Vilsandi rahvuspark

1906. aastal astuti esimesi samme Vaika saarte linnustiku kaitseks. Vilsandi noor loodusehuviline majakavaht Artur Toom märkas Vaika saarte linnurohkust ning rentis Kihelkonna kirikumõisalt Vaika saared, et kaitsta lindude rahulikku pesitsusala.

Koostöös Riia Looduseuurijate Seltsiga moodustati 14. august 1910. aastal Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks.

Linnustikku, taimestikku ja ilmastikku on Vilsandi piirkonnas uuritud üle 150 aasta. Bioloogiajaamad tegutsesid Rootsiküla ja Kuusnõmme mõisates ning Vilsandi saarel, kus teadustööd on teinud sajad teadlased ja üliõpilased.

Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Üle poole alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² hõlmab meri ja 75,3 km² maismaa.

Piirkonda iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu.

Vilsandist läänes paiknevad looduskaitseala tuntuimad linnusaared – Alumine Vaika, Keskmine Vaika, Ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank ja Karirahu, kus paljandub Alam-Siluri geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere korallriffidega.