Uudised

Prindi
23. veebruar 2017

Mitme Euroopa riigi õhust leiti väikeses koguses radioaktiivset isotoopi

Möödunud kuul tuvastati erinevate riikide maapinnalähedases atmosfääris jood-131 jääke, mis on joodi inimtekkeline radioaktiivne isotoop. Mõõdetavad kogused on väga väikesed ega kujuta ohtu inimese tervisele.

Prantsusmaa radioloogilise kaitse ja tuumaohutuse instituudi (IRSN) ametliku teate järgi tuvastati isotoobi jääke esmalt jaanuari teisel nädalal Põhja-Norras, seejärel kuni jaanuari lõpuni ka Soomes, Poolas, Tšehhis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias.

Kiirgusseirest Eestis

Eestis toimub õhukandeliste radioaktiivsete osakeste seire pidevalt kolme õhufilterjaama abil, mis paiknevad Narva-Jõesuus, Tõraveres ja Harkus, mille filtreid analüüsitakse Keskkonnaameti kiirguslaboris üks kord nädalas.

Ajavahemikus 30.01-06.02.2017 Narva-Jõesuust kogutud proovis oli jood (I-131) gammaspektris näha, kuid nii vähesel määral, et määrata sai ainult kontsentratsiooni võimaliku ülempiiri, milleks oli 0,8 mikrobekerelli kuupmeetris. Sellised kogused on mõõdetavad vaid laboritingimustes ning ei kujuta ohtu inimese tervisele. Harku ega Tõravere proovis jälgi joodist ei leitud.

Ohust inimese tervisele

Inimese organismi joodivarud on talletatud kilpnäärmes. Kui sinna talletub radioaktiivne jood, siis lagunedes kiiritab see inimese kilpnääret ja saadud doos võib põhjustada kilpnäärmevähki. Sellisest ohust saaksime rääkida siis, kui saadav doos oleks 10 millisiivertit. Sellisel juhul, tuleks näiteks lapsi juba kaitsta. Kümnele millisiivertile vastaks vähi tekkimise tõenäosus eluaja jooksul 0,05 %, 1 juhtum 2000 sellise doosi saanu kohta.

10 millisiiverti saamiseks peab kilpnäärmes talletuma ligikaudu 300 000 Bq (bekerelli) joodi. Praegusel juhtumil mõõdeti välisõhus aga vähem kui 0,8 mikrobekerelli kuupmeetris.

Lisainfo: Uko Rand, Keskkonnaameti kiirgusseire büroo kiirgusseire peaspetsialist, uko dot rand at keskkonnaamet dot ee, 664 4927, 5860 2302

Teate edastas: Sille Ader, Keskkonnaameti pressiesindaja, sille dot ader at keskkonnaamet dot ee, 5745 0332

NB! Bekerell (Bq) on radioaktiivsuse mõõtühik. Aine radioaktiivsus on 1 Bq siis, kui ainehulgas muundub keskmiselt üks aatomituum sekundis. Muundumisel vabanenud energia eraldub kiirgusena.

Eestis mõõdetud joodikogused on ligikaudu miljondik bekerelli kuupmeetris õhus. Võrdluseks, looduslikus kaaliumis leidub alati ~0,012 % kaaliumi radioaktiivset isotoopi K-40. Täiskasvanud inimese organismis sisalduva kaaliumi radioaktiivsus on ~4000 Bq. Teisisõnu, inimene on ise tavapäraselt 4 miljardit korda radioaktiivsem kui äsja avastatud joodisisaldusega (< 0,8 μBq/m³) üks kuupmeeter õhku.

21. veebruar 2017

Linnalindudega tekkivaid konflikte aitab ennetada teadlik tegutsemine

Pressiteade

Linnakeskkonnas kinnisvara haldavatel isikutel on käes sobilik aeg ennetada peagi majakatustel ja hoonete juures pesitsevate linnalindudega kaasnevaid konflikte. Probleeme saavad ennetada või oluliselt vähendada kõik hoonete valdajad ja nende heakorra eest vastutajad.

„Linnas elab inimese kõrval vabalt hulk looduslikke liike, kellele see on loomulik elukeskkond. Väär on eeldada, et linnas elamiseks on kohanenud vaid inimene. Linnud elavad nüüd ja ka edaspidi meie kõrval, mistõttu peame teadma, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linde meelitab linnakeskkonda peamiselt kolm põhjust: head toitumisvõimalused (lisasöötmine ja avatud prügikastid, kompostihunnikud), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud. Linnas inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, varblaste, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega, kaasnevad sageli inimeste ja lindude vahelised konfliktid. Seetõttu tuletame kõigile majaomanikele meelde, et enne pesitsusperioodi on viimane hetk ennetada võimalikke linnalindudega kaasnevaid probleeme.

Katustel, pööningutel, tehisõõnsustes, räästaalustes, rõdudel ja mujal mittesoovitavates kohtades pesitsemise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse lindude juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, pesitsemise ajal, on lindude häirimine seaduse kohaselt keelatud. Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.

Ka hoonete ulatuslikumate ehitus- ja remonditööde kavandamisel peaks varakult arvestama lindudega hiljem kaasneda võivate probleemidega. Samuti tuleb korrastada prügimajandus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi ning vältida lindude lisasöötmist.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
e-post: tonu dot talvi at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5016 869

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Kaelushakid valivad pesitsemiseks kergesti ligipääsetavaid tehisõõnsusi, millega nad võivad majaomanikele suurt meelehärmi tekitada. Foto: Uku Paal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16. veebruar 2017

Keskkonnaamet kuulutas välja karuputke võõrliikide tõrje riigihanke

Keskkonnaamet kuulutab avatud menetlusega riigihanked karuputke võõrliikide tõrje tellimiseks.

Ootame pakkumusi kuuele alltoodud riigihankele:
1. Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Harju ja Järva maakonnas aastatel 2017-2018 (viitenumber 181853);
2. Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Hiiu ja Saare maakonnas aastatel 2017-2018 (viitenumber 181844);
3. Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas aastatel 2017-2018 (viitenumber 181846);
4. Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Jõgeva ja Tartu maakonnas aastatel 2017-2018 (viitenumber 181847);
5. Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Lääne, Pärnu ja Rapla maakonnas aastatel 2017-2018 (viitenumber 181848);
6. Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas aastatel 2017-2018 (viitenumber 181850).

Hanked avaldatakse E-riigihangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee. Hankedokumentidega tutvumiseks ning küsimustele-vastustele ligipääsu saamiseks tuleb siseneda ID-kaardi või mobiil-IDga autentides. Hankes osalemiseks tuleb registreeruda hanke juurde hanke üldandmete või hankes osalejate lehel. Pakkumused tuleb esitada elektrooniliselt E-riigihangete keskkonnas hanke üldandmete lehel märgitud tähtajaks. Juhised e-keskkonna kasutamiseks ja pakkumuse esitamiseks leiab E-riigihangete keskkonna Infoportaali rubriigist „E-keskkonna kasutamine”.

Karuputke võõrliikide tõrjet rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Karuputke võõrliikide tõrje aastal 2017” raames.

Info kaardirakenduste kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
 

16. veebruar 2017

Poegivaid hülgeid ei tohi häirida

Pressiteade

Hüljeste häirimine võib olla ohtlik nii hülgepoegadele kui ka inimestele, kuna poegi kaitsvad emasloomad võivad segajat rünnata.

Läänemere kolmest hülgeliigist kaks elab Eestis – hallhüljes ja viigerhüljes. Vahel harva võib sattuda meile ka randalhüljes, kelle elupaigad on Läänemere lõunaosas, Lõuna-Rootsis ja Taani väinades. Kevaditi vahetavad Eesti hülged kivi otsas istudes karva, suvel aga ujuvad merel, et saada talveks korralik rasvavaru ning valmistuda talvel eesootavaks järglaste ilmaletoomiseks.

Praegu ongi kätte jõudnud hüljeste tavapärane poegimisaeg – valges titekarvas hülged sünnivad veebruari teisest poolest märtsi keskpaigani. Võimaluse korral hoiavad hülgeemad inimesest eemale. Lihtsaim on seda teha külmadel talvedel, kui meri on suures ulatuses jääs. Soojematel aastatel tuleb leppida sellega, mida loodusel pakkuda – leida see viimane jääserv või väikesaar, kus rahulikult poegida. Samas sobib maismaa poegimiseks vaid hallhülgele, ohustatud ja väikese arvukusega viigerhülged suudavad järglasi ilmale tuua vaid jääl.

„Hülged eelistaksid poegida külmal puhtal lumel, ent soojematel aegadel tuleb neil leppida külg külje kõrval mustal ja niiskel pinnal lesimisega. Poristes oludes haigestutakse kergemini ning suuremad võivad kogemata väikestest üle roomata, mistõttu poegade suremus võib olla suur. Seda enam on oluline, et inimesed rannale tulnud hülgeid ei häiriks, vaid annaks neile rahu kosuda ja kasvada,“ lausus Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Roland Müür.

Sündides kaalub hallhüljes 11-12 kg, kuid imetamise ajal kosub jõudsalt, võttes kuni 2 kg päevas juurde. Selle põhjuseks on hülgepiima erakordselt kõrge, ca 50 protsendine rasvasus. Imetamine kestab kolm nädalat ning seejärel peavad noored hülged juba iseseisvalt hakkama saama. Kevadel ootavad neid ees pulmad ja karvavahetus, suvel kalapüük ning rasvavarude täiendamine.

Teadlased on vanu küttimisandmeid analüüsides hinnanud, et hallhülgeid elas Läänemeres sajakonna aasta eest umbes 80 000-100 000 looma. Intensiivne küttimine ning meresaastatus viisid looma arvukuse seitsmekümnendatel vaid 5-7 protsendini esialgsest. Tänaseks on hallhüljeste arvukus taastumas, veidi rohkem kui 30 000 isendiline Läänemere asurkond kasvab 5-6 protsenti aastas.

Lisainfo:
Roland Müür
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik
e-post: roland dot myyr at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 680 7429

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Väike hallhüljes Pärnu lahel pikutamas. Fotod: Roland Müür

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

14. veebruar 2017

Luitemaa looduskaitseala infopäev

Kalendrisündmus

Luitemaa looduskaitseala niidu-kuremõõga ja linnustiku teemaline infopäev

Keskkonnaamet kutsub osalema Luitemaa looduskaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava koostamise raames toimuvale infopäevale 1. märtsil 2017 kell 14.00 Häädemeeste Seltsimajas (Suurküla tn 2, Häädemeeste alevik).

Infopäeval tutvustame niidu-kuremõõka ning tema hooldusvajadusi, 2015. aasta Luitemaa linnuala metsade ja ranniku haudelinnustiku ning rändel peatuvatele veelindude inventuuri tulemusi.

Infopäevale on oodatud kõik huvilised.

Lisainfo: Jana Galadi, jana dot galadi at keskkonnaamet dot ee, 447 7379, 5750 2105 ja Cätrin Martinson, catrin dot martinson at keskkonnaamet dot ee, 447 7389, 5854 4722.

Infopäeva korraldab Keskkonnaamet SA KIKi toetusel.
 

09. veebruar 2017

Keraamika töötuba Matsalu rahvuspargis

Kalendrisündmus

Matsalu rahvuspark kutsub 17. ja 18. veebruaril 2017 Lihula mõisa keraamika töötuppa „Keraamiline meene ja looduskasutus“.

17. veebruar: 15.00 - 18.00 Tootearengu suunad, pärand ja loometöö põhimõtted. Vorm, erinevad töövõtted ja tehnikad

18. veebruar: 10.00 - 13.30 Praktiline töö, analüüs ja ettepanekud

Osalemine on tasuta! Koolitust rahastab SA KIK projektist „Kultuuripärandi koolitused rahvusparkidele 2016/2017“ .

Vajalik eelregistreerimine kuni 15. veebruarini või kohtade täitumiseni: Krista Kallavus, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, krista dot kallavus at keskkonnaamet dot ee, 5226 139 .
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

06. veebruar 2017

Kiskjakahjude ennetamise teabepäev lambapidajatele

Kalendrisündmus

15.02. algusega kell 13.00 toimub Muhumaal, Liival Keskkonnaameti "LIFE to alvars" projekti teabepäev "Kelle omad on lambad? Kiskjakahjude ennetamise vajadusest ja võimalustest lambakasvatuspiirkonnas".

Keskkonnaametist esinevad teabepäeval Annely Esko, Tõnu Talvi ja Aimar Rakko.

Lisainfo: Annely Esko, Keskkonnaameti projektikoordinaator, annely dot esko at keskkkonnaamet dot ee, 5116 738

06. veebruar 2017

Looduse ja loovuse töötuba Otepääl

Kalendrisündmus

15. veebruaril kell 18 on huvilised oodatud Otepää looduskeskusesse (Kolga tee 28, Otepää) looduse ja loovuse töötuppa, kus Eve Mahhovi näpunäidete abil valmistatakse paberijääkidest ja vanapaberist väikeseid raamatuid.

Töötoa toimumist toetavad Krepi talu ja Otepää kultuurikeskus, korraldab Keskkonnaamet.

Lisainfo ja registreerimine: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 518 6747, margit dot turb at keskkonnaamet dot ee