Green Corridor / Roheline koridor

Prindi

Projekti nimi: Tuned nature management in transboundary area of Estonia and Latvia (Eesti-Läti piiriülese kaitse korraldamise ühtlustamine).

Projekti lühinimi: Green Corridor/Roheline koridor

Projekti toetab: EL, Eesti - Läti programm 2007-2013

Projekti kestvus: 01.11.2011 - 31.12.2013

Projekti partnerid: Eesti ja Läti. Eestist on projekti partneriks Keskkonnaamet.

Projektiala: Eesti-Läti piiriäärsed alad, kuhu jäävad Karula vald, Taheva vald, Mõniste vald, Varstu vald, Rõuge vald, Haanja vald, Misso vald. Suurematest kaitsealadest kuuluvad projektialasse Koiva-Mustjõe maastikukaitseala, Paganamaa maastikukaitseala, Luhasoo maastikukaitseala, Peetri jõe maastikukaitseala, Hino maastikukaitseala, Parmu maastikukaitseala.

Green Corridor projektiala

Projekti eesmärk: Koostada Eesti-Läti piirülese koostöö raames projektialala strateegia looduskaitselise ühistegevuse jaoks. Strateegia annab lühikese ülevaate Eesti ja Läti looduskaitse korraldusest ning iseloomustab projektialal asuvaid kaitsealasid. Samuti annab strateegia ülevaate Natura 2000 metsaelupaikade ja võtmeliikide levikust ning seisundi kirjeldusest, mis tugineb projekti raames läbiviidavatele inventeerimistulemustele. Samuti tehakse ettepanekud kirjeldatud väärtuste seisundi edasiseks jälgimiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja valitud liikide aktiivsele kaitsele suunatud tegevuste ühtsustatud põhimõtted.

Projekti tegevused: Eesti-Läti piiriäärsetel aladel viiakse ühtse metoodika alusel läbi ala võtmeliikide (metsis, rohunepp, lendorav, Natura kiilid, liblikad ja mardikad) ja koosluste inventuurid. Tulevikus on tagatud ligipääs mõlema riigi ekspertide poolt kogutud andmetele. Antakse välja inventeerimistulemusi kajastav brošüür.

Projekti käigus on plaanis läbi viia taastamistööd metsise elupaikades, puisniitudel ning rohunepi elupaikades. Samuti parandatakse tehnilisi võimalusi taastatud alade jätkustuutlikuks hooldamiseks tulevikus.

Projekti tutvustamiseks ning vajalikkuse selgitamiseks korraldatakse mitmeid infoseminare, mis on mõeldud maaomanikele, MTÜ-dele ja teistele huvilistele. Samuti on planeeritud projekti raames läbi viia talgud, millest huvilistel on võimalus osa võtta. 

Projekti "Roheline koridor" tulemused:

Loodusväärtuste inventeerimine
Projekti ajal teostati mahukas loodusväärtuste inventeerimine projektialal, kaardistades kaitse all olevaid elupaiku ja liike. Peamist tähelepanu pöörati metsise, rohunepi, lendorava, eremiitpõrnika, erinevate liblika- ja kiililiikidele, samuti metsa-, jõge- ja niiduelupaikadele. Saadi ka mitmeid ootamatuid ja väärtuslikke leide, näiteks leiti Lätis Peetri jõe ümbruses väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), mis on alles viies teadaolev selle haruldase liigi leid Lätis. Kaitstaval ala „Tetersalas purvs” lähedal leiti Lätis haruldane seen limatünnik (Sarcosoma globosum). Eesti looduskaitsjaid üllatas see, et leiti ainult üks uus eremiitpõrnika (Osmosderma eremita) asukoht, kuigi lähipiirkonnas teisel pool Koivat on see putukas üsna sage. Eesti poole positiivseks tulemuseks oli kaitsealuste kiilide ja liblikate rohkus kaitsealadel. Inventuuride tulemused on kogutud voldikusse „Projekti Roheline koridor uuringute tulemused”.

Loodusväärtuste majandamine
Projektis oli lisaks inventuuridele planeeritud suur hulk olulisi looduskaitsetöid. Suurimad planeeritud tööd Eesti ja Läti poolel olid metsiste elupaikade seisundi parandamine, puisniitude, aruniitude ja rohunepi elupaikade taastamine ning jõgede elupaiga seisundi parandamine. Lätis teostati eesmärkide saavutamiseks järgmised tööd: Koiva jõesängi puhastati taimestikust ja sinna kogunenud setetest 500 m ulatuses. Metsise elupaikades parandati elutingimusi, raiudes alusmetsast välja kuuski. Paigaldati ka metallvõrke kaitsmaks biloloogiliselt ja maastikuliselt väärtuslikke puid. Korrastustööd toimusid talgute korras, kaasates nii kohalikke elanikke, maaomanikke ja vastutavaid ametkondi (Riiklik metsateenistus, AS LRM, Looduskaitseameti, kohalike omavalitsuste töötajad) kui ka elukutselisi töötajaid.

Eestis viidi ellu järgmised looduskaitselised tööd:

  • Peetri jõel tõsteti talgute käigus veest välja suur hulk ummistust tekitavat puitu;
  • Kahel suurel metsisemängualal (Laisi - 2 km² ja Karisöödi 1,5 km²) aidati eksperdi poolt väljapakutud kohtades raiete abil kaasa metsisele sobiva elupaiga kujunemisele; 
  • Rohunepi elupaigana sobivate niitude taastamiseks viidi läbi võsavõtmise talgud Pärlijõe luhal ning telliti luha taastamistööd Pärlijõe luhal ja Mustjõe luhal. Kokku taastati 52,6 ha rohunepile sobivaid luhaalasid; 
  • Puisniitude taastamistööde vajadus selgus varasemalt läbiviidud inventuuridest. Eremiitpõrnika seisundi parandamiseks raiuti võsa talgute korras Vaitka puisniidul. Suurem osa puisniitude taastamisest telliti kohalikelt ja need viidi läbi Hargla külas Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal. Puisniidu hooldamiseks soetati projekti käigus väike heinapallitaja, niiduk ja kaaruti. Lisaseadmete väikesed mõõdud võimaldavad efektiivsemalt puisniidul puude ümbrust hooldada.

Loodusväärtuste pikaajaline säilitamine sellises poollooduslike koosluste piirkonnas vajab pikaaegset kavandamist. Selleks valmis projekti jooksul majandamissoovituste plaan, kus on lisaks projektiala, loodusväärtuste kirjeldusele ja inventuuri tulemustele toodud välja ka meie parim teadmine nende loodusväärtuste olukorra parandamiseks.

Avalikkuse kaasamine
Avalikkusel on suur osa loodusväärtuste säilitamisel ja kaitsmisel, seepärast propageeriti projekti vältel avalikkuse poolt teostatavat seiret, kaasates kohalikku kogukonda. Lätis rõhuti vabatahtlikule seirele ja selleks korraldati 12 praktilist koolitust, kus kohalikke õpetati jälgima ja üles märkima lindude tegevust ning koguma informatsiooni suurte puude, kobraste ja veekogude kohta. Vabatahtlik seire toimub ka Eestis. Näiteks suviti teostatakse rändlindude loendusi.  Eestis olid kaasamistegevusteks ka kuus talgupäeva, kus Mõniste, Taheva ja Rõuge vallas eemaldati vabatahtlike abiga võsa rohunepi ja metsise elupaikades ja puisniitudel ning likvideeriti Peetri jõel olev ummistus. Piirkonna loodusväärtusi ja projekti tulemusi tutvustati kohalikele inimestele kokku seitsmel seminaril, millest kolm toimusid Lätis ja neli Eestis.

Koostöö
Eesti-Läti programmi vaimust kantuna oli projekti üks kandvamaid ideid kahe riigi loodusteadlaste ja looduskaitsjate vaheline koostöö. Koostöö põhiliseks vormiks olid ühisseminarid ja ühisüritustel osalemine. Ühisürituste raames korraldati kaks kokkusaamist välitöö ekspertidele, et välja selgitada parim seiremetoodika. Lisaks toimusid veel viis ekspertgrupi kokkusaamist. Lätis toimusid loodusväärtuste hooldustööd Keskkonnakaitse agentuuri ja erinevate vastutavate ametkondade, sealhulgas Riikliku metsaameti, AS „Läti Riigimetsad” ning omavalitsuste vahel. Eesti poolel on oluliseks lisaväärtuseks hea koostöö Keskkonnaameti ja kohalike elanike vahel, kuna kõik elupaikade taastamistööd telliti kohalikelt ettevõtlikelt inimestelt. Projekti meeskond külastas kogemuste saamise eesmärgil Prantsusmaa ja Saksamaa piiril olevat Vosges du Nord ja Pfälzerwald piiriülest biosfääri kaitseala. Õppereisi ajal tutvuti koostöökogemustega loodusväärtuste säilitamisel.

Projekti koordinaator: Kristine Palm, kristine dot palm at keskkonnaamet dot ee

Üleujutatud lamminiit, foto J.Ruukel

EU logo