Uudised

Prindi
16. jaanuar 2017

Eesti elanikud peavad karuputke võõrliikide tõrjet vajalikuks

Pressiteade

Keskkonnaameti tellimusel teostas Turu-uuringute AS 2016. aastal uuringu, mille tulemustest selgus, et enamik elanikkonnast peab karuputke võõrliike ohtlikuks ja nende tõrjet vajalikuks.

Eestis kasvab kaks ohtlikku võõrliiki, Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk, mis on aastakümnete jooksul oma kasvuala siin jõuliselt laiendanud ja tõrjunud välja meie looduslikke taimeliike. Lisaks on võõrliigid ohtlikud inimese tervisele – kokkupuutel putkede taimemahlaga väheneb naha päikesekaitse ja võib tekkida tugev nahapõletus. Vähendamaks karuputke võõrliikide mõju Eesti loodusele ja inimeste tervisele, on Keskkonnaamet alates 2005. aastast korraldanud tõrjet taimede kasvukohtades.

„Soovisime uuringuga välja selgitada, kas riigi korraldatud tõrjetegevus läheb elanikele korda ja kui palju ollakse teadlikud võõrliikidest ning nendega seotud ohtudest,“ selgitas uuringu eesmärke Eike Vunk, Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist.

Uuringust selgus, et võõrliikidest on kuulnud ligi 2/3 vastanutest, kusjuures enim teataksegi karuputke võõrliike. Infot saab ca 50% küsitletutest meedia vahendusel, kuid huvi täiendava teabe järgi on suurem.

„74% vastajatest pooldab karuputke võõrliikide tõrje korraldust riigi poolt, samuti ollakse asjatundliku juhendamise korral ise valmis tõrjesse panustama oma kinnistu piires. Üle poole küsitletutest pooldab keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist karuputkede tõrjumisel. Riiklikus tõrjes kasutatakse lisaks sellele meetodile ka taimede väljakaevamist,“ lausus Vunk.

Tulemustest selgus ka, et keskkonna- ja looduskaitseteemadest on rohkem huvitatud eakamad ning kõrgema haridusega inimesed. Väiksem informeeritus ja huvi võõrliikide ning karuputke tõrje suhtes esines mitte-eestlaste ja nooremate küsitletute hulgas. Näiteks ei teadnud 79% mitte-eestlastest, et Eestis kasvavad karuputked ja sagedamini puudus neil seisukoht võõrliikide ohtlikkusest. Seega on oluline teha teavitustööd ka muukeelsetes meediakanalites ja õppeasutustes.

Uuringu aruandega saab tutvuda Keskkonnaameti veebilehel.

Tänavu jätkab Keskkonnaamet karuputke võõrliikide tõrjetööde korraldamist kokku 2296 hektaril. Tõrjealuse pindala jätkuv suurenemine tuleneb sellest, et elanikkonna teadlikkuse tõusu tõttu leitakse ja antakse aina rohkem teada uutest kasvukohtadest. Kuigi tõrjutav pindala on väga suur, on nende hulgas palju selliseid alasid, kus taimede tihedus on väike väike ja koloonia näitab hääbumise märke.

Praeguseks hetkeks on hävitatud ca 150 ha karuputkekolooniaid ja see pindala kasvab iga aastaga. Kui seemnepank mullas on suur, tuleb teha tõrjet korduvalt ja koloonia hävimiseni võib kuluda 10 aastat.

Karuputketõrjet korraldab Eestis Keskkonnaamet, rahastab SA KIK.

Sosnovski karuputk on kantud ka Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Lisainfo:
Eike Vunk
Keskkonnaameti liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist
e-post: eike dot vunk at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5699 6334

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Maria Rätsep karuputketõrjet tegemas. Foto: Martin Ott

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13. jaanuar 2017

Ühe puu näituse avamine Karula rahvuspargis

Kalendrisündmus

Kutsume kõiki huvilisi 17. jaanuaril kell 15.00 Karula rahvuspargi keskusesse näituse "Üks puu" avamisele. Näitust tutvustab puutöömeister Meelis Kihulane. Osalemine on tasuta. Olete lahkesti palutud!

2016. aasta suvel ja sügisel valmistas puutöömeister Meelis Kihulane Pokumaa aidatrepil ühest haava- ja ühest kuusepuust hulk tarbeesemeid, mis veel sadakond aastat tagasi pea igas talus olemas olid.
Näitus „Üks puu“ on mõeldud kõnetama nii loodusesõpru kui ka käsitöö- ja etnograafiahuvilisi. Kooliõpilasedki saavad siit teadmisi mitmete eri valdkondade kohta, seega kutsume näitusega tutvuma nii aineõpetajaid koos õpilastega kui kõiki huvilisi.

Näitust on võimalik vaadata Karula rahvuspargi keskuses märtsi lõpuni.

Näituse esemed valmistas Meelis Kihulane, kunstnik on Epp Margna, fotod Toomas Kalve jt, projektijuht Airi Hallik-Konnula.

Lisainfo: Helen Kivisild, helen dot kivisild at keskkonnaamet dot ee, 525 1552
 

12. jaanuar 2017

Keskkonnaamet on algatamas vee erikasutuslubade ja keskkonnakomplekslubade muutmise menetlusi

1. jaanuarist jõustusid Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ muudatused. Sellega seoses on Keskkonnaamet algatamas vee erikasutuslubade ja keskkonnakomplekslubade (edaspidi ka keskkonnalubade) muutmise menetlusi.

Planeeritavate muudatustega viiakse kooskõlla väljalaskme ohtlike ainete piirväärtused ja täpsustatakse proovinõuet. Konkreetsete muudatustega saab tutvuda ettevalmistatud loa eelnõu saamisel või võttes ühendust keskkonnaloa halduriga.

Määrus nr 99 (§ 15 lg 5) sätestab, et Keskkonnaamet peab enne 1. jaanuari 2017. a antud keskkonnaload viima vastavusse lisas 3 sätestatud piirväärtustega hiljemalt 31. märtsiks 2017. a.

Määruse nr 99 lisa 3 tabeli allmärkus 1 sätestab, et piirväärtusi väljendatakse kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus ehk heitvett tuleb analüüsida mittefiltreeritud proovidest.

Lähtuvalt eelnevast algatab Keskkonnaamet väljastatud lubade osas, mis kehtivad seisuga 01.01.2017, muutmismenetlused.

Tegemist on avatud menetlusega ning uue loa ja otsuse eelnõu avalikustatakse Avalikes Teadaannetes ning edastatakse Keskkonnaameti regiooni poolt asjaosalistele kommenteerimiseks ja ettepanekute esitamiseks.

Lisaks eelnevale juhime Teie tähelepanu määruse nr 99 § 15 lõigetele 6 ja 7, mille kohaselt sama määruse § 8 lõike 2 ja muude lisas 3 sätestatud heit- ja sademevee piirväärtuse määramise erisuste kohaldamiseks ning määruse nr 99 kuni 31. detsembrini 2016. a kehtinud § 8 lõike 4 kohaseid tingimusi vee erikasutusloas võib loa andja muuta loa omaja vastavasisulise taotluse alusel. Sellisel juhul ei rakendu § 15 lõikes 5 nimetatud tähtaeg (31. märts 2017), vaid muudatus jõustub Keskkonnaameti otsuse tegemisest.

Lisainfo: Kadri Haamer, Keskkonnaameti keskkonnaosakonna vee peaspetsialist, kadri dot haamer at keskkonnaamet dot ee, 680 7420
 

12. jaanuar 2017

Projekti "Elu alvaritele" avalik koosolek Penijõel

Kalendrisündmus

17. jaanuaril kell 11.00 toimub projekti "Elu alvaritele" avalik koosolek Keskkonnaameti Läänemaa kontoris Penijõel, et arutada Läänemal asuva Hanila projektiala loopealsete taastamist. 

Täpsem info ja registreerimine: Annely Esko, Keskkonnaameti projektikoordinaator, annely dot esko at keskkkonnaamet dot ee, 5116 738

09. jaanuar 2017

Keskkonnaamet kinnitas Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet kinnitas peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/3 Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2017−2026.

Selisoo looduskatseala asub Ida-viru maakonnas Mäetaguse vallas Metsküla külas. Kaitseala pindala on 1444 ha. Kaitseala on moodustatud Muraka raba idapoolse lahustüki – Selisoo – ja seda ümbritsevate metsakoosluste ning seal asuvate metsise elupaikade kaitseks. Looduskaitsealaga samades piirides asub Selisoo loodusala ning Selisoo moodustab osa Muraka linnualast.

Selisoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on Natura elupaigatüüpide huumustoiteliste järvede ja järvikute, looduslikus seisundis rabade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse.

Loodusväärtustega tutvumiseks ja rabakoosluste kaitseks on Selisoosse rajatud risti läbi soo kulgev 4,2 km pikkune laudtee.

Kaitsekorralduskavaga ette nähtud peamised tegevused on loodusliku veerežiimi taastamistöödena kavandatud Selisoo äärealadel asuvate kuivenduskraavide ja Seli Suurlaukast väljavoolava kraavi sulgemine ning Selisoo matkaraja, puhkekohtade ja infostendide uuendamine.

Selisoosse on rajatud seiresüsteem, mille kaudu jälgitakse soo kõrval asuva allmaakaevanduse mõju Selisoo pinnase- ja põhjaveerežiimile ning taimekooslustele.

Loe täpsemalt kaitsekorralduskavast.

Lisainfo: Triin Amos, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist, triin dot amos at keskkonnaamet dot ee, 733 4163.

Selisoo looduskaitseala. Foto: Triin Amos

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

09. jaanuar 2017

Keskkonnaamet avas keskkonnakomplekslubade infosüsteemi KOTKAS

Alates 2017. aastast menetletakse keskkonnakomplekslube uues infosüsteemis KOTKAS.

Infosüsteemi KOTKAS on koondatud keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine. Infosüsteemi pääseb Keskkonnaameti avalehe E-teenuste all paiknevalt nimetuselt KOTKAS või https://kotkas.envir.ee.

Infosüsteemi KOTKAS-e avalik teenus võimaldab keskkonnakompleksloa valdkonnas tutvuda:
- keskkonnalubade taotlustega;
- väljastatud keskkonnalubadega;
- keskkonnakasutusega seotud avalike dokumentidega.

Infosüsteemi KOTKAS sisse loginud kasutaja saab:
- volitada infosüsteemis tehtavaid toiminguid teistele isikutele;
- koostada ja esitada keskkonnakompleksloa taotlust;
- osaleda keskkonnakompleksloa menetlusprotsessis;
- deklareerida keskkonnatasu.

2016. aasta aruandlus, 2016. IV kvartali deklaratsioonid ja varasemate kvartalite muudatusdeklaratsioonide esitatakse kõikides valdkondades, sealhulgas kompleksloa valdkonnas veel vanades infosüsteemides.

Infosüsteemi arendust alustati 2015. aastal. Infosüsteemi välja töötamist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

06. jaanuar 2017

Looduse ja loovuse töötuba

Kalendrisündmus

20. jaanuaril kell 18 olete oodatud Otepää looduskeskusesse, kus Eve Mahhovi juhendamisel meisterdame endale 2017. aasta kalendri. Registreeri end margit dot turb at keskkonnaamet dot ee või 518 6747 ning võta kaasa vahendite raha 1 euro.

Toetavad Krepi talu ja Otepää kultuurikeskus.

 

06. jaanuar 2017

Valgamaa keskkonnahariduse ümarlaud

Kalendrisündmus

10. jaanuaril algusega kell 14.30 on huvilised oodatud osalema Valgamaa keskkonnahariduse ümarlaual, mis toimub Helme vallamaja saalis aadressil Tartu tn 20, Tõrva.

Ümarlaua kestuseks oleme planeerinud kuni 2 tundi.

Seekordsel ümarlaual jätkame Valgamaa lastele ja õpilastele suunatud taaskasutusteemalise loomingulise konkursi planeerimisega.

Osalemiseks registreeri end: margit dot turb at keskkonnaamet dot ee või 518 6747 (Margit Turb).

Varasemate Valgamaa ja teiste maakondade keskkonnahariduse ümarlaua protokollidega saab tutvuda: http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/keskkonnahariduse-umarlauad-3/.

Tule ja anna panus maakonna keskkonnahariduse arengusse!