eraldamise viisiks (varem oli selleks tasuta eraldamine)
  • Tasuta eraldatavatele ühikutele rakenduvad ühised reeglid ja järk-järgult vähendatakse tasuta eraldamist
  • Lubatud heitkoguse ühikute hulk väheneb igal aastal 1,74%
  • ELi HKSiga on kaetud rohkem sektoreid ja kasvuhoonegaase
  • 300 miljonit ühikut pandi kõrvale uutele sisenejatele mõeldud reservi (New Entrants Reserve, NER), et toetada uudseid taastuvenergiatehnoloogiaid ning süsiniku sidumist ja hoiustamist NER 300 programmi kaudu. Loe täpsemalt NER 300 kohta.

Kolmanda kauplemisperioodi aruandluse info leiab siit.

Ligikaudu 11 000 Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama kuulub Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi

Ligikaudu 11 000 Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama kuulub ELi HKSi. Foto: Annika Konovalov


About Estonia

Get closer acquainted with Estonia, coming here for a visit, studies, business or investments!

Estonian Official Gateway

Get closer acquainted with Estonia and see what are the most important facts and main areas of activity here.

Digital Society

Estonia has
transformed itself into
one of Europe’s business success stories of the last decade, mainly thanks to the sophisticated e-solutions available here.

Follow our updates in social media