Language switcher

You are here

Lõppenud projektid

Ebapärlikarbi koloonia. Foto autor: Kaido Haagen    Ebapärlikarbi koloonia; Foto: Kaido Haagen

 

1. Pärlijõgi (Pearlriver)
 
Ebapärlikarbi elupaikade taastamine
 

Veel XX sajandi alguses oli ebapärlikarp Euroopas laialdase leviku ja kõrge arvukusega mollusk. Sajandi lõpuks vähenes Kesk-Euroopa asurkondade arvukus enam kui 90% ning langustrend on nüüdseks haaranud kõiki Euroopa asurkondi. Elupaikade (kiirevooluliste ja jahedaveeliste jõgede) kahjustumine ning hävimine on peamised ebapärlikarpi ohustavad tegurid.

Ka Eestis kunagi rohkearvuliselt mitut piirkonda asustanud loomaliigist on tänaseks säilinud vaid ühes jõgikonnas väikesearvuline ja kahanev asurkond, mille keskmine vanus küünib 60 aastani ning kus teadaolevalt sigimist ei toimu. Ebapärlikarpi võib seetõttu pidada üheks Eesti
kõige haruldasemaks ning enam ohustatud loomaliigiks.

Ebapärlikarp (liigi kirjeldus ja levik)

Ebapärlikarp Margaritifera margaritifera on suurekojaline (15-17 cm pikk), paksuseinaline ja raske jõekarbiliste seltsi (Unionoida) kuuluv karp. Ebapärlikarp elab sageli kuni 100 aasta vanuseks ja liik on väga paikne. Külgvaates on karp neerja kujuga ning kojal on hästi näha kasvujooned. Koda on tume (mustjaspruun kuni must) ning ebaühtlase pinnaga.
Ebapärlikarbi pikk ja keeruline elukäik hõlmab endas veekogu põhjas filtreerijana toituvat paikset täiskasvanud vormi, põhjasetetesse kaevununa elavat noorjärku ning peremeesorganismi (lõhe, meriforell, jõeforell) lõpustele kinnitunult arenevat vastsevormi (glohhiidEbapärlikarbi elukäik).                                                                                                                                                    
Ebapärlikarp elab puhastes jahedaveelistes vooluveekogudes, peamiselt metsajõgedes ja -ojades. Täiskasvanud isendid on enamasti 1/2–2/3 karbi ulatuses liiva või kruusa kaevunud, kuid osad suguküpsed ja ilmselt kõik noored isendid on põhjapinnasesse kaevunud täies ulatuses. Ta eelistab neutraalse veega hapnikurikkaid jõgesid ja ojasid. Vee kaltsiumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus peab olema väike. Veekogu põhjas peab olema peent kruusa ja liiva.

Elupaiga vahetus läheduses on oluline puude ja põõsaste olemasolu. Veekogu kohale ulatuvad puud ja põõsad varjavad veekogu liigse päikese eest, hoides nii ära vee liigset soojenemist ning suuremaid temperatuurikõikumisi. Äärmiselt suured kaod ebapärlikarbi elukäigu keeruka esimese poole jooksul teevad selle looma paljude keskkonnategurite poolest kergesti ohustatavaks.                                                                                                                                                          

Liik on holarktilise levikuga, peamiselt leidub teda Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjapoolsemates osades. Euroopas ulatub tema areaal Koola poolsaarest idas kuni Pürenee poolsaare loodeosani ja Skandinaavia poolsaare põhjaosast kuni Austria Alpideni, Prantsusmaa ja Hispaaniani lõunas. Eesti naabermaades esineb senini ebapärlikarp vähearvukana vähemalt kaheksas Läti jões, arvukamalt aga Soomes, Rootsis ja Kirde-Venemaal Leningradi oblastis, Karjalas ja Koola poolsaarel.

Ebapärlikarp on rahvusvaheliselt kõrgelt ohustatud loomaliik. Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (The International Union for Conservation of Nature, IUCN) punases nimekirjas (2010) on ta kantud eriti ohustatud (endangered) liikide hulka. Eestis on kunagi rohkearvuliselt mitut piirkonda asustanud loomaliigist tänaseks säilinud vaid ühes jõgikonnas väikesearvuline ja kahanev asurkond.

Ohutegurid

Ebapärlikarp on oma keeruka elutsükli ning kõrge elupaiganõudluse tõttu üks haavatavamaid veeloomi. Arvestades, et liik on tugevalt seotud oma peremeesorganismi – lõhelistega (meriforell, jõeforell ja lõhe), tuleb liigi elukeskkonna kaitsmisel jälgida ka peremeesorganismide heaolu. Nii ebapärlikarp kui lõhelised eelistavad jahedat, kiirevoolulist ja hea läbipaistvusega vett ning varjatud, metsaseid kaldaid. Seetõttu elavad antud liigid peamiselt kiirevoolulistes metsaste kallastega jõgedes ning ojades. Põhilisteks ohuteguriteks on ebapärlikarbile erinevad jõevee füüsikalis-keemilisi näitajaid (vee läbipaistvus, temperatuur, voolukiirus, veetase ja selle sesoonne kõikumine, heljumisisaldus ja toiteainete sisaldus) halvendavad tegevused või protsessid.

Üheks peamiseks ohuks on jõkke sattuva peenefraktsioonilise ainese hulga suurenemine, kas kuivenduskraavide rajamise/hooldamise või kaldavööndi pinnast lõhkuvate ja erosiooni soodustavate tegevuste (näiteks raietööd või kopratammide rajamine) tulemusena. Mida rohkem peeneteralist heljumit vees leidub, seda halvemad on vee valgustingimused, väheneb läbipaistvus ning karbid võivad ajapikku setetega mattuda. Lisaks lühendab maaparanduskraavide rajamine ja jõe kanaliseerimine suurvee perioodi kestvust (kuid läbivoolava vee hulk suureneb) ja pikendab suvise madalvee perioodi aega. Antud faktorid mõjuvad negatiivselt ebapärlikarbi erinevatele arengujärkudele, näiteks uhutakse äärmuslike suurvete tulemusena täiskasvanud karpe nende mikroelupaigast ebasoodsatele aladele. Põhjasetete kuhjumine pikal madalvee perioodil on aga üheks olulisemaks noorte karpide hukkumise ja madala ellujäämise põhjuseks.

Erinevate paisrajatiste, sealhulgas ka koprapaisude suur hulk jõel halvendab samuti ebapärlikarbi elutingimusi, kuna paisude taha koguneb sete ning aeglustunud veevool tõstab veetemperatuuri, eriti suveperioodil. Selle tulemusena toimub elupaiga eutrofeerumine ja vee hapnikusisalduse vähenemine. Lisaks on paisrajatised rändetõkkeks lõhelistele, takistades sigimisrändel olevatel kaladel kudemispaikadeni jõudmist ja lõheliste noorjärkudel merre tagasi laskumist.

Ka elupaigajõe valgalal toimuvad protsessid võivad tugevalt mõjutada jõe veekvaliteeti. Liigne või ebakorrektne väetiste kasutamine jõge ümbritsevatel põllumaadel soodustab toiteainete juurdevoolu suurenemist, selle tulemusena intensiivistub veekogus vetikate kasv, orgaanilise sette lisandumine, väheneb vee läbipaistvus ja hapnikusisaldus. Lisaks on ebapärlikarp tundlik ka valgalal kasutatavate taime- ja putukamürkide suhtes ning nende suur kogus jõevees võib lõpuks samuti liigi populatsiooni vähenemiseni viia.

Projekti eesmärk

 

Kaitsta ebapärlikarbi olemasolevat väikest ja hääbuvat asurkonda ning taastada ebapärlikarbi looduslik sigimine Pudisoo jõestikus ning taastada selle eelduseks oleva valgala looduslikkus.

Tegevused

 

1. Elupaikade taastamine (settelõksude rajamine): Tegevuse eesmärgiks on ebapärlikarbi elupaika setete lisandumise, ümberpaiknemise ja üldise suure settekoormuse oluline vähendamine, samuti võõraste ja ohtlike ainete elupaika sattumise ohu vähendamine. Setete vähenemiseks on planeeritud ebapärlikarbi elupaigajõe vesikonda suubuvatele maaparanduskraavidele rajada settelõksud (nt settetiigid) ja need kraavid, mis maaparanduse seisukohast osutuvad mitteoluliseks, on planeeritud sulgeda. Projekti raames projekteeritakse settelõksud kõigile kirjeldatud kraavidele (22 tk) ja rajatakse vähemalt 15 kraavi settelõksud.

2. Kopra väljapüük: Tegevuse eesmärgiks on tagada ebapärlikarbi peremeesorganismide (meri- ja jõeforell) paremad rändevõimalused ning vähendada kopra poolt tekitatud kahjud ebapärlikarbi elupaigale (setete kogunemine, veekvaliteedi muutus). Kopra asurkonna ohjeldamiseks on planeeritud projekti jooksul suurendatud jahipidamine ebapärlikarbi elupaigajõe jõgikonnas, mille tulemusena viiakse kopra arvukus jões miinimumini. Arvukuse vähendamiseks on aastas mitu jahitsüklit, kus koprad alalt välja tõrjutakse.

3. Voolutakistuste eemaldamine jõest ja kaldakoosluste kujundamine: Tegevuse eesmärgiks on muuta jões esinevad voolutakistused (viis truubikohta, üks lagunenud pais) siirdekaladele rändeajal läbitavaks. Projekti raames projekteeritakse tehnilised lahendused ja viiakse need ellu. Käesoleva tegevuse raames vähendatakse ka kopra tegevusest tulenevaid mõjusid. Vältimaks seda, et koprad alad uuesti asustavad, muudetakse kriitilistes kohtades kaldaelupaiku (niidetakse kõrgrohustu, eemaldatakse toidubaasi pakkuv pajuvõsa).

4. Kogemuste vahetamine ebapärlikarbi kaitse korraldamisel: Tegevuse eesmärgiks on parandada Eesti spetsialistide teadmisi ebapärlikarbi ökoloogiast ja kaitsekorraldusest. 

5. Kohaliku kogukonna kaasamine: Tegevuse eesmärgiks on kaasata kohalik kogukond (maaomanikud, maakasutajad, otsustajad, jahiselts) ebapärlikarbi kaitse korraldusse, et tagada projekti tulemuste maksimaalne saavutamine ja projekti tulemusena saavutatud seisundi paranemine (või vähemalt säilimine) tulevikus. Projekti raames toimuvad infopäevad (Lahemaa rahvuspargi koostöökogu raames) ja vahetu suhtlus maaomanike ning asjahuvilistega.

Periood

 

15.04.2014 – 30.04.2016

Rahastaja

 

Euroopa Majanduspiirkonna toetus, projekti kaasrahastaja on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Partnerid

 

Elluviija: Keskkonnaamet

Partnerid: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Norwegian Institute for Nature Research (NINA)

Kontakt

 

Projektijuht Maili Lehtpuu. Lisainformatsioon Aimar Rakko (aimar.rakko@keskkonnaamet.ee)

Projekti koordinaator Norras - Ingeborg Palm Helland (Norwegian Institute for Nature Research, tel +4797654820, e-post ingeborg.helland@nina.no)

Tulemused

26.04.2016 toimus Tallinnas projekti „Ebapärlikarbi elupaikade taastamine“ lõpuseminar, kus tutvustati lühidalt projekti tulemusi, peatuti tulevikuplaanidel ja anti ülevaade välisekspertide kogemustest ebapärlikarbi kaitsel ja elupaikade taastamisel.

Projekt sai alguse 2014. aasta augustis kui Palmses korraldati projekti rahvusvaheline avaseminar ning tutvustati projekti esialgseid eesmärke, mis tulenesid otseselt ebapärlikarbi kaitse tegevuskavast. Peamisteks praktilisteks eesmärkideks olid ebapärlikarbi elupaigajõkke suubuvate kuivenduskraavidele settebasseinide rajamine ja peremeeskalade rändetingimuste parandamine voolutakistuste eemaldamise abil. Lisaks sellele oli planeeritud vabatahtlike kaasamine elupaiga taastamistöödesse läbi talgute (korraldajaks Eestimaa Looduse Fond) ning üldsuse teadlikkuse tõstmine ebapärlikarbi ohustatusest.

Esmase tööna viidi läbi ebapärlikarbi elupaigajõkke suubuvate kraavide kordusinventuur, et teha kindlaks ebapärlikarbi tegevuskavas välja toodud settebasseinide rajamise asukohtade praegune seisukord. Nii sügisel 2014 kui kevadel 2015 läbi viidud inventuurid näitasid, et algselt planeeritud suuremahuliste settebasseinide rajamise vajadus jõkke suubuvatele kraavidele puudub, kuna kraavid on kuivad, kokku langenud ja ei juhi seetõttu setet jõkke. Üksnes suurvee perioodil võis üksikutes kraavides märgata vähest vee voolamist.

Eelnevast tulenevalt võeti koostöös ekspertide ja projekteerijatega vastu otsus rajada nendele kraavidele, kus suurvee perioodil vähesel määral vee liikumist märgati, puidust astmelised tammid, mis hoiaksid vett kuivenduskraavides kinni ja vähendaksid seeläbi võimalikku setete liikumist. Antud tööd tehti vabatahtlike abiga 2015. aasta suvel.

Vabatahtlikud teostasid perioodil sügis 2014 – sügis 2015 jõel ka kopratammide ja teiste voolutakistuste likvideerimist ning ühes nendega rajati ka jõe sirgendatud lõigule vitspunutistest kunstlikud jõelooked. Viimaste eesmärgiks oli kiirendada sirgendatud lõigu taastumist, aeglustada vee voolamist ja vähendada seeläbi erosiooni ning setete liikumist jõe peasängis.

Lisaks praktilistele töödele viidi jõel läbi ka mitmed uuringud: 2015. aasta aprillis ebapärlikarbi peremeeskalade noorjärkude uuring, mille käigus vaadeldi ka kaladele kinnitunud ebapärlikarbi noorjärkude hulka, 2015. a juulis ebapärlikarbi noorjärkude mikroelupaikade uuring (kaardistati mikroelupaikade hapnikusisaldust ja üldist kvaliteeti) ning perioodil veebruar 2016 – aprill 2016 ka jõe hüdrokeemiline seire.

Projekti lõpul kaardistati ka ebapärlikarbi elupaigajõe valgala kvaliteet ning toodi välja peamised kitsaskohad, mis võivad läbi valgala elupaigajõge negatiivselt mõjutada. Viimaste täpsemaks väljaselgitamiseks rajati jõele ka setete ning veetasemete seirevõrgustik, mille abil loodetakse saada vastused nii jões toimuvate veetasemete kõikumise põhjuste kohta (sh valgala analüüsis välja toodud negatiivsed tegurid) ning peamised piirkonnad jões, mis on peeneteraliste setete allikaks ning peamised peeneteraliste setete kogused, mis jões eri aegadel liiguvad.

Projekti lõpuks saab öelda, et üldsuse teadmised ebapärlikarbist on tõusnud, siinkohal oli suureks abiks ka ERR „Osooni“ saate võttegrupp, kes käis praktilisi töid ebapärlikarbi elupaigajõel kajastamas kolmel korral. Teadmisi liigi olulisusest aitasid tõsta ka vabatahtlike kaasamine talgutesse ning teavitustöö läbi projekti kodulehekülje.

Lisaks sellele aitas projekt tuua Eestisse mitmed väliseksperdid ja luua seeläbi ekspertide võrgustik, kellelt ka tulevikku planeeritud tööde osas nõu ja abi saab ning kes on tänaseks ka Eesti ebapärlikarbi asurkonna olukorrast paremini teadlikud.

Mis puutub tulevikku, siis on planeeritud loodud seirevõrgustiku andmete koondamine 2017. aastal ja pärast seda täpsete tegevuste kirjeldamine, mis aitaksid ebapärlikarbi asurkonna seisundi paranemisele kaasa, lisaks tänaseks teadaolevale. 2017. aastal loodetakse algust teha ka ebapärlikarbi ettekasvatamisevõimaluste kaardistamisega.

 
2. Arengukoostööprojekt Gruusia Looduskaitseagentuuriga
 
Üleriigilise kaitsealade võrgustiku haldamine ja praktiline looduskaitsetöö

 

Projekti eesmärgiks on tutvustada Eesti kaitsealade administreerimise ja majandamise korraldust, peegeldada mõningaid spetsiifilisi korralduse aspekte täpsemalt ning tuvastada koostöövõimalusi looduskaitsevallas tulevikus.

Tegevused

 

Projekt koosneb kolmest peateemast:

1) Tutvumine Eesti looduskaitse süsteemiga (sh EL looduskaitse regulatsiooniga) ning kontaktide vahetamine Keskkonnaameti ja Gruusia Looduskaitseagentuuri (APA) vahel, edasiste koostöövõimaluste tuvastamine

2) Kontaktseire võimaluste tutvustus

3) Kaitsealade väärtuspõhine metsamajandus ja metsakahjustuste hindamine

Teemade katmiseks külastasid grusiinid kolmel korral Eestit, kus toimusid seminarid pädevate vastava teema spetsialistide ettekannetega. Kolmel korral külastasid eestlased Gruusiat, kus seadsid üles kontaktseire pilootprojekti ning koolitasid APA spetsialiste metsapatoloogia vallas.

Periood

 

1.09.2014-31.07.2015

Rahastaja

 

Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest

Partnerid

 

Gruusia Looduskaitseagentuur (APA)

Kontakt

 

Projektijuht Maris Tamm. Lisainformatsioon Tarvo Roose (tarvo.roose@keskkonnaamet.ee)

 

Projekti koordinaatorite kohtumine Tallinnas. Foto: Polina Barajevan

BECOSI, foto autor: Polina Barajeva

3. BECOSI
 
BECOSI: Benchmarking on Contaminated Sites

 

Jääkreostuse projekti fookuses on kogemuste vahetamine jääkreostuse kohta Eesti, Läti, Soome ja Rootsi vahel.

Eesti seadusandluses on reostunud aladega seotud probleemistikku vähe käsitletud. Seadused on puudulikud nii põhimõistete - reostus ja keskkonnakahju - kui ka likvideerimise korralduse ja järelevalve tasandil.

Jääkreostuse teema tõusis tähelepanu alla, sest see on üks seitsmest keskkonnastrateegias määratletud prioriteetsest keskkonnaprobleemist. Suurendades koostööd Kesk-Läänemere regioonis, vahetavad osapooled ja koostööpartnerid vajalikku informatsiooni, mis parandab reostunud alade haldamist piirkonnas. Projekti abil luuakse võrgustik institutsioonide ja inimeste vahel, kes tegelevad Kesk-Läänemere regiooni riikides jääkreostusobjektidega.

Eesmärk

 

Informatsiooni ja kogemuste vahetamine projektis osalevate riikide vahel, suurendades koostööd Kesk-Läänemere regioonis reostunud alade paremaks haldamiseks. Muuta Läänemere regioon keskkonnasõbralikumaks ning jätkusuutlikumaks paigaks, vähendades ohtlike ainete mõju.

Tegevused

 

Korraldati 32 tegevust, milles Keskkonnaamet osales kaheteistkümnes. Läbi tegevuste saadi uusi teadmisi ja vahetati kogemusi teiste osalevate riikidega järgmistel teemadel: jääkreostuse järelvalve, huvitatud osapooltele vajaliku informatsiooni jagamine, jääkreostuse inventeerimine ja andmebaasid, jääkreotuse erinevad uuringumeetodid, ruumiline planeerimine, riskihindamine ning kvaliteedistandardid.

Nimetatud teemad moodustasid 3 tööpaketti:

1 . Efektiivne järelevalve. Tööpaketi ülesandeks on saada teadmisi jääkreostusobjektide järelevalvest ning selle elluviimise meetoditest (sh seadusandlus, vastutus, prioritiseerimise põhialused, ülesannete jagamine erinevate asutuste vahel).

2. Ruumiline planeerimine. Tööpaketi eesmärgiks on saada teadmisi reostunud aladest planeerimise protsessis (sh inventariseerimise metoodikate analüüs ja andmebaasi loomine).

3. Kommunikatsioon. Tööpaketi eesmärgiks on teadmiste kogumine viisidest, kuidas jagada informatsiooni reostunud alade kohta ning suhtlusstrateegia väljatöötamine.

Periood

 

detsember 2010 - detsember 2013

Rahastaja

 

INTERREG Kesk-Läänemere programm

Partnerid

 

Juhtpartner: County Administrative Board of Östergötland, CAB (Rootsi)

Partner 2: Tallinna linna Keskkonnaamet, TED

Partner 3: Keskkkonnaamet, KKA

Partner 4: Finnish Environment Institute, SYKE (Soome)

Partner 5: Häme Centre for Economic development, transport and the environment, Häme ELY-centre, ELY (Soome)

Partner 6: Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre, LEGMC (Läti)

Partner 7: Vidzeme Planning Region, VPR (Läti)

Partner 8: Motala Municipality, MM (Rootsi)

Kontakt

 

Projekti koordinaator Kadri Haamer (kadri.haamer@keskkonnaamet.ee)

Projekti koduleht

 

http://www.lansstyrelsen.se/Ostergotland/Sv/miljo-och-klimat/verksamheter-med-miljopaverkan/fororenade-omraden/becosi/Pages/default.aspx

 

4. Natureship
 
Natureship - Oessaare laht. Foto: H. Timm

Natureship - Oessaare laht. Foto: H. Timm

Natureship- Integrated planning and management in the Baltic Sea Region

 

Käesoleval ajal ei kasutata rannikualade planeerimisel ja looduskaitselisel tegevusel piisavalt ajaloolisi materjale. Rahvusvahelise koostöö raames tuuakse Eestisse oskusi, kuidas kasutada vanu arhiivmaterjale looduskaitse planeerimisel rannikualadel. Eestis puudub piisav info rannikulõugaste soodsa seisundi tagamiseks. Projektis tehakse uuringud ning leitakse sõnastus rannikulõugaste, kui Natura elupaiga soodsa seisundi kirjeldamiseks ja tagamiseks. Lisaks uuritakse erinevate seaduste mõju rannikualade planeerimisel. Projekt väärtustab elupaikade kaitset ja väärtuslike maastike ning ökosüsteemide kaitset tervikuna, hindab ökosüsteemide elujõulisust ja annab vajaliku sisendi otsustajatele.

Eesmärk

 

Läänemaa ja Saaremaa ranniku lõugaste uuringud. Projektalad Eestis: Mullutu laht, Suurlaht, Linnulaht, Vägara laht, Laidevahe laht, Oessaare laht, Poka laht, Aenga laht, Põldealune laht, Kudani järv, Võõlameri, Kahvatu, Käomardi, Kiisa, Kasse, Allikaküla ja Prästvike rannikujärved

Tegevused

 

  1. Projektialade hüdrobioloogilise seisundi hinnang (vee füüsikalised ja - keemilised näitajad, fütoplankton, zooplankton, suurtaimed, põhjaloomad);
  2. Projektialade hüdroloogilise seisundi hinnang koos algandmetega (vee füüsikalised ja - keemilised näitajad, fütoplankton, zooplankton);
  3. Projektialade hüdroloogilise-füüsikalise seisundi ja arengutendentside hinnang;
  4. Projektialade kalastiku seisundi hinnang;
  5. Projektialade kaldavöötme pisitigude (gen. Vertigo) seisundi hinnang;
  6. Uuritud rannikujärvede ökoloogilise seisundi analüüs ja seda iseloomustavate indikaatorliikide andmed;
  7. Valdkonnapõhised kaitsekorralduslikud soovitused projektialade edasiseks keskkonnakasutuseks ja looduskaitselisteks tegevusteks. 

Periood

 

01.10.2009-30.09.2012

Rahastaja

 

INTERREG Kesk-Läänemere programm

Partnerid

 

12 partnerit Soomest, Rootsist ja Eestist

Kontakt

 

Projekti koordinaator Janar Sõber. Lisainformatsioon Kaja Lotman (kaja.lotman@keskkonnaamet.ee)

 

Üleujutatud lamminiit. Foto: J. Ruukel

Üleujutatud lamminiit. Foto: J. Ruukel

5. Roheline koridor
 
Tuned nature management in transboundary area of Estonia and Latvia (Eesti-Läti piiriülese kaitse korraldamise ühtlustamine)

 

Eesmärk

 

Koostada Eesti-Läti piirülese koostöö raames projektalal strateegia looduskaitselise ühistegevuse jaoks. Strateegia annab lühikese ülevaate Eesti ja Läti looduskaitse korraldusest ning iseloomustab projektialal asuvaid kaitsealasid. Samuti annab strateegia ülevaate Natura 2000 metsaelupaikade ja võtmeliikide levikust ning seisundi kirjeldusest, mis tugineb projekti raames läbiviidavatele inventeerimistulemustele. Samuti tehakse ettepanekud kirjeldatud väärtuste seisundi edasiseks jälgimiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja valitud liikide aktiivsele kaitsele suunatud tegevuste ühtsustatud põhimõtted.

Tegevused

 

Eesti-Läti piiriäärsetel aladel viiakse ühtse metoodika alusel läbi ala võtmeliikide (metsis, rohunepp, lendorav, Natura kiilid, liblikad ja mardikad) ja koosluste inventuurid. Tulevikus on tagatud ligipääs mõlema riigi ekspertide poolt kogutud andmetele. Antakse välja inventeerimistulemusi kajastav brošüür.

Projekti käigus on plaanis läbi viia taastamistööd metsise elupaikades, puisniitudel ning rohunepi elupaikades. Samuti parandatakse tehnilisi võimalusi taastatud alade jätkusuutlikuks hooldamiseks tulevikus.

Projekti tutvustamiseks ning vajalikkuse selgitamiseks korraldatakse mitmeid infoseminare, mis on mõeldud maaomanikele, MTÜ-dele ja teistele huvilistele. Samuti on planeeritud projekti raames läbi viia talgud, millest huvilistel on võimalus osa võtta.

Periood

 

01.11.2011 - 31.12.2013

Rahastaja

 

INTERREG Eesti - Läti programm 2007-2013

Partnerid

 

Eesti ja Läti

Kontakt

 

Projekti koordinaator Kristine Palm. Lisainformatsioon Eleri Laidma (eleri.laidma@keskkonnaamet.ee)

Projekti koduleht

 

http://www.daba.gov.lv/public/eng/projects/green_coridor/

 

Mudakonn. Foto: Siim Veski

Mudakonn. Foto: Siim Veski

6. Dragonlife
 
Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis

 

Sobilike väikeveekogude vähesus on peamiseks põhjuseks, miks paljude väikeveekogudega seotud liikide, sealhulgas ka projekti sihtliikide mudakonna (Pelobates fuscus) ja suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis), arvukus on XX sajandi teisel poolel nii Eestis kui ka mujal Euroopas oluliselt langenud.

Samaaegselt võib suur-rabakiili ja mudakonna pidada nn. katusliikideks suurele hulgale puhtaveelistest kalavabadest väikeveekogudest sõltuvatele veelistele ja poolveelistele liikidele, kellest mitmed on haruldased või hävimisohus, nt. rohe-tondihobu, valgelaup-rabakiil, suur-kirjuujur, kollaserv ujur, laiujur, harivesilik jt. Seetõttu aitab projekt lisaks  suur-rabakiilile ja mudakonnale kaasa ka paljude teiste ohustatud ja kaitsealuste liikide elupaigatingimuste parandamisele.

Eesmärk

 

Kaitsta ohustatud suur-rabakiili ja mudakonna väikeseid ja isoleeritud asurkondi ning säilitada ja taastada nende eluks hädavajalikke väikeveekogusid Eestis ja Taanis.

Rabakiil. Leucorrhinia perctoralis. Foto Lars Iversen

Rabakiil. Leucorrhinia perctoralis. Foto Lars Iversen

Periood

 

2010-2015

Rahastaja

 

LIFE Nature

Partnerid

 

Projekti juhib Eesti Keskkonnaamet. Projekti partneriteks on viis Taani valda: Hjørring, Gribskov, Hillerød, Allerød ja Vejle ning firma Amphi Consult.

Kontakt

 

Projektijuht Voldemar Rannap,(Voldemar.rannap@keskkonnaamet.ee)

Projekti koduleht eesti keeles: http://life.envir.ee/dragonlife

Projekti koduleht inglise keeles: http://life.envir.ee/dragonlife-eng

 

 
7. LIFE-BaltCoast
Teorehe rannaniit. Foto Riinu Rannap

Teorehe rannaniit. Foto Riinu Rannap

Läänemere rannikulõugaste elupaigakomplekside taastamine (Rehabilitation of the Baltic Coastal Lagoon Habitat Complex)

 

Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud.

Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. Eesti vastutust nende liikide käekäigu eest ilmestab fakt, et kolmandik niidurüdi Läänemere-äärsest asurkonnast pesitseb siin. Lisaks lindudele on rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna. Oluline on, et Eesti rannaniidud on Euroopa suurimad ja seetõttu on meil oluline roll nende kaitsel.

Eesmärk

 

Parandada Läänemere piirkonna väärtuslike rannikuelupaigatüüpide (1630* ja 1150*) ja seal pesitsevate liikide niidurüdi (Calidris alpine schinzii) ning tutkase (Philomachus pugnax), soodsat seisundit

Tegevused

 

Projekti raames viiakse läbi tegevusi nii spetsiaalselt projektialade soodsa seisundi parandamiseks kui ka üldisemalt elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elutingimuste parandamiseks. Nii taastatakse projekti abil projektialade rannaniite seal vohavast pilliroost ning toetatakse nende jätkusuutlikku hooldamist karjaaedade ehitamise ning loomade soetuse abil. Samalajal koostatakse aga liigikaitseliselt olulsite rannaniitude hooldussoovitused, koondatakse rannikukurvitsaliste elupaikade andmebaas ning toetatakse ekspertide vahelist kogemustevahetust alade parima hoolduse tagamiseks.

Periood

 

2005 - 2011

Rahastaja

 

LIFE Nature

Partnerid

 

5 riigis, so Eestis, Leedus, Rootsis, Saksamaal ja Taanis. Eestis on projekti partneriteks Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Kihnu Väina Merepark ja MTÜ Põhjakonn

Kontakt

 

Projekti koordinaator Murel Truu. Lisainformatsioon Tarvo Roose (tarvo.roose@keskkonnaamet.ee)

Projekti koduleht

 

http://www.life-baltcoast.eu/

 

8. DEVEPARK
 
Ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis (Sustainable historic park management and development in  Finland and Estonia)

 

Eesmärk

 

Toetada kahe riigi – Eesti ja Soome piiriülest koostööd ajalooliste parkide arendamisel ja haldamisel, sh parkide kasutusvõimaluste laiendamist läbi huvigruppide parema teavitamise ja kaasamise ning parkide kui atraktiivse ajaloolise loodus- ja kultuuripärandi tutvustamine.

Tegevused

 

Projekti jooksul valmivad mitmed parkide teemalised trükised, mis on mõeldud nii parkide kaitset korraldavatele ametnikele, pargiomanikele kui ka teistele huvilistele. Koostöös omavalitsustega valitakse välja huvitavamad Eesti pargid ja koostatakse neist pargimarsruutide trükis. Loodusainete õpetajatele valmivad pargiteemalised töölehed ja pargipuid-põõsaid tutvustav kaardikomplekt. Kogemuste vahetamiseks on kavandatud mitmed erinevad seminarid ja õppereisid erinevatele sihtgruppidele. Kuna elame interneti-ajastul, siis on tulevikus võimalik Keskkonnaameti kodulehel vaadata kogu projekti jooksul valminud pargiinfo materjale e-kujul ning rännata parkides ka virtuaalselt.

Periood

 

september 2009 - august 2012

Rahastaja

 

INTERREG Kesk-Läänemere programmi Lõuna-Soome - Eesti alamprogramm

Partnerid

 

Soomest ja Eestist osaleb kokku 16 partnerit:

University of Turku, Centre for Extension Studies; University of Turku, Botanical Garden; School of Cultural Production and Landscape Studies, University of Turku; MTT AgriFood Reserach Finland, Jokioinen; MTT Agrifood Research Finland, Horticulture; Municipality of Lieto; Turku Adult Education Foundation (The Summer University of Turku); TUAS Turku University of Applied Sciences; Keskkonnaamet; Luua Metsanduskool; Rõngu Vallavalitsus; Alatskivi Vallavalitsus; RMK; OÜ Pidula Mõis; Kuressaare linnavalitsus; SA Saaremaa Ülikoolide Keskus

Kontakt

 

Projekti koordinaator Inge Kiisler (inge.kiisler@keskkonnaamet.ee)

 

Joeliste elupaikade kaitse Ida-Virumaal. Avijõgi. Foto H. Timm

Jõeliste elupaikade kaitse Ida-Virumaal. Avijõgi. Foto H. Timm

9. Jõeliste elupaikade kaitse Virumaal
 
Jõeliste elupaikade kaitse korraldamine Ida-Virumaa Natura 2000 aladel

 

Projekt keskendub Narva jõe alam- ja ülemjooksu, Tagajõe, Pühajõe, Padajõe ja Avijõe hoiualade kaitse korraldamisele.

Eesmärk

 

Projekti eesmärgiks on Ida-Virumaa Natura 2000 võrgustikuga määratud hoiualadel vooluveekogudega seotud liikide ja elupaigatüüpide kaitse korraldamine.

Tegevused

 

1. Elupaikade ja liikide inventuur, seire ning 6 hoiuala kaitsekorralduskava eelnõu koostamine;

2. Narva jõe kanjoni kalakoelmute osaline taastamine;

3. Padajõe paisude uuring, soovitused paisude edasise eksisteerimise kohta ja vajadusel kalapääsude projekteerimine;

4. Poruni jõe hüdroloogilise režiimi taastamiseks vajalike uuringute läbiviimine ja eelprojekti koostamine;

5. Raamatute kirjastamine Ida-Virumaa jõeliste hoiualade kohta;

6. Invasiivse võõrkalaliigi unimudila tõrje Narva jõe vesikonnas

Periood

 

29.10.2008 - 31.03.2011

Rahastaja

 

EMP Norra, KIK keskkonnaprogramm

Partnerid

 

Projekti elluviija on Keskkonnaameti Viru regioon. Projekti partneriks on Norwegian Institute for Nature Research (NINA)

Kontakt

 

Lisainformatsioon Maret Vildak (maret.vildak@keskkonnaamet.ee)

 

Oessaare laht. Foto H.Timm

Oessaare laht. Foto H.Timm

10. Tagasi loodusesse / Back to Nature
 
Õppevahendite väljatöötamine loodusõppeks kui efektiivne vahend kaitsealade kaitse korraldamisel (Elaborating joint tools for environmental education as efficient mean of management of protected areas)

 

Eesmärk

 

Toetada kahe riigi, Eesti ja Läti piiriülest koostööd keskkonnahariduse edendamise kaudu märgaladel. Projekti kirjutamisel on silmas peetud, et planeeritud tegevused kataks võimalikult ulatuslikult ja mitmekesiselt erinevaid huvigruppe, kes märgaladega mingil moel kokku puutuvad.

Tegevused

 

Projekti jooksul koostatakse märgalade teemalised loodusõppeprogrammid koolidele, s.h koostatakse töölehed iseseisvaks märgalade külastamiseks ja koolide tegevust püütakse hõlbustada märgaladega seotud õppevahendite soetamisega, mida on hiljem võimalik projekti partneritelt laenata. Toimuvad mitmed märgaladega seotud laste- ja perelaagrid. Mitme kavandatud õppepäeva jooksul on huvilistel võimalik spetsialistide käe all saada teada, mida ja kuidas soodes saab uurida. Projekti läbivat märgalade-teema olulisust rõhutame rahvusvaheliste vee- ja märgalade päeva korraldamisega. Samuti kanname otsest hoolt lähimate veekogude eest kevadise koristustalgute käigus. Pisut müstilisemaks vahepalaks kirjutatakse kõigile huvilistele lugemiseks soodega seotud muinasjuturaamat ja oma panuse märgalade tutvustamisele saavad lapsed anda märgalade-teemalise kalendri fotovõistlusel ning lauamängu väljamõtlemisel. Kaks käsiraamatut luhtade ja soode teemal peaks muutma hõlpsamaks märgaladel omapäi matkamise.

Periood

 

märts 2009 - veebruar 2011

Rahastaja

 

INTERREG Eesti-Läti programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Partnerid

 

Eestist Tartu Keskkonnahariduse Keskus (juhtpartner), Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet ning Lätist Gauja ja Kemeri rahvuspark

Kontakt

 

Projekti koordinaator Taime Puura. Lisainformatsioon Maris Kivistik (maris.kivistik@keskkonnnaamet.ee)

 

Tänassilma jõgi. Foto T.Kaar

Tänassilma jõgi. Foto T.Kaar

11. Norra veemudelite projekt
 
Ranniku- ja pinnavete integreeritud haldamiseks ning selleks sobiva mudelite süsteemi ja töövahendi loomine (Development of data-modeling system and the decision support tool for the integrated marine and inland water management)

 

Vee raamdirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärk on tagada või saavutada vete hea seisund, maismaa pinnaveekogudele ja rannikuveele aastaks 2015 ja merele aastaks 2021. Veemajanduskavade alusel on 74% Eesti jõgedest, 50% järvedest ja vaid 2 16-st rannikuveekogumist hinnatud vähemalt heas ökoloogilises seisundis olevaks. Vee kaitse ja kasutamise planeerimise protsessi eesmärk on pidevalt parandada vete seisundit, vähendades veekeskkonnale avalduva inimmõju koormust ning rakendades meetmeid koormuse vähendamiseks ja seisundi parandamiseks. Et veekaitset süsteemselt korraldada, on vaja pidevalt informatsiooni veekogu seisundi, veekeskkonnale avalduva koormuse ning rakendatud meetmete mõju kohta.

Eesmärk

 

Projekti üldiseks eesmärgiks on moodustada erinevaid mudeleid kasutada võimaldav süsteem, mille abil saab modelleerida mere ja maismaa pinnaveega seotud protsesse. Projekti realiseerimine aitab kaasa veekogude kaitse korraldamisele, veekogudega seotud andmete, sh seisundi, koormuse ja meetmetega seotud andmete kättesaadavuse parendamisele. Pädevatel asutustel tekib võimalus operatiivselt kasutada andmeid mitmesuguste otsuste tegemisel, mis omakorda tagab tööaja kokkuhoiu.

Tegevused

 

1. moodustada ja ajakohastada omavahel ühilduvad veemajanduslikud andmestikud, mis ei kujuta endast eraldiseisvat infosüsteemi, vaid rakenduste käivitamiseks ja kasutamiseks vajalikke seoseid või vahekihti, mis vahendab juba olemasolevate andmebaaside andmeid sobival kujul ja vormis ning tagab olemasolevate andmestike ristkasutatavuse;

2. moodustada andmestike vahelised seosed või andmete vahekiht, millega on seotud ka muud veekogude ja nende valglate haldamiseks olulised andmestikud ning mis tagavad andmete ristkasutuse;

3. luua omavahel ühilduvate mudelite süsteem, mis võimaldab modelleerida puuduolevaid andmeid ning prognoosida olemasolevate andmete põhjal tulevikus võimalikke arengutendentse veekogu seisundi, koormuse ja meetmete mõju kohta;

4. koostada ja kasutajatele sobival kujul, kohas ja vormis kättesaadavaks teha rakenduste ja päringute süsteem, mis toob kasutajatele vajalikke andmeid läbi andmete vahekihi ning mudelite, seob need koos toimivaks tervikuks ning esitab need kasutaja poolt määratud tingimuste kohaselt.

Periood

 

märts 2014 – aprill 2016

Rahastaja

 

Euroopa Majanduspiirkonna toetus, Keskkonnaministeerium

Partnerid

 

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (juhtpartner), Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Norra Põllumajanduse- ja Keskkonnauuringute Instituut, Bioforsk

Kontakt

 

Projekti koordinaator Kristiina Välik (Kristiina.valik@keskkonnaamet.ee)

 

Kevadine suurvesi Matsalu rahvuspargis. foto Olev Mihkelmaa

Kevadine suurvesi Matsalu rahvuspargis. Foto Olev Mihkelmaa

12. Parks & benefits
 
Parks & Benefits - Generating socio-economic effects by a sustainable management of protected areas for the benefit of their regions

 

Eesmärk

 

Tugevdada kohalikku koostöövõrgustikku, millesse soovitakse haarata majutus- ja toitlustusasutused, kohalikud elanikud, giidid, paadi- ja kanuumatkade korraldajad, külaseltsid, kalurid. Sellega soovitakse aidata kaasa piirkonna majanduskeskkonna elavdamisele, parandada kaitsealade kättesaadavust, tõsta looduskaitselade ja selle toodete suhtes huvi.

Tegevused

Projekt viiakse ellu Matsalu Rahvuspargis ja selle ümbruses. Projekti raames planeritakse korraldada mitmeid ümarlaudasid, seminare, infopäevi kohalike elanike ja ettevõtjate osavõtul, et tugevdada piirkonna koostöövõrgustikku. Ühisürituste korraldamisega soovitakse viia turismiettevõtjateni informatsiooni looduskaitsealal lubatud tegevustest ja võimalustest. Teisalt aga koguda informatsiooni võimalustest, mida saavad pakkuda elanikud ja ettevõtjad, et suurendada rahvuspargi populaarsust.

Lisaks soovitakse projekti raames luua tihedamaid kontakte koolide ja õpetajatega, et leida lahendusi puuetega lastele külastuse korraldamiseks Matsalu Rahvuspargis. See eeldab erinevate liikumisvõimaluste loomist rahvuspargis.

Projekti raames viiakse läbi mitu külastaja uuringut (külastaja ülevaated / SWOT-analüüs), et selgitada välja rahvuspargi populaarsus/ebapopulaarsus ja inimtegevuse mõju rahvuspargile. Koostatakse jätkusuutlikuse kava ja liikumise kontseptsioon.

Rahvuspargi tutvustamiseks planeeritakse korraldada Läänemere piirkonna loodusajakirjanikele tutvustusreis, et viia laiali teadmine Matsalu loodusväärtustest, kultuurist ja traditsioonidest. Lisaks koostatakse erinevaid publikatsioon ja arengut edendavaid materjale.

Projekti raames on Matsalu Rahvuspargi töötajatel võimalus õppida teistelt projektipartneritelt uuenduslikke meetodeid, et neid tulevikus rakendama hakata. Tulemusena tugevneb koostöövõrgustik teiste kaitsealade regioonide vahel.

Periood

25.10.2008-25.01.2012

Rahastaja

INTERREG

Partnerid

9 rahvusparki, biosfääri kaitseala ja regionaalset parki, teadusasutused ja ministeeriumid Läänemere ümber.

Kontakt

Projekti koordinaator Nele Sõber (nele.sober@keskkonnaamet.ee)

Projekti koduleht

 

http://parksandbenefits.net/

 

13. URBANCOWS ehk Linnalehmad

Projekt URBANCOWS on LIFE+ Nature fondi ja SA KIK poolt rahastatud projekt, mille eesmärgiks on 250 hektari rannaniitude taastamine Pärnu rannaniidu looduskaitsealal.

Täpsemat infot leiab projekti kodulehelt või projektikoordinaatorilt Bert Holmilt, bert.holm@keskkonnaamet.ee, +372 53 010834.

 

14. Talgute koostööprojekt

„Talkoot, talgud, talkas – quality volunteer management for Nordic-Baltic protected areas“

Eesmärk ja tegevused

Eesti-Läti-Soome koostööprojekt talgute korraldamiseks. Projekti raames toimub rida ekspertide vahetusi, talgujuhtide koolitusi, osaletakse üksteise talgutel, pannakse kokku veebipõhine talgute korraldamise juhis ning riiklikud strateegiad vabatahtlike kaasamiseks. Projekti tulemusena valminud materjale plaanitakse veebi vahendusel jagada võimalikult laiale auditooriumile.

Partnerid

Projekti elluviijaks on Eestimaa Looduse Fond (EE-ELF), partneriteks Keskkonnaamet (EE-KeA), Soome Metsähallitus (FI-NHS) ja Maailma Looduse Fondi Läti haru (LV-PDF).

Rahastaja

Nordplus Adult programmi finantseerib Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Kontakt

Projektijuht on Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist (56469026, siim@elfond.ee). Keskkonnaameti kontaktisik Kaili Viilma (kaili.viilma@keskkonnaamet.ee)

Loe ka: http://talgud.ee/lugu/looduskaitselise-talgutoo-alane-koostoo-naaberriikidega-tiheneb

 

15. Käina lahe – Kassari MKA Käina lahe ja Vaemla lahe seisundi ning veeregulaatorite töö efektiivsuse uuring 2017

Eesmärk ja tegevused

Keskkonnauuringu eesmärgiks oli välja töötada mudel, mille alusel on võimalik hinnata Käina ja Vaemla lahtede veevahetust erinevate veetasemete korral (arvestades merevee seisu, klimaatilisi tingimusi, regulaatorite toimimist jms). Pakkuda välja lahendused (vähemalt 3 varianti), millega oleks tagatud: lahtede veevahetuse säilimine; kalade pääs kudealadele ja lahkumine kudealadelt; minimaalse veetaseme säilitamine kevad-suvisel perioodil, et takistada Käina lahe põhja- ja ravimuda paljandumist ning röövloomade pääsu kaitsealustele linnulaidudele; Käina alevi reoveesüsteemide töö; laheäärsete maade senise kasutamise võimalused.

Tulemused

TTÜ teadlaste uuringu tulemusena jõuti järeldusele, et esmajärjekorras on vaja puhastada Käina lahe kanalid, mis tagaksid normaalse veevahetuse lahes ja sellega koos siinsetele elupaikadele ja liikidele soodne seisund.

Lisaks kanalite puhastamisele pakkusid teadlased välja ka põhjapaisude rajamise. Uuringud näitasid, et Käina lahe Orjaku poolses otsas on looduslik maakerge selline, kus vee väljavool lahest lakkab, kui merevee tase on  -30 cm. Kui rajada põhjapaisud -20 cm peale (kõrgemaid ei saa teha, sest Vaemla lahe-poolne looduslik osa on -20 ja vesi hakkaks sealt välja voolama), siis minimaalsete veeseisude korral väheneks Käina lahe pind ikkagi kuni 15% ehk 250 ha, mis aga ei kujutaks loodusväärtustele olulist mõju, sest on lühiajaline. Põhjapaisud tuleks rajada selliselt, et madalvee tingimustes saaksid kalad liikuda tagasi merre (põhjapaisu harjale rajada süvend veevahetuse tagamiseks).

Analüüsiti ka aktiivsete regulaatorite (seni töötanud regulaatorite) ja passiivsete (põhjapaisude) mõju veevahetusele ning leiti, et see on suures osas sarnane, mis tähendab, et eelistatud lahenduseks on passiivsed ehk põhjapaisud, kuna rajamine oleks vähem kulukas ja need ei vaja suuremahulist edaspidist hooldust.

Lisaks 2017-2018 aastal läbiviidud uuringutele kutsus töö teostaja Käina vallamajasse kahel korral kokku olulisemad sihtrühmad ja tutvustas uuringute tulemusi.

Teostaja

TTÜ Meresüsteemide Instituut

Läbiviimise aeg

01.01.2017-31.03.2018

Rahastaja

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

LISA: Lõpparuanne (12.1 MB, PDF)


About Estonia

Get closer acquainted with Estonia, coming here for a visit, studies, business or investments!

Estonian Official Gateway

Get closer acquainted with Estonia and see what are the most important facts and main areas of activity here.

Digital Society

Estonia has
transformed itself into
one of Europe’s business success stories of the last decade, mainly thanks to the sophisticated e-solutions available here.

Follow our updates in social media