Kiirgustegevusloa omaja kohustused
Kiirgustegevusloa omaja on kohustatud:
1) vastutama kiirgusohutuse eest ja tagama tema valduses olevate kiirgusallikate füüsilise kaitse, sealhulgas kontrollima vähemalt üks kord aastas, kas kiirgusallikas või seda sisaldav seade asub kasutus- või hoidmiskohas ning on väliselt heas seisundis
Soovitavalt tuleb kiirgusallikate asukoharuumide ja hoonete hulka piirata, tagamaks paremat kontrolli kiirgusallikate paiknemise ja arvu üle. Kiirgusallika asukohaks olevad ruumid ja hooned peavad olema kaitstud loata sisenemise ja sissetungimise eest, sellisteks võimalusteks on näiteks välis- ja siseuste, akende, väravate ja tarade lukustamine; valgustuse tagamine nii rajatise sees kui ka väljas; valvesignalisatsioon. Ruumidele peab olema korraldatud juurdepääsukontroll, mis peab hõlmama töötajate, külastajate ja äripartnerite süstemaatilist eksimiskindlat identifitseerimist ja loata/tuvastamata isikute peatamise korda. Vähemalt kord aastas tehtav kiirgusallika kontroll peab kinnitama, et kiirgusallikas on väliselt heas seisundis ja kiirgustegevusloaga määratud asukoht pole muutunud.
2) koostama kiirgustööde teostamiseks ja kiirgustöötajate instrueerimiseks vajalikud eeskirjad; kindlustama kiirgustöötajatele nende töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestava koolitamise ning kiirgusohutusalase instrueerimise
Kiirgustegevusloa omaja kehtestab kiirgustöö tegemise eeskirjad eesti keeles. Lisaks veel vajadusel keeles, mida valdab enamus kiirgusallikaga töötajaid. Eeskirjade koostamisel tuleb arvestada kiirgustöö iseloomu. Eeskirjad järgimine peab kindlustama töötajate ja muude isikute piisava kiirgusohutuse ja -kaitse nii kiirgusallika normaalsetes töötingimustes kui ka ohtu põhjustava olukorra tekkel. Kiirgustöötajate instrueerimise eeskiri peab sisaldama teavet instrueerimise läbiviija, sageduse ja instrueerimise andmete säilitamise kohta. Nõuded kiirgustöö tegemise eeskirjadele ja instrueerimisele on sätestatud keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruses nr 41 ja 8. juuli 2004. a määruses nr 86.
3) pidama kõigi tema vastutusel olevate kiirgusallikate, nende asukoha ja üleandmise kohta arvestust, tegema üks kord aastas kiirgusallikate inventuuri ning esitama inventuuri tulemused Keskkonnaametile aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Kui kiirgustegevusloa tingimustes ei ole märgitud teisiti, peavad arvestusdokumendid sisaldama kiirgusallika kohta andmeid, mida nõutakse kiirgusseaduse alusel kiirgustegevusloa taotlemisel
Kiirgusallikate üle arve pidamine peab sisaldama kiirgusallikate andmeid ning lisaks andmeid kiirgusallikate saamise või üleandmise kohta. Arvepidamise käigus kontrollitakse kiirgusallikate asukohta kiirgustegevusloaga määratud kohas ja juurdepääsukontrolli olemasolu. Kiirgustegevusloa omaja esitab kord aastas kiirgusallikate inventuuri tulemused vastavalt vormile Keskkonnaameti kiirgusosakonnale iga aasta 1. märtsiks.
4) korraldama kiirgustöötajate tervisekontrolli
Vastavalt sotsiaalministri 24.04.2003. a määrusele nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ § 5 algab kiirgustöötaja tervisekontroll esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.
Nõukogu direktiivi 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, artikkel 31 kohaselt peab A-kategooria kiirgustöötaja korrapärane tervisekontroll toimuma vähemalt üks kord aastas. Samas selliste kontrollide sageduste määramisel tuleb arvestada ka tunnustatud arsti soovitusi. Tervisekontrollide laad sõltub eelkõige töö liigist ja konkreetse töötaja tervislikust seisundist. Kiirgustegevusloa omaja võib täpsustada asutusesiseselt tervisekontrolli läbiviimise korda.
5) tegema enne kiirgusallika üleandmist kindlaks, kas vastuvõtjal on asjaomane kiirgustegevusluba
Kiirgusallikat tohib üle anda Eestis mistahes asutusele, kel on olemas kehtiv kiirgustegevusluba antud kiirgusallika kasutamiseks, hoidmiseks või kes võib ladustada radioaktiivseid jäätmeid.
6) muutma kiirgusallika pärast kasutamise lõpetamist ohutuks vastavalt loataotluses esitatud ohutustamise kavale
Kiirgusallika ohutustamise kava sisaldab ülevaadet tegevustest, mis viiakse läbi pärast kiirgusallika kasutamise lõpetamist. Kavas esitatakse teave kiirgusseadme kasutamise lõpetamise protseduuride kohta ehk loetletakse üles tegevused, nt maha monteerimine, hoidmine, vedu, üleandmine. Tagamaks kiirgusohutust ja kiirgusallika turvalisust tuleb hoidmiseks kasutada selleks ettenähtud ruume. Hoidmine on seadusandlikult ajaliselt piiratud, mistõttu tuleb ette näha kiirgusallika üleandmist kiirgustegevusluba omavale ettevõttele nt radioaktiivsete jäätmete käitlejale, radioaktiivset ainet sisaldava seadme või radioaktiivse aine tootjale või muule vastavat tegevusluba omavale isikule nagu elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlejale või lepingukohaselt tootjale.
Kavasse lisatakse plaan, millise aja jooksul alates kasutamise lõpetamisest antakse kiirgusallikas üle kiirgustegevusluba, muud asjaomast luba omavale isikule või tootjale. Kiirgusallika üleandmisest koostatakse vastavat toimingut tõendav akt, mille koopia esitatakse Keskkonnaameti kiirgusosakonnale.
Kiirgusallika, milleks on radioaktiivne aine või seda sisaldav seade, üleandmisel radioaktiivsete jäätmete käitlejale koostatakse jäätmete käitluskohta üleantavate radioaktiivsete jäätmete üleandmis-vastuvõtmisakti (edaspidi akt) kolmes eksemplaris. Üks eksemplar jääb üleandjale, teise saab radioaktiivsete jäätmete käitleja koos üleandmisele kuuluvate radioaktiivsete jäätmetega ja kolmanda saadab üleandja kiirgusosakonnale, kes registreerib aktis andmed kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete registris. Radioaktiivsete jäätmete käitleja Eestis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv riiklik aktsiaselts A.L.A.R.A..
Kasutuskõlbmatud elektrikiirgusseadmed antakse üle elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlejale, kelleks on Eestis AS Kuusakoski. Elektri- ja elektroonikaseadmete ja neist tekkinud jäätmete kogumine on sätestatud Vabariigi Valitsuse 20.04.2009 määrusega nr 65 „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“.
7) leevendama hädaolukorra tagajärgi
Peamine põhjus, mis võib luua kiirgustegevuses kiirgusohtliku olukorra, on ohutusnõuete eiramine kiirgusallikaga töötamisel. Kiirgustegevusloa omaja kohustub tarvitusele võtma meetmed, et leevendada tekkinud tagajärgi ja tagada töötajate ohutus. Tagajärgede leevendamise võteteks on nt ohuala piiramine vähendamaks pindade radioaktiivse ainega saastumise võimalust ja võimalikku kiiritust kiirgusallikast; töötajate ja külastajate evakueerimine ohutusse kaugusesse; asutuse normaalne tööolukord taastamine või olukorra stabiliseerimine. Tagajärgede ennetamiseks tuleb kiirgustegevuse planeerimisel arvestada järgmist nagu kiirgusallika paigutus ruumis; ruumi seinte, lae, põranda ja akna materjal ja paksus; töökohtade paigutus; kiirgusallikaga töötamise kord; võimalike intsidentide ja hädaolukordade analüüs; vastutus- ja teavitusahela paikapanemine; reeglid käitumiseks mistahes intsidendi ja hädaolukorral; isikukaitsevahendid ja nende kättesaadavus mistahes avarii või hädaolukorral.
8) tagama kasutatavate mõõteriistade regulaarse kontrollimise ja kalibreerimise ning vastutama nende kasutuskõlblikkuse ja asjatundliku kasutamise eest
Rahvusvahelise tava kohaselt kalibreeritakse kiirguskaitse valdkonnas kasutatavaid mõõteriistu vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Mõõtevahendite kalibreerimine kindlustab, et eri mõõtmiskohtades ühe ja sama mõõtesuuruse mõõtmisel saadud tulemused oleksid võrreldavad ja et oleks tagatud mõõtetulemuse jälgitavus. Kiirguskaitses kasutatavaid mõõteriistu Eestis ei kalibreerita. Lähimad võimalused selleks on Lätis ja Soomes.
9) kindlustama, et suure ohuga kiirgustegevuse korral oleks kiirgusohutuse asjus kvalifitseeritud kiirgusekspert rajatiste projekti eelnevalt läbi vaadanud ja uue kiirgusallika kasutusele võtmist tunnustanud.
Kiirgustegevuse ohukategooriasse liigitamise aluseks on kiirgustöötaja poolt saadav aastane efektiivdoosi. Suure ohuga kiirgustegevus on tegevus, mille käigus kiirgustöötaja saab või võib saada suurema efektiivdoosi kui 6 millisiivertit aastas. Kuid sõltumata kiirgustöötaja aastasest efektiivdoosi suurusest liigitatakse suure ohuga kiirgustegevuseks kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kasutamine, tuumakütusetsükli mistahes rajatise ekspluateerimine, sulgemine ja dekomisjoneerimine ning radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Keskkonnaministri 7. septembri 2004. a määrus nr 113 „Radionukliidide aktiivsustasemed ning kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele, ruumide ja kiirgusallika märgistamisele esitatavad nõuded“ sätestab osade radionukliidide aktiivsustasemed, millega võrdse või millest suurema väärtuse korral liigitatakse kiirgusallikas kõrgaktiivseks.
Kiirgustegevusloa andjal on õigus kiirgustegevusloa taotluse menetlemise käigus taotleja poolt määratud ohukategooriat hinnata ja vajadusel määrata erinev kategooria.
Uue või täiendava kiirgusallika kasutusele võtmisel tuleb hinnata olemasoleva rajatise sobivust kavandatavaks kiirgustegevuseks. Samuti tuleb üle vaadata kiirgusohutushinnang ning vajadusel seda täiendada.
10) tõendama pädevate asutuste nõudmisel kiirgusallika omamise seaduslikkust
Seadme seaduslikku omamist tõendab selle saatedokument, mis võimaldab seadet identifitseerida ja seadme nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.
11) suure ohuga kiirgustegevuse korral koostama hädaolukorra lahendamise plaani ning testima seda vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja sagedusele
Suure ohuga kiirgustegevusega ettevõtetele soovitame hädaolukorra lahendamiseplaani koostamisel põhineda nõuetele, mis on määratud Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr 41 „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid“ lisaks kasutada ka Vabariigi Valitsuse 17.02.2011 määrust nr 28 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“.
