Soomaa rahvuspark
Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 3–4 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 7–8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa jõgede veetaset saab jälgida SIIN
Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem.
Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi.
Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp.
Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29. Soomaal on kaunid kõik aastaajad. Juuni tipphetked on ajal, mil siniseid laineid löövad luhal siberi võhumõõgad . Lõhnavad ööviiulid. Juulis puhkevad õide niidu-kuremõõgad. Samblaid on leitud 193 liiki. Suur on inimtegevuse suhtes tundlike samblaliikide arv. Seeni on leitud 360 liiki.
Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185 , neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn ning laulavad väike-kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk.
Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. Soomaa rahvuspargi mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele. 20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste heakäekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule.
Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid ja Soomaa lamminiitusid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mügrit. Kunagi Soomaa alal arvuka ja tavalise euroopa naaritsa on aga välja tõrjunud siia inimese poolt introdutseeritud ameerika naarits ehk mink.
Rahvuspargid Eestis
Eestis on viis rahvusparki. Siit leiad otsetee nende juurde:
