Uudised

Prindi
21. juuni 2016

Lahemaa rahvuspargi juubelipidu "Lahemaa külad - rahvuspargi pärlid"

Kalendrisündmus

Sel suvel, 2. juulil, tähistab Lahemaa rahvuspark oma 45. juubelit! Kõik Lahemaa sõbrad on oodatud osa saama peost "Lahemaa külad - rahvuspargi pärlid"!

Kell 4:00 - 17:00 Kultuurihetked ja loodusmatkad Lahemaa külades, mõisates, loodusradadel (vaata infot allpoololevast tabelist).
Külad, kohalik kogukond, kogudused, külaseltsid, piirkonna ettevõtjad, muuseumid ja looduskeskused korraldavad päeva jooksul loodus- ja kultuuripärandit tutvustavaid ettevõtmisi - matku, töötubasid, mõttekodasid, kohvikuid, talude külastust jms

Kell 18:00 -22:00 Pidu Palmse mõisas

18:30 Lipppude heiskamine. Avakõned ja Veljo Tormise "Lahemaa laul" ja torupillid - Viivi Voorand, Kadri Mägi ja Tink-Tingadi
19:15 . 20:00 Viru-Nigula mehed mängivad tantsuks
20:00 - 22:00 Pidu "Lahemaa Säru - Viru Säru 30 ja Lahemaa rahvuspark 45"
Õhtusel peol astuvad üles Viivi Voorand ja Lahemaa rahvamuusikud, Võhma Seltsimaja segakoor, Vihasoo rahvamaja, Tink-Tingadi, Läsna rahvamaja, Kadrina Kadrid, Viru-Nigula mehed, Kolgaküla Lainerid jpt

Päeval on avatud Lahemaa mõisad ja muuseumid: Palmse mõis, Sagadi mõis, Vihula mõis, Lobi muuseum, Kaarli talumuuseum, Käsmu meremuuseum, Näkiallika talumuuseum, Toomani talumuuseum, Viinistu kunstimuuseum, Pikakose majamuuseum, Ilumäe külamuuseum jt.

Päeva jooksul toimub fotomäng "Märka Lahemaad"! Fotomängu viivad läbi tunnustatud fotograafid Tõnu Noorits ja Toomas Tuul. Ootame fotovalikut sel päeval Lahemaa külades toimunud 7 erineva sündmuse kajastusega. Nende esitaja saab professionaalse kommentaari oma töödele ja tänumeene. Fotod peavad olema töötlemata. Tööd tuleb esitada jpg formaadis välisel mälukandjal kell 17.00-18.30 Lahemaa külastuskeskuses. Sealsamas toimub tööde analüüs ning kommenteerimine. Keskkonnaamet talletab fotod päeva kajastusega Lahemaa rahvuspargi arhiivis. Keskkonnaametil on õigus kasutada neid töid Lahemaa 45. sünnipäevapeo kajastuses mitteärilistel eesmärkidel.

Programmiga saab tutvuda SIIN, ürituste ja toitlustuskohtade kaarti vaata SIIT. 

Täpsemat lisainfot annavad:

Ave Paulus, 5332 7893

Krista Kingumets, 5562 4391

Maret Vildak, 5544 646

Fotol Viru Säru 1987. Autor: Arne Kaasik
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

21. juuni 2016

Jäätmeid ei tohi lõkkes põletada

Pressiteade

Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab nii tervist kui ka keskkonda.

Jaanilõket ette valmistades tuleb meeles pidada, et lõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puitmaterjal, paber, kiletamata papp ning muu töötlemata looduslik materjal. Mööblit, immutatud või värvitud puitu (nt vanu elektriposte), vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamisel paiskuvad õhku tervisele ohtlikud ained.

„Kodune prügipõletus on keelatud selleks, et kaitsta meid ümbritsevat keskkonda ja inimese tervist. Jäätmete põletamisel lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et ohtlikud ained ära põleksid. Samuti ei ole võimalik põlemisel tekkivaid ohtlikke suitsugaase kokku koguda erinevalt jäätmepõletustehasest,“ selgitas Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist.

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse korraldatud prügipõletuse katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab märgatavalt õhukvaliteeti kantserogeenide näol. Katse tulemused näitasid, et olmejäätmeid põletades on kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid õhus oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Suurimaid probleeme tervisele tekitavad silmale nähtamatud dioksiinid, mille tase koduse jäätmelõkke suitsus on üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest.

Jäätmete põletamisel tekkiv suits võib tekitada tervisehäireid selle otsesel sissehingamisel. Kõige rohkem mõjutab see tundliku hingamissüsteemiga inimesi, samuti lapsi ja vanureid. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad tekkinud saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Saasteained langevad maapinnale ning vette, kust need omakorda liiguvad edasi meie toidulauale, kui sööme sealsamas kasvatatud aiasaaduseid või veekogudest püütud kalu. Üle 90% päevasest dioksiini annusest tulebki tarbitud toidu, eriti liha ja piimasaaduste, vähem kala kaudu. Mida rohkem saastatud toiduaineid tarbida, seda enam ohtlikke ühendeid inimese keha talletab ja see võib omakorda edasi kanduda veel sündimata lapsele või rinnapiimaga imikutele.

Tuleohutuse tagamiseks peab kuni ühemeetrise diameetriga lõke olema vähemalt kaheksa meetri kaugusel hoonest ning suurema diameetriga lõke vähemalt 15 meetri kaugusel.

Jälgides keskkonna- ja tuleohutusnõudeid tagame turvalise jaanitule ja hea elukeskkonna.

Lisainfo:
Reet Siilaberg
Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist
e-post: reet dot siilaberg at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5884 9116

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Foto: Annika Osja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20. juuni 2016

Vikatiga niitmise ja teritustööde koolitus Matsalu rahvuspargis

Kalendrisündmus

Kolmapäeval, 29. juunil 2016 kell 15.30-20.00 toimub kultuuripärandi koolitus „Niitmine ning teritustööd. Kõik vikatitest ja teritamisest“ Matsalu rahvuspargis Keemu külaplatsil.

Koolitusel räägitakse vikatitest, samuti muude tööriistade- nugade, peitlite, kirveste teritamisest.

Pärast teoorialoengut õpetatakse individuaalset teritamist, võimalik oma majapidamisriistad teravaks saada.

Päevakava:

15.30-17.00 Tööriistade teritamine (peitlid, kirved, noad).
Tallinna Ülikool puidutehnoloogia lektor Jaan Keerdo

17.00-18.00. Niitmisest, erinevatest vikatitest, nende löastamisest, teritamisest (lõikamine, käiamine, luiskamine). Siim Kuresoo ja Avo Rosenvald

18.00-19.00 Kaasaegsed vikatid, pinnimine. Jaanus Viese

19.00-20.00 Niitmisvõistlus „Matsalu materdaja"

Osalemine on tasuta! Koolitust rahastab SA KIK projektist „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused 2016-2017“

Info ja eelregistreerimine: Krista Kallavus krista dot kallavus at keskkonnaamet dot ee, 5226 139
 

20. juuni 2016

Heinatöödel tuleb ettesattuvaid looma- ja linnupoegi säästa

Pressiteade

Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Põllumehed on juba ligi kaks kuud varunud haljassööta ja silo. Nüüd on alanud ka igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud lindudel ja loomadel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kokkupõrgete võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel ettetulevate linnu- ja loomapoegadega.

„Eesti niidetavatel aladel pesitsevad mitmed üha haruldasemaks muutuvad linnuliigid, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänese pojad. Põlluharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast-serva või keskelt-lahku meetodil. Selline tegutsemisviis võimaldab vähemalt osaliselt lindudel ja loomadel masinate eest taanduda ning säästab seeläbi põllumajandusmaadele eriomast elusloodust,“ juhtis tähelepanu Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

„Eesti on väga rikas ja mitmekesine maa, kus looduslikud metsad ja sood vahelduvad põllumajandus- ja talumaastikuga. Elurikkuse hoidmise seisukohalt on väga olulised erinevad traditsiooniliselt majandatavad poollooduslikud kooslused nagu niidud, puisniidud ja looduslikud karjamaad. Nende alade loodusväärtuste hoidmisel on võimalus kaasa aidata igal põllumehel,“ sõnas Talvi.

Keskkonnaamet väärtustab Eesti traditsioonilisi maastikke ning peab oluliseks head koostööd põllumeeste ja kõigi teiste loodust hindavate osapooltega.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
e-post¬: tonu dot talvi at keskkonnaamet dot ee
telefon: 5016 869

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332
 

16. juuni 2016

Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 30.03.2016 käskkirjaga nr 277 algatati Lääne maakonnas Hanila ja Lihula vallas ning Pärnu maakonnas Koonga vallas asuva Tuhu looduskaitseala kaitse–eeskirja muutmise menetlus.

Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt muudetakse olemasolev maastikukaitseala looduskaitsealaks, samuti muudetakse ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitsealaga liidetakse osaliselt Tuhu hoiuala ja korrigeeritakse kaitseala välispiiri selliselt, et ala kaitse-eesmärgiks olevad loodusväärtused (eeskätt sood) oleksid tervikuna kaitstud. Kaitse-eeskirja muutmise menetlust viib läbi Keskkonnaamet.

Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Keskkonnaameti Haapsalu (Kiltsi tee 10) ja Penijõe (Penijõe küla) kontoris ning Hanila (Keskuse tee 3, Kõmsi küla), Lihula (Jaama 1) ja Koonga (Koonga küla) vallamajas 27.06.2016 kuni 25.07.2016.

Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema avalikustatava kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline.

Palume Teil esitada oma parandusettepanekud ja vastuväited Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta kirjalikult Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni aadressil Kiltsi tee 10, Haapsalu 90403 või laane at keskkonnaamet dot ee hiljemalt 25.07.2016.

Eelnõu avalik arutelu toimub 16.08.2016 kell 14.00 Keskkonnaameti Penijõe kontoris, kus tutvustatakse laekunud ettepanekuid ja Keskkonnaameti vastuseid ettepanekutele.

Kui nimetatud tähtajaks ei ole Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse kaitse-eeskirja eelnõu orienteeruvalt 2017. a aprillis ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Kaitse-eeskiri jõustub eeldatavasti 2017. a juunis. Kaitse-eeskirja kehtestamise järgselt tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek Natura 2000 võrgustikku kuuluva Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu linnuala piiride ja eesmärkide muutmiseks.

Materjalid:

Määruse eelnõu

Seletuskiri

Tuhu looduskaitseala kaart

Tuhu hoiuala kaart

Lisainfo: Kirsi Loide, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist, kirsi dot loide at keskkonnaamet dot ee, 472 4729

 

15. juuni 2016

Meenikunno looduskaitseala ja järvede hoiualade kaitsekorralduskavade kinnitamine

Keskkonnaamet kinnitas peadirektori 10.06.2016 käskkirjaga Meenikunno looduskaitseala kaitsekorralduskava ja Roksi järve, Pikre järve, Linaleojärve, Karsna järve, Andresjärve ja Voki järve hoiualade kaitsekorralduskavad aastateks 2016-2025.

Meenikunno loodukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsa- ja sooökosüsteeme, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja ohustatud liike ja nende elupaiku. Kaitstakse elupaigatüüpe vähetoitelised järved (3110), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja nokkheinakooslused (7150) ja kaitsealuseid taimeliike järv-lahnarohtu (Isoetes lacustris), vesilobeeliat (Lobelia dortmanna), austria roidputke (Pleurospermum austriacum), karukolda (Lycopodium clavatum), roomavat öövilget (Goodyera repens), mets-vareskolda (Diphasium complanatum) ja nõmm-vareskolda (Diphasium tristachyum). Lisaks kaitstakse liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELTL 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas ning I ja II kaitsekategooria liike ning musträhni (Dryocopus martius), sarvikpütti (Podiceps auritus), sookurge (Grus grus), suurkoovitajat (Numenius arquata), rüüta (Pluvialis apricaria), händkakku (Strix uralensis), tetre (Tetrao tetrix), laanerähni (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos).

Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit. Kaitsekorralduskava peamisteks tegevuseks on koosluse taastamistöödena kraavide sulgemine, infotahvlite, tõkkepuu ja tähiste paigaldamine, kaitseala puhkealana propageerimise lõpetamine, söötmiskohtade järelevalve ja pesitsusedukust mõjutavate jahiulukite seire metsisemängudes.

Roksi järve hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse. Roksi järve hoiuala paikneb Valgamaal Hummuli vallas Aitsra külas. Hoiuala piir kulgeb mööda Roksi järve (keskkonnaregistri kood VEE2117000) veepiiri ehk hoiualaks on järv, mitte selle kaldad. Roksi järve ja ühtlasi Roksi järve hoiuala pindala on 2,9 ha. Kaitsekorralduskava peamisteks tegevuseks on järve elupaiga inventeerimine, tähise hooldamine ja kaitsekorra uuendamine.

Pikre järve hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse. Pikre järve hoiuala paikneb Valgamaal Hummuli vallas Aitsra ja Jeti külas. Hoiuala piir kulgeb mööda Pikre järve (keskkonnaregistri kood VEE2117100) veepiiri ehk hoiualaks on järv, mitte selle kaldad. Pikre järve ja ühtlasi Pikre järve hoiuala pindala on 12,4 ha. Kaitsekorralduskava peamisteks tegevuseks on järve elupaiga inventuur, tähise hooldamine ja kaitsekorra uuendamine.

Linaleojärve hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse. Linaleojärve hoiuala paikneb Valgamaal Hummuli vallas Puide külas. Hoiuala piir kulgeb mööda Linaleojärve (keskkonnaregistri kood VEE2116700) veepiiri ehk hoiualaks on järv, mitte selle kaldad. Linaleojärve ja ühtlasi Linaleojärve hoiuala pindala on 0,97 ha. Kaitsekorralduskava peamisteks tegevuseks on järve elupaigatüübi inventuur, tähiste hooldamine ja kaitsekorra uuendamine.

Karsna järve hoiuala kaitse-eesmärgiks on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi – liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110) kaitse. Karsna järve hoiuala paikneb Võrumaal Lasva vallas Lauga ja Pille külas. Hoiualaks on Tsolgo-Koiola järvede rühma kuuluv Karsna järv (keskkonnaregistri kood VEE2127500), aga mitte selle kaldad. Karsna järve ja ka hoiuala pindala on 16,8 ha. Kaitsekorralduskava peamisteks tegevuseks on järve elupaigatüübi inventuur, tähiste hooldamine ja kaitsekorra uuendamine.

Andresjärve hoiuala kaitse-eesmärgiks Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) – kaitse. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse hinnangul (Ott, 2013) kuulub Andresjärv hoopis elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved (3150), millest on ka kaitsekorralduskava koostamisel lähtutud. Veel on Andresjärve hoiuala kaitse-eesmärgiks EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaiga kaitse. Andresjärve hoiuala paikneb Valgamaal Puka vallas Purtsi külas. Andresjärve hoiualaks on Andresjärv (keskkonnaregistri kood VEE2099500), aga mitte selle kaldad. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 2013) andmetel on Andresjärve ja ühtlasi ka Andresjärve hoiuala pindala 3,4 ha. Järve pikkus on 705 m, laius 180 m ja kaldajoone pikkus 1122 m. Kaitsekorralduskava peamisteks tegevuseks on järve elupaigatüübi inventuur, tähiste hooldamine ja kaitsekorra uuendamine.

Voki järve hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse. Voki järve hoiuala paikneb Valgamaal Otepää vallas Koigu, Truuta ja Vidrike külas. Voki järve hoiualaks on Kooraste järvestikku kuuluv Voki järv (keskkonnaregistri kood VEE2120100), aga mitte selle kaldad. Voki järve hoiuala pindala on 16,6 ha. Kaitsekorralduskava peamisteks tegevuseks on järve elupaigatüübi inventuur, tähise hooldamine ja kaitsekorra uuendamine.

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse järgmise kümne aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks.

Kaitsekorralduskavade koostamist toetas Euroopa Regionaalarengu fond.

Kaitsekorralduskavad on leitavad allpool:
Meenikunno looduskaitseala kaitsekorralduskava

Roksi järve hoiuala kaitsekorralduskava

Pikre järve hoiuala kaitsekorralduskava

Linaleojärve hoiuala kaitsekorralduskava

Karsna järve hoiuala kaitsekorralduskava

Andresjärve hoiuala kaitsekorralduskava

Voki järve hoiuala kaitsekorralduskava

Lisainfo: Merle Palk, Keskkonnaameti Põlva-Võru-Valga regiooni kaitse planeerimise spetsialist, merle dot palk at keskkonnaamet dot ee, 799 0908, 5664 4509

 

14. juuni 2016

Kinnitati Maruoru looduskaitseala kaitse-eeskiri

Eesti Vabariigi Valitsus otsustas 09.06.2016 määrusega nr 62 „Maruoru looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) kaitse alla võtta Maruoru looduskaitseala.

Maruoru looduskaitseala kaitse-eeskiri jõustub 20.06.2016. Kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardiga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehe vahendusel (www.riigiteataja.ee).

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, soovite kaitse-eeskirjaga tutvuda paberkandjal või soovite konkreetsemaid käitumisjuhiseid, siis võtke, palun, ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja kontaktisikuks on Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (telefon 680 7913, e-post kerttu.elm@keskkonnaamet.ee).

Maruoru looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta. Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida!

Lisainfo: Kerttu Elm, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist, kerttu dot elm at keskkonnaamet dot ee

 

13. juuni 2016

Keskkonnaameti teabepäev Hiiumaal

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet kutsub Hiiumaa omavalitsusi teabepäevale, mis toimub neljapäeval, 16. juunil 2016 kell 11-16 Palade loodushariduskeskuses Hiiumaal.

Infopäeval antakse ülevaade töö ümberkorraldustest Keskkonnaametis, looduskaitselistest tegemistest 2015. a ja plaanidest 2016. a, loomakahjude hüvitamisest ja muudest Keskkonnaametiga seotud olulistest teemadest.

Päevakava on leitav SIIT.

Palume osalejatel kindlasti eelregistreerida hiljemalt 14.06.2016 maris dot sepp at keskkonnaamet dot ee.  

Teabepäeva korraldab Keskkonnaamet, toetab SA KIK.