Uudised

Prindi
05. detsember 2016

Loopealsete lisandväärtusega toodete töögrupi koosolek

Kalendrisündmus

Loopealsete taastamisega kaasnevate lisandväärtusega toodete töögrupi koosolek toimub 13. detsembril algusega kell 11.00 Muhu saarel, Liival, "Koost Muhu Restos".

Lamba- ja veisekasvatus muutub Muhus üha populaarsemaks ning sellele on kaasa aidanud ka juba  200 hektarit taastatud loopealseid karjamaid. Peagi on valmimas kaks liha töötlemisega tegelevat ettevõtet - sinkide ja vorstide valmistamisfirma Nõmmkülas ja Kuivastus ning Muhu "Kohaliku Liha Keskus". Puudu on veel üks lüli - tapamaja. Koguneme spetsialistidega koos arutama, kuidas olukorrale leevendust leida.

Meiega liituvad Eesti Lambakasvatajate Ühistu liige Rainis Ruusamäe, kes on liikuva tapamaja asjatundja; Maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo toiduohutuse osakonnast Piret Aasmäe, kes on väiketapamajade nõuete asjatundja; Muhu "Kohaliku Liha Keskuse" juhataja Kalev Raidjõe ning Muhu vallavanem Raido Liitmäe.

Täpsem info ja registreerimine: Annely Esko, loopealsete projekti koordinaator, annely dot esko at keskkonnaamet dot ee, 5116738
 

05. detsember 2016

Keskkonnaamet kinnitas Valgesoo looduskaitseala kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet kinnitas peadirektori 24. novembri 2016 käskkirjaga nr 1-2/16/23 Valgesoo looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2017-2026.

Valgesoo looduskaitseala asub Põlva maakonna põhjaosas Vastse-Kuuste ja Põlva vallas. Kaitseala pindala on 347,27 hektarit.

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada Kagu-Eestile iseloomulikku lamedapinnalist puis-puhmaraba ja seda ümbritsevaid metsakooslusi ning säilitada elupaigatüüpe rabad (*7110), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Kaitseala kuulub tervikuna Valgesoo sihtkaitsevööndisse.

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse järgmise 10 aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks.

Kaitsekorralduskavaga saab tutvuda SIIN

Lisainfo: Eleri Laidma, Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist, eleri dot laidma at keskkonnaamet dot ee, 5304 7558

Foto: Mari Kala
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

01. detsember 2016

Matsalu rahvuspargi koostöökogu

Kalendrisündmus

Matsalu rahvuspargi koostöökogu kokkusaamine toimub reedel, 16. detsembril kell 13.00 Penijõe looduskeskuses.

Koosoleku päevakava:
1. Keskkonnaameti uuest regioonist ja spetsialistide tööjaotusest - Sulev Vare ja Kadri Hänni, Keskkonnaamet
2. Külastuskorraldus rahvuspargis - Marju Pajumets, RMK
3. Keskkonnainspektsioon rahvuspargis - Tõnis Ulm, KKI
4. Rahvusparkide tööst (kodulehed, Matsalu Diplomi kontroll, Matsalu juubel) - Kaja Lotman, Keskkonnaamet
5. Röövlusest rannaniitudel - Liisi Laos
6. Eesti-Läti rannikuala matkaraja projekt - Annika Mändla, MTÜ Läänemaa Turism
7. Matsalu piirkonna turismiinfo - Nele Sõber, MTÜ Terra Maritima 

Registreerumine ja lisainfo: Krista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist, krista dot kallavus at keskkonnaamet dot ee või 522 6139

 

01. detsember 2016

Vilsandi rahvuspargi koostöökogu

Kalendrisündmus

Vilsandi rahvuspargi koostöökogu kokkusaamine toimub 9. detsembril kell 13.00 Loona teabepunktis.

Koosoleku päevakava:

  1. Keskkonnaameti uuest regioonist ja spetsialistide tööjaotusest - Sulev Vare ja Kadri Hänni, Keskkonnaamet
  2. Külastuskorraldus rahvuspargis - Üllar Soonik, RMK
  3. Rahvusparkide tööst (kodulehed, Vilsandi tähtpäevad) - Kaja Lotman, Keskkonnaamet
  4. Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi ja asustusstruktuuri uuring, Vilsandi küla - Krista Kallavus, Keskkonnaamet
  5. "Tartu Ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaama" raamatut tutvustab Tõnu Talvi Keskkonnaametist.

Registreerumine ja lisainfo: Krista Kallavus, krista dot kallavus at keskkonnaamet dot ee või 522 6139

01. detsember 2016

Lahemaa rahvuspargi rannakülade mälumaastikke tutvustav koosolek

Kalendrisündmus

9. detsembril  kell 16.00 toimub Käsmu meremuuseumis Lahemaa rahvuspargi rannakülade ajaloolis-kultuurilisi paiku käsitlev koosolek.

Lahemaa rannakülades on kohalike kogukondade ja muuseumide eestvõttel käimas Lahemaa rannakülade kaitsekorralduslik alusuuring „Lahemaa mälumaastikud“, mille raames koostatakse külade ajaloolised õiendid, kaardistatakse kultuuriloolised paigad, kogutakse elavat kohapärimust.

Lahemaa rannakülade mälumaastike materjalid leiab SIIT. Loe projekti kohta täpsemalt Lahemaa rahvuspargi veebilehelt.

Projekti "Lahemaa rahvuspargi rannakülade mälumaastikud" toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Ave Paulus, Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist, ave dot paulus at keskkonnaamet dot ee, 5332 7893

01. detsember 2016

"Elavate külamaastike" töögrupi avakoosolek Lahemaal

Kalendrisündmus

Kõik huvilised on oodatud Lahemaa rahvuspargi koostöökogu kultuuripärandi sektsiooni traditsioonilise elulaadi töögrupi avakoosolekule, mis toimub 9. detsembril kell 13.00 Kolgaküla rahvamajas.

Oodatud on Lahemaa traditsioonilise elulaadi, rannakalanduse, looduskasutuse ja põllumajanduse edenemisest huvitatud isikud Lahemaa küladest, Kuusalu ja Vihula valdadest, RMK-st, Eesti Maaülikoolist ja Lahemaa koostöökogust, et välja töötada Lahemaa rahvuspargi traditsioonilise elulaadi programm ja tegevused.

Avakoosolekul võtame lühidalt kokku, mis seni tehtud järgmistes valdkondades:
1. Traditsiooniline looduskasutus
2. Traditsiooniline rannakalandus
3. Põlistõud ja põlissordid

Kutse on kõigile kaasamõtlejatele, kes soovivad aidata Lahemaa traditsioonilist elulaadi säilitada ja edendada.

Lisainfo: Ave Paulus, Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist, ave dot paulus at keskkonnaamet dot ee 5332 7893
 

30. november 2016

Keskkonnaamet andis Iru elektrijaamale loa taaskasutada vanarehve energia tootmiseks

Pressiteade

Loaga anti Enefit Taastuvenergia OÜ Iru elektrijaamale võimalus põletada kuni 5000 tonni rehvihaket aastas, lisades seda põletavate segaolmejäätmete hulka kuni 2%.

„Üheks probleemiks vanarehvide kuhjumisel on olnud kindlasti see, et Eestis napib käitlusvõimalusi. Kui meil tekib ligikaudu 10 000 tonni vanarehve aastas, siis võimalus neist pooled Irus taaskasutada on suur samm lahenduse suunas,“ lausus Rein Kalle, Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja. Lisaks on rehvihake energiarikas ja tõstab seetõttu ka meie niiske prügi kütteväärtust.

Enefit Taastuvenergia OÜ Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokis uuriti esmalt rehvihakke ja segaolmejäätmete koospõletamise võimalusi ja keskkonnaohutust. Katsepõletusest selgus, et jäätmeenergiaploki kütusest võib kuni 2% olla rehvihake ning ülejäänud segaolmejäätmed, järgides seejuures, et aastas põletatakse rehvihaket maksimaalselt 5000 tonni. Rehvihakke ja segaolmejäätmete katsepõletusel mõõdetud välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused jäid kõigi saasteainete osas oluliselt allapoole Iru elektrijaamale kehtestatud piirnormidest.

„Uuringu tulemused tõestasid, et elektrijaamas saab rehvihaket põletada efektiivselt ja ohutult, mistõttu otsustasime anda elektrijaamale loa rehvihaket põletatavate segaolmejäätmete hulka segada,“ lausus Rein Kalle. Tema sõnul on jäätmeenergiaplokk pideva automaatse jälgimise all ja saasteainete maksimaalsetele piirväärtustele lähenemise korral lülitub põletustegevus välja.

Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 kraadi. Kuna jäätmepõletustehases läbivad kõik põlemisgaasid enne korstnast väljumist filtrid, on tehasest väljuv gaas väga hästi puhastatud ja keskkonnareostuskoormus ei kasva.

Keskkonnakaitseluba on tähtajatu ning sellega kehtestatud rangete normide täitmist jälgib Keskkonnaamet.

Lisainfo:
Rein Kalle
Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja
e-post: rein dot kalle at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 506 3384

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 680 7440, 5745 0332

 

28. november 2016

Järgmise aasta kalastuskaardi taotluste vastuvõtt algab 1. detsembril

Pressiteade

2017. aasta kalastuskaardi taotlusi saab esitada elektrooniliselt või Keskkonnaameti kontorites alates 1. detsembrist kell 09.00.

Kalastuskaarti on vaja taotleda, kui püügivahendina kasutatakse nakkevõrku, õngejada, kadiskat, liivi või kuuritsat. Samuti on see nõutud õngpüünistega püüdmisel Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal ning mõnedel lõheliste jõgedel.

Kalastuskaardi taotlust saab esitada elektrooniliselt www.pilet.ee veebilehel või Keskkonnaameti kontorites (va Palmse ja Otepää kontorites ning Tallinna peakontoris).

„Kõige mugavam on kalastuskaarte taotleda, kätte saada ja kohustuslikke püügiandmeid esitada elektrooniliselt läbi veebikeskkonna www.pilet.ee, siis pole vaja kontoris järjekorras seista ning saame säästa ka paberit,” soovitas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Mõlema taotlemise kanali jaoks on kalastuskaartidele (nt nakkevõrgud) kehtestatud eraldi limiidid. 2017. aastal jagatakse 13% lubadest Keskkonnaametist ja 87% elektroonilise kanali vahendusel. Sõltumata taotlemise kanalist, saab üks isik samasse piirkonda taotleda vaid ühe kalastuskaardi.

Esmakordsel taotlemisel elektroonilise kanali kaudu tuleb end kõigepealt autentida ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga vahendusel. Seejärel saab luua endale kasutajakonto ning edaspidi siseneda ka kasutajanime ning parooli abil. Kalastuskaardi eest tasumine toimub kohe pärast taotluse esitamist. Maksta saab nii internetipanga vahendusel kui ka krediitkaardiga.

Keskkonnaametile saab taotluse esitada kohapeal, saata postiga või e-postiga. Taotluse blanketi saab kontorist või Keskkonnaameti kodulehelt. Kui taotlus esitatakse Keskkonnaametis kohapeal teise isiku eest, peab taotlusele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri, mis volitab teist isikut taotleja nimel taotlust üle andma.

E-posti teel esitataval taotlusel peab olema nõuetele vastav digitaalallkiri ning see tuleb saata aadressil jave at keskkonnaamet dot ee. Posti teel tuleb allkirjastatud taotlus saata aadressil Paala tee 4, 71014 Viljandi.

Posti või e-posti teel esitatud taotluse puhul tuleb arvestada, et taotluse esitamise tähtajaks märgitakse selle registreerimise kuupäev ja kellaaeg Keskkonnaameti dokumendiregistris. See aeg on kindlasti hilisem kui kirja saatmise kuupäev ja kellaaeg.

Keskkonnaametile esitatud taotlused rahuldatakse nende saamise ajalises järjekorras kuni limiidi lõppemiseni. Otsus loa andmise või andmisest keeldumise kohta tehakse 10 tööpäeva jooksul peale taotluse laekumist.

Määruse 2017. aasta ajutiste püügikitsenduste, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarvu kohta harrastuskalapüügil leiab siit.

Lisainfo:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja
e-post: aimar dot rakko at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5306 9104

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Olulisemad muudatused harrastuskalapüügil võrreldes 2016. aastaga

• 25% kuuajalistest Läänemere nakkevõrgulimiitidest on 2017. aastal nõudluse rahuldamiseks jaotatud nädalasteks. Kuuajalise nakkevõrgu kalastuskaardi hind on 13 ja 7-päevase hind 7 eurot.

• Õngejada võib olla kuni 100 konksuga. Seepärast on erinevalt eelnevatest aastatest eelnõukohases määruses nimetatud 100 konksuga õngejada asemel õngejadaga püügi tingimused. Erisus on kehtestatud väikesaartele, kus tohib kasutada kuni 300 konksuga õngejada.

• Harrastusliku võrgupüügi limiit Peipsil jagatakse nagu ka eelmisel aastal kaheks. Peipsi järvele jääb 61% ehk 471 kalastuskaarti ning Lämmi- ja Pihkva järvele 39% ehk 301 kaarti.

• Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne, Põlva, Pärnu, Saare, Tartu, Valga ja Võru maakonna siseveekogudele 2017. aasta juunis nakkevõrgulube ei väljastata, kuna juunis toimub nii koha kui linaski kudemine ning sel ajal nakkevõrguga püügi lubamine võib põhjustada nimetatud kalaliikide suuremat suremust.

• Emajõel ei tohi asetada nakkevõrku või õngejada peajõe kõrval olevatesse vanajõgedesse või sulgeda nakkevõrgu või õngejadaga vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti peajõe suhtes. Muudatuse eesmärk on kaitsta vanajõgedes kudemas käivaid ning talvituma suunduvaid kalu.

• Haugipüügi keeluajal ja ühtlasi ka kuderändel oleva latika kaitse eesmärgil on ajavahemikul 15. märtsist kuni 10. maini Emajões keelatud kasutada konksu, millel on rohkem kui üks haru. Nii väheneb võimalus tahtmatult kasutada õngpüüniseid tragimiseks. Analoogselt Emajõele on tahtmatu või ka tahtliku tragimise võimaluse vähendamiseks ning kalade vigastamise vältimiseks keelatud põiklandi kasutamine Pärnu jõel Sindi paisust suudmeni ajavahemikul 15. märtsist kuni 10. maini.

Foto: Aimar Rakko