Valmis töö looduspargi päevaliblikate mitmekesisusest
07.11.2011
Päevaliblikad on liigirühm, kes reageerib kiirelt maastikus toimuvatele muutustele peegeldades suundumusi maakasutuses ning selle mõju elurikkusele. Otepää loodusparki iseloomustavad kiired ja sageli ulatuslikud muutused maakasutuses. Soovist neid muutusi elustiku kaudu kirjeldada ning putukamaailmaga seotud mitmekesisust kohalikul tasemel paremini tundma õppida, kutsuti ellu projekt „Päevaliblikate inventuur Otepää looduspargis“. Projekti olulisemateks eesmärkideks oli päevaliblikate liigilise koosseisu ja leviku kirjeldamine ning nendega seotud muutuste jälgimiseks sobilike seiretransektide valimine ja seireks vajalike töövahendite soetamine. Projekti elluviimist finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projektijärgsed tööd telliti pikaaegse putukate uurimise kogemusega Mati Martinilt (Oniscus OÜ).
Projekti raames tehtud välitööde ja varasemate kirjalike andmete koondamise tulemusena sisaldab Otepää looduspargi päevaliblikate nimestik teavet kokku 79 liigi leiu kohta. Eestis on päevaliblikaid kirjeldatud 110 liiki. Sellise kohaliku liigirikkuse tingib autori sõnul siinne mitmekesine maastik liigendatud reljeefi ja kiirelt vahelduva taimkattega. Levinud probleemiks on aga õiterikaste pool-looduslike koosluste vähesus. Otepää kultuurmaastikus domineerivad valdavalt intensiivse põllumajanduse tingimustes kujunenud kultuurrohu- ja karjamaad, mis liblikate seisukohast väga väärtuslikud ei ole. Sellistes tingimustes tõusevad eriti esile tehislikud teedeperved, kus kujundatud kraavikallastel areneb omalaadne liblikatele meelepärane kserofiilne taimkate. Üllatavalt märgib Mati Martin veel looduspargi kehtivast kaitsekorrast tulenevat päevaliblikate fauna võimalikku vaesumist. Näiteks lageraiete lubamise korral võiks looduspargi liblikate nimestik olla pikem vähemalt ühe liigi võrra – suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) jaoks sobivaid elupaiku lageraielankidel meil praktiliselt ei esine. Lageraiete lubamist töö aruanne küll ei taotle, kuid olulise kaitseabinõuna tuuakse välja regulaarset niitmist (3-5 aasta tagant) ja niite koristamist. Kindlasti tuleks seda teha autori poolt välja pakutud looduspargi 20 parimal liblikaalal. Vajalik on regulaarne päevaliblikate seire, milleks Mati Martin on välja pakkunud kuus võimalikku seiretransekti ja neli ajavaatluse punkti. Projektiga soetatud töövahendid kuluvad selle töö tegemiseks tulevikus kindlasti marjaks ära.
Kes tunneb teema vastu rohkem huvi, võib tutvuda päevaliblikate töö aruandega või tulla Keskkonnaameti Otepää kontorisse, kus lugemisvara kõrval pakume ka silmailu projekti raames kokku pandud liblikate kollektsiooni näol.
Lisainfo: Priit Voolaid, looduskaitse bioloog, tel 53404192, priit.voolaid@keskkonnaamet.ee
