Soomaa koostöökogu
Soomaa koostöökogu on moodustatud Viljandi maavanema korraldusega 01.03.2011, kuid tegutseb juba alates 2007 aastast. Koostöökogusse kuulub 22 liiget, 14 erinevast asutusest ja organisatsioonist. Koostöökogu liidab Soomaa rahvuspargi piirkonnas tegutsevad ametkonnad, kohaliku omavalitsuste esindajaid, kohalikud ettevõtjad ja elanikud.
Soomaa rahvuspargis tegutsevad vabaühendused
Soomaa rahvuspargi kaitse eesmärkide saavutamisele ja kohaliku elu hoidmisele aitavad kaasa mitmed mittetulundusühingud ja organisatsioonid. Siit leiad otsetee nende juurde:
Soomaa Sõprade Selts on mittetulundusühing, mis asutati 22. veebruaril 1997. a. Selts ühendab ligi 100 loodushuvilist inimest erinevas vanuses, erinevatelt elualadelt ja erinevatest paikadest s.h. väljaspool Eestit.
Eestimaa Looduse Fond oli Soomaa kaitseala loomise idee algataja. ELF'i poolt tehti ettepanek moodustada olemasolevate kaitsealuste objektide baasil ühtne terviklik kaitseala. ELF on valitsusväline organistatsioon, asutatud 1991 aastal, mille eesmärgiks on kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine.
MTÜ Tipu Looduskool on kohtumispaik kõigile, kel huvi looduse ja traditsioonide vastu. Looduskooli tegevus on suunatud laiale sihtgrupile: kooliklassid, kohalikud, nii Eesti kui ka välistudengid, õpetajad ja loodushuvilised turistid.
MTÜ Eesti Haabjaseltsi eesmärgiks on haabjakultuuri säilitamine ja edendamine. Haabjaseltsi põhitegevusteks on haabja ehituse ja kasutuse tutvustamine, ühepuupaatidega seonduvale elulaadile ja käsitööoskustele kaasaaitamine. Haabjaselts korraldab õpitubasid ja laagreid Soomaa rahvuspargis, kaasates Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse üliõpilasi.
MTÜ Soomaa Turism on Soomaa rahvuspargi ettevõtjate ühine organisatsioon, eesmärgiga tutvustada Soomaa ettevõtjaid ja aidata kaasa siinse turismisektori tasakaalustatud arengule koostöös Keskkonnaameti ja teiste piirkonna organisatsioonidega.
MTÜ Mardu stuudio on asutatud talu ja piirkonna pärandi uurimiseks ning hoonete ning maastiku taastamiseks. Mardu talu on üks vanemaid põlistalusid Soomaa rahvuspargi alal. Esimesed kirjalikud andmed pärinevad talust aastast 1832 ning kaartidele ilmub nimi 1882. aastast kui A.Grenzstein sai valmis Liivimaa kubermangu kaardi.



