Saasteloa ja erisaasteloa taotlus

Saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 22.09.2004.a määrusega nr 119 “Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatatavad nõuded”.

Saasteloa taotluse vorm ja taotluse lisade vorm

Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse koostamisel tuleb tähele panna, et saasteloa taotluse lahutamatu osa on saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt). LHK projekt koosneb 13 erinevast osast ja selles peavad kajastuma kõik määruses nimetatud andmed, lähtudes sealjuures käitise tegevusest ja tehnoloogiast ning käitise poolt põhjustatud välisõhu saastamisest.

Eelpool mainitud määrusest lähtudes tuleb loa taotlejal esitada saasteallika asukohajärgse Keskkonnaameti regioonile kolmes eksemplaris:

1) vormikohane taotlus,
2) saasteallika(te)st välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt).

NB! Kui saasteloa omamine on vähemalt ühe saasteaine tõttu kohustuslik, märgitakse saasteloa taotluses ja saasteloas kõik sellest saasteallikast eralduvad saasteained, olenemata nende heitkoguste suurusest (määruse nr 101 § 4). Välisõhu kaitse seaduse §68 lg 2 sätestab, et märkida tuleb saasteloa taotlusse kõik need saasteained, mille heitkogus on 1 kg või rohkem.

Saasteaine heitkogustest, saastatuse taseme piirväärtustest ja nende määramisest

Saasteaine lubatud heitkogus on arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest saasteallikast või ühel tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest kokku välisõhku suunatud või eraldunud saasteaine kogus ei põhjusta saasteallika mõjupiirkonna välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist (VÕKS § 43 lg 1).

Saastatuse taseme piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus ning vastavad väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 08.07.2011 määrusega nr 43 “Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1”." 

Kui saasteallikast eralduvale saasteainele ei ole keskkonnaminister kehtestanud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust, võetakse hajumisarvutusel selle saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks 10% tööpäeva kestel töökeskkonna õhus sisalduva keeemilise aine piirnormist (VÕKS § 45 lg2).

Saasteloas esitatud kõigist tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest eralduva saasteaine maksimaalsed hetkelised heitkogused summaarselt ei tohi ületada väärtust, mis võiks põhjustada saasteainele kehtestatud saastatuse taseme piirväärtuse ületamist tootmisterritooriumi piiril (keskkonnaministri 22.09.2004.a. määrus nr 120 §10 lg2). Ettevõtte tegevus ei tohi põhjustada saastatuse taseme piirväärtuse ületamist tootmisterritooriumi piiril, vastasel juhul märgitakse loale selline heitkogus, millega on tagatud piirväärtuste järgimine.

Keskkonnaminister on 06.07.2006.a. määrusega nr 46 “Välisõhus saasteaine sisalduse orienteeruva ohutu taseme määramiseks vajalike andmete loetelu” kehtestanud andmete loetelu saasteaine sisalduse orienteeruva ohutu taseme määramiseks välisõhus.

Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatakse keskkonnaministri määrustega kinnitatud metoodikaid: 

1. Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetodid. Keskkonnaministri 16.06.2004.a. määrus nr 94.
2. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. Keskkonnaministri 02.08.2004.a. määrus nr 99.
3. Naftasaaduste laadmisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse määramismeetodid. Keskkonnaministri 02.08.2004.a. määrus nr 96.
4. Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 02.08.2004.a. määrus nr 98.
5. Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate assateainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 05.12.2008.a. määrus nr 48
6. Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 02.08.2004.a. määrus nr 100.

Kui saasteaine heitkoguse määramiseks ei ole määramismeetodit välisõhu kaitse seadusega kehtestatud, võib saasteaine heitkoguse määramiseks kasutada rahvusvaheliselt üldtunnustatud või saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmepõletamist käsitleva jäätmeloa andja hinnatud muud sarnast metoodikat, mille kasutamiseks annab kirjaliku nõusoleku Keskkonnaministeerium (VÕKS § 46 lg 2). Seega tegevuse korral, millele ei ole kehtestatud saasteainete heitkoguse määramise metoodikat, tuleb enne saasteloa taotluse koostamist küsida Keskkonnaministeeriumilt kirjalik nõusolek kasutusele võetava määramise meetodika kohta.