Uudised

Prindi
30. mai 2016

Lahemaa rahvuspark tähistab 1. juunil 45. tegutsemisaastat

Pressiteade

Lahemaa rahvuspargi kauaaegne direktor Arne Kaasik tegi juubilarile hindamatu kingituse – ligi 20 000 slaidist koosneva fotokogu koos rahvuspargi ja looduskaitse ajalugu kajastavate materjalidega.

Rahvuspargi moodustamine 1. juunil 1971. a oli oluline sündmus Eesti looduskaitse ajaloos, kuna loodud rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ning sel oli oluline osa Eesti rahvusliku identiteedi hoidmisel. Alates 1972. aastast võttis Lahemaa rahvuspargi arendamise oma südameasjaks Arne Kaasik, kes 33 tegevusaasta jooksul pühendus Lahemaa rahvuspargile ning andis olulise panuse Eesti looduskaitse arengusse.

„Kingitud fotokogu on peegeldus rahvuspargi püsiväärtustest ajas – loodusest, maastikest ja kultuurist, ning inimestest, kes rahvuspargi on kujundanud. Oleme väga tänulikud selle usalduse eest,“ lausus Maret Vildak, Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist.

1. juunil tähistame Lahemaa rahvuspargi 45. juubelit Palmses, Lahemaa looduskeskuses, kus on võimalik tutvuda püsinäitusega piirkonna loodus- ja kultuuriloost ning näha killukest Arne Kaasiku fotokogust. Juubeliaastal toimub mitmeid sündmusi tutvustamaks rahvuspargi väärtusi ning arutlemaks, milline on rahvusparkide koht looduskaitses ja piirkondlikus arengus. Käimasoleva fotokonkursiga „Aastaring Lahemaal – loodus ja inimene“ kutsume jäädvustama kohalikku eluolu ja jagama emotsioone, mida siinne keskkond pakub.

2. juulil tähistame ühiselt rahvuspargi sünnipäeva „Lahemaa külad – rahvuspargi pärlid“, mis toob esiplaanile kohalikud külad ja kogukonnad. Sünnipäevapidu kulmineerub Palmses Viru Säru ühislaulmisega. Oktoobris toimuval konverentsil räägime rahvuspargi kultuuriväärtustest ja nende kogukonnakesksest hoidmisest. Täpsem juubeliürituste kava on leitav Lahemaa rahvuspargi kodulehel.

„Lahemaa rahvuspargis on väga tugev kogukond, kes aitab hoida piirkonna loodus- ja kultuuriväärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku ja kohaliku identiteedi seisukohalt. Rahvuspargi juubeliaastal on keskmes kohalikud elanikud ja siinsed külad oma rikkaliku pärandiga, samuti kogukonnapõhine loodushoid,“ selgitas Vildak.

Eesti suurima ja vanima rahvuspargi olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Erinevad metsa-, niidu- ja sookooslused, meri ja siseveekogud on elupaigaks paljudele haruldastele, ohustatud ja kaitsealustele liikidele, näiteks kaljukotkale, kassikakule, metsisele jt. Lahemaa on silmatorkav ka rändrahnude ja kivikülvide arvukuse poolest, 400 ha suurune Käsmu kivikülv on Eesti suurim. Lahemaa muinas- ja mõisaajast säilinud ajaloopärand on rikkalik. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana ning on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

Lisainfo:
Maret Vildak
Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist
e-post: maret dot vildak at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 554 4646

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Jaani-Tooma suurkivi Lahemaal. Foto: Riina Kotter
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

30. mai 2016

Ühepuulootsiku ehituse koolitus Soomaal

Kalendrisündmus

Ühepuulootsiku ehituse koolitus toimub 3.-5. juunil 2016 Soomaa rahvuspargis

Kolme päeva jooksul jagavad lootsikumeistrid Aivar Ruukel ja Jaan Keerdo õpetusi ühepuulootsiku ehitamisest. Alustame algusest ning õpime, kuidas saada valmis lootsiku väliskuju, paralleelselt on võimalik kätt harjutada tooriku seest õõnestamisel.

Olete oodatud RMK Soomaa looduskeskuse juurde Kõrtsi-Tõramaale 3.-5. juunil  kell 10.00, tegevused lõpetame kell 18.00.

Koolituse teemad:
• Tüve koorimine, lootsiku põhja valimine
• Lootsiku väliskuju algusest lõpuni
• Tooriku seest õõnestamine
• Töövõtted erinevates etappides

Koolitus on osalejatele tasuta, lõunasöök 4 eurot / kord.

Koolitusel osalemiseks palume registreeruda e-mailil liina dot laanemets at keskkonnaamet dot ee või telefoni teel 5698 7103.

Koolitust korraldab Keskkonnaamet, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo: Liina Laanemets, liina dot laanemets at keskkonnaamet dot ee, 5698 7103
 

27. mai 2016

Lahemaa rahvuspargi 45. juubel

Kalendrisündmus

1. juunil kell 14.00 tähistame Eesti vanima ja suurima rahvuspargi, Lahemaa rahvuspargi 45. sünnipäeva Palmses, Lahemaa looduskeskuses.

Lahemaa rahvuspargi kauaaegne direktor Arne Kaasik tegi rahvuspargile sünnipäevaks hindamatu kingituse – ligi 20 000 slaidist koosneva isikliku fotokogu. Lisaks kinkis Kaasik mitmeid teisi rahvuspargi ja looduskaitse ajalooga seotud materjale. Arne Kaasik on alates 1972. aastast pühendanud end Lahemaa rahvuspargi edendamisele, andes olulise panuse Eesti looduskaitse arengusse. Arne Kaasik on ka suurepärane loodusfotograaf, kes on teinud isikunäitusi, võitnud auhindu konkurssidel ning andnud välja mitmeid fotoalbumeid. Rahvuspargile kingitud fotokogu on peegeldus rahvuspargi püsiväärtustest ajas – loodusest, maastikest ja kultuurist, ning inimestest, kes on rahvusparki kujundanud.

Lahemaa looduskeskuses on võimalik tutvuda püsinäitusega Lahemaa loodus- ja kultuuriloost ning näha killukest ülevaadet Arne Kaasiku fotokogust.

Juubeli tähistamisele on oodatud kõik Lahemaa rahvuspargi arengu edendajad ja eestvedajad. 

Lisainfo ja üritusele registreerimine (kuni 31. maini): Maret Vildak, Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist, maret dot vildak at keskkonnaamet dot ee, 554 4646


 

26. mai 2016

Karuputke kolooniate arv väheneb tänu pidevale tõrjele

Pressiteade

Tänavu on tõrjutavate Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate kogupindala 2183 ha, mis on 45 ha vähem kui eelmisel aastal.

Karuputke on Eestis riiklikult tõrjutud alates 2005. aastast. Sel aastal on esmakordselt näha, et kolooniate kogupindala on vähenenud ning eeldatavasti väheneb see ka 2017. aastal. Kokku on täielikult hävinud või hääbumas ligi 600 karuputke kolooniat 300 ha ulatuses.

„Seda, et tõrje on tulemuslik, näitab ka asjaolu, et karuputke kolooniate sees on putketaimede tihedus vähenenud. Hiiumaa on praeguseks peaaegu putkevaba, olulisel määral on õnnestunud karuputkest vabaneda ka Saaremaal. Jätkuvalt on kõige halvemas seisus ja kolooniate pindalalt teistest maakondadest peajagu üle Harjumaa, kuhu lisandub ka enim uusi kolooniaid,“ selgitas Madli Linder, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Maikuus alanud riiklik karuputke võõrliikide tõrje kestab augustini, vajadusel septembrini, toimudes kõigis teadaolevates karuputke kolooniates üle kogu Eesti. Tõrjest on välja jäetud vaid need üksikud kolooniad, kus maaomanik on tõrjest keeldunud.

Tõrje toimub glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kuid tulenevalt taimekaitsevahendite ohtlikkusest rakendatakse järjest enam ka teisi tõrjemeetodeid – eelkõige putketaimede väljakaevamist ja nende juurte purustamist. Neis paikades, kus herbitsiidi kasutamine ega kaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimede sarikaid, mis maetakse või põletatakse.

„Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu ootame maaomanikelt mõistvat suhtumist tulemusliku tõrje jätkamiseks. Tõrjet võib teha ka ise, kuid sellisel juhul võiks sellest Keskkonnaametile teada anda. Putkede likvideerimisel tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid enda kaitsmiseks nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest,“ lausus Linder.

Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab Keskkonnaameti kodulehelt, kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputke kolooniate asukohainfo. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda Keskkonnaameti spetsialistidele.

Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Karuputketõrjet korraldab Keskkonnaamet, rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Madli Linder
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
e-post: madli dot linder at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5334 5379

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Maria Rätsep karuputketõrjet tegemas. Foto: Martin Ott


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

24. mai 2016

Eesti rahvuspargid tähistavad rahvusparkide päeva

Pressiteade

Tänavuse päeva teemaks on “Kas tead, kuidas maitseb loodus?” ning sel puhul saab proovida ka meie rahvusparkide maitseid.

24. mail tähistatakse Euroopa rahvusparkide päeva, mille raames korraldatakse üle 300 sündmuse 23 riigis, sealhulgas Eestis. Tänavu pööratakse tähelepanu kauni looduse, mahepõllumajanduse ja looduskaitsealade vahelistele seostele ning arutletakse, kuidas tagada säästlikku majandusarengut, millest võidaksid nii loodus kui ka põllumehed. Rahvusparkide päeva pealkirjaks on “Kas tead, kuidas maitseb loodus?” ning sellega soovitakse teadvustada tervisliku ja puhta toidu olulisust.

„Eestis on saanud heaks traditsiooniks korraldada selle tähtpäeva puhul külastusi ja matkasid meie rahvusparkidesse. Möödunud nädalavahetusel toimusid kõigis Eesti maakondades matkad loodusehuvilistele. Lisaks korraldavad rahvusparkide kogukonnad mitmeid vahvaid sündmusi, tutvustamaks oma piirkondade võlusid ja iseärasusi nii kultuuripärandi kui looduse osas,“ lausus Kaja Lotman, Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja.

Nii koguneb 26. mail Matsalu rahvuspargis Penijõe mõisas pargi koostöökogu, kuhu on kõik huvilised oodatud arutlema, mis võiks olla Matsalu maitse ja proovima ka mõnda näidist. Lisaks saab kuulata TTÜ professori Mari Ivaski loengut Matsalu rahvuspargi lammi- ja rannaniitude üleujutusejärgsest taastumisest ning nautida Arne Aderi uut loodusfoto näitust „Võluaknad“.

Looduskaitsekuu avaüritusel Tallinna Loomaaias pakuti ehedat Soomaa rahvuspargi loodustoitu. Karula rahvuspargis toimus möödunud nädalavahetusel MAI festival, kus pakuti ja tutvustati kohalikke gurmeeroogi. Lahemaa rahvuspark tähistab aga 1. juunil oma väärikat 45. juubelit. Sel puhul korraldab Keskkonnaamet lähiajal merekultuuri ja rannakalanduse konverentsid ning Lahemaa külade päeva, mille keskmes on kohalik kogukond ja kultuuripärand.

„Kõigi nende tegevuste ja sündmuste raames on sobilik mõelda, kas tunneme ära, mis on meie päris oma toit ja kuidas maitseb Eesti loodus. Eestlased on alati leidnud maitsvat toitu meie liigirikastest metsadest ja veekogudest. Viimastel aastatel on taas hakatud väärtustama ka oma aiasaadusi ja ehedat talukaupa. See kõik tundub meile iseenesestmõistetav, ent ometi on vaja ka selle hoidmiseks vaeva näha, et neid puhtaid maitseid saaks nautida ka edaspidi,“ selgitas Lotman.

Euroopa Kaitsealade Liit (Europarc Federation) hakkas tähistama Euroopa rahvusparkide päeva (Europan Day of Parks) esmakordselt 1999. aastal. Päeva eesmärgiks on tuua inimesi loodusele lähemale, selgitada kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide tähtsust looduskaitses ja nautida kaunist loodust. Rahvusparkide päev on hea võimalus inimestel kokku tulla ja korraldada värvikaid sündmusi ning väljendada oma kirge ja armastust looduse vastu.

Sellest, kuidas teised riigid tähistavad rahvusparkide päeva, loe siit.

Lisainfo:
Kaja Lotman
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja
e-post: kaja dot lotman at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 524 7899

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Vana-Jüri ots Käsmu poolsaarel Lahemaa rahvuspargis. Foto: Riina Kotter

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

24. mai 2016

Riik hüvitas suurkiskjate tekitatud kahjud

Pressiteade

Keskkonnaamet hüvitas 2015. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 201 145 euro ulatuses.

2015. aastal laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 282 taotlust 188-lt erinevalt kahjusaajalt. Kõige sagedamini murdsid hundid lambaid – mullu murti Eestis 951 lammast. Lisaks murdsid hundid üksikuid vasikaid, kodukitsesid ja koeri. Pruunkarud rüüstasid 2015. aastal 288 mesitaru, lisaks murti mõned veised ja lambad. Ilvese arvukus on Eestis endiselt madal ning see kajastub ka tema tekitatud tagasihoidlikes kahjustustes. Võrreldes möödunud aastatega on hundi murtud kariloomade arv jäänud samaväärsele tasemele, pruunkaru rüüstatud mesitarude arv on veidi kasvanud ning ilvese tekitatud kahjustused on jätkuvalt harvad.

„Suurkiskjate poolt põllumajandus- või lemmikloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud loomaomanik viivitamatult teavitama Keskkonnaametit, kes hindab seejärel kohapeal kahju suurust. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel järgneva kalendriaasta alguses,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kahjude tekkimise riski saab erinevate ennetusmeetmetega oluliselt vähendada iga loomapidaja. Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. 2015. aastal esitasid 43 karjakasvatajat taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete hüvitamiseks ning nende tehtud kulutused hüvitati 55 191 euro ulatuses. Peamiselt rajati karjamaid ja mesilaid piiravaid elektritarasid, samuti soetati karjavalvekoeri.

„Suurkiskjad on Eesti looduse osa ja meie põlislooduse hea tervise indikaatorid. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile teha võimalikult keeruliseks. Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobilikud elupaigad ning milline on metsloomade loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavus,“ ütles Talvi.

Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64-128 eurot aasta kahjude kohta.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
e-post: tonu dot talvi at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5016 869

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332
 

19. mai 2016

Keskkonnaamet kutsub matkama

Pressiteade

Tähistame looduskaitsekuud ja üle-euroopalist kaitsealade päeva matkadega kõigis Eesti maakondades 21.-22. mail.

Tänavuse looduskaitsekuu teema on „Eesti loodus – oma või võõras?“. Arutleme, kas inimene on võõrandunud loodusest ning mida teha, et loodus jääks endiselt „sinasõbraks”. Üks võimalusi looduse tundmaõppimiseks on kaitsealadel matkamine ning looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste külastamine. Seetõttu korraldabki Keskkonnaamet kogenud loodusetundjate eestvedamisel matkad, kuhu on oodatud kõik noored ja vanad loodushuvilised. Matkadel osalemine on tasuta, ent vajalik on eelnev registreerimine.

Oma ja võõra tähenduse üle saab arutleda matkates Harjumaal Kõnnu Suursoos ja Paukjärve ääres, aga ka Pakri poolsaarel. Läänemaal saab külastada linnutorne ja põigata Väike-Rõude mõisa. Hiiumaal saab mängida maastikumängu ning Saaremaal külastada Lubjaparki. Mitmed matkad toimuvad meie rahvusparkides Lahemaal, Matsalus, Soomaal ja Vilsandis. Tõenäoliselt on just rahvuspargid need kohad, kus hoitakse seda, mida peame omaks – meie kauneid maastikke, kultuuripärandit ja liigirikkust.

Kokku toimub kahe päeva jooksul 19 matka üle Eesti, kuhu oodatakse osalema ligi 700 inimest. Matkama tulles võta kaasa oma toidukott ja jook, pane selga ilmale vastav riietus ning jalga mugavad jalatsid. Täpsem info matkade kohta on leitav Keskkonnaameti veebilehelt.

Matkasid korraldab Keskkonnaamet, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Maris Kivistik
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja
e-post: maris dot kivistik at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5183 249

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

 

 

 

 

 

 

 

18. mai 2016

Kinnitati Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskiri

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 05.05.2016 määrusega nr 54 „Lavassaare looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ kaitse alla võtta Lavassaare looduskaitseala.

Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskiri jõustub 20.05.2016. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel (www.riigteataja.ee).

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, soovite kaitse-eeskirjaga tutvuda paberkandjal või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (435 5621,  meelis dot suurkask at keskkonnaamet dot ee).  

Lavassaare looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Audru vallas Jõõpre ja Oara külas, Koonga vallas Hõbeda, Kiisamaa, Kuhu, Nedrema, Tamme ja Õepa külas ning Halinga vallas Kablima, Maima, Pereküla, Pitsalu, Vakalepa ja Vee külas. Kaitseala pindala on 11 137,5 ha.

Kaitseala moodustati tulenevalt vajadusest paremini tagada Lavassaare loodusala soo- ja metsaelupaikade kaitse. Lavassaare looduskaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all Virussaare rabasaarena ja Lavassaare hoiualana, Lavassaare ja Laisma metsise püsielupaikadena ning Kiisama ja Laisma kaljukotka püsielupaikadena. Lavassaare looduskaitseala on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Lavassaare loodusala ja Lavassaare linnuala. Natura 2000 aladel tuleb tagada kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Looduskaitsealal kaitstakse 13 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, loodusdirektiivi II lisa kahte liiki, linnudirektiivi I lisa 24 linnuliiki, linnudirektiivi II lisa kolme liiki ning nelja looduskaitsealust linnuliiki, kolme kaitsealust taimeliiki ja rändlindude peatuspaiku.

Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks: Lavassaare, Ahaste, Puistama, Õepa, Kiisamaa, Kablima ja Peraküla sihtkaitsevöönd.

Lavassaare looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Materjalid

Kaitse-eeskiri

Kaart nr 1

Kaart nr 2

Lisainfo: Meelis Suurkask, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist, meelis dot suurkask at keskkonnaamet dot ee