Jõeliste elupaikade kaitse korraldamine Ida-Virumaa Natura 2000 aladel

Prindi

norway grants

Projektist üldiselt

Norra finantsmehhanismist 2004-2009 rahastatava projekti "Jõeliste elupaikade kaitse korraldamine Ida-Virumaa Natura 2000 aladel" (EE0044) toetusleping allkirjastati Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi poolt 29. oktoobril 2008.a. Projekti elluviija on Keskkonnaameti Viru regioon. Projekti partneriks on Norwegian Institute for Nature Research (NINA). NINA kohta rohkem informatsiooni leiab siit: http://www.nina.no/ . Projekt kestab kuni 31. märtsini 2011.a. Norra finantsmehhanismist saab rohkem lugeda siit: http://www.eeagrants.fin.ee/ .

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on Ida-Virumaa Natura 2000 võrgustikuga määratud hoiualadel vooluveekogudega seotud liikide ja elupaigatüüpide kaitse korraldamine.

Projekti alad ja objektid

Projekt keskendub Narva jõe alam- ja ülemjooksu, Tagajõe, Pühajõe, Padajõe ja Avijõe hoiualade kaitse korraldamisele. Nimetatud hoiualade kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide kaitse järgnevalt:

  • Avijõe hoiuala kaitse-eesmärk elupaigatüübi järgi - jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450), liikide järgi - hariliku võldase (Cottus gobio) rohe-vesihobu ning (Ophiogomphus cecilia) elupaikade kaitse;

                      

  • Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk elupaigatüübi järgi - jõed ja ojad (3260), liikide järgi - hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis ), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse;

                     

  • Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitse-eesmärk elupaigatüübi järgi - jõgede ja ojade (3260), liikide järgi - hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
  • Pada jõe hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüübi järgi- jõed ja ojad (3260), liikide järgi - jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga kaitse;
  • Pühajõe hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüübi järgi - jõed ja ojad (3260), liigi - jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga ning III kaitsekategooria kaitsealuse liigi künnapuude (Ulmus laevis) kasvukoha kaitse;

                                       

  • Tagajõe hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüübi järgi - jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450), samuti paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse.

Projekti tegevused

Projekti eesmärgi saavutamiseks on tegevused jaotatud 7 gruppi:

Tegevus 1. Projekti juhtimine

Projekti juhtimine sisaldab tegevusi, mis on vajalikud projekti läbiviimiseks, s.h projektiga seonduvate hangete ettevalmistamist ja läbiviimist, töövõtulepingute ettevalmistamist, suhtlemist ja kontrolli töövõtjate üle, suhtlemist projekti partneritega, seadmete hankimist, koolituste ja avalikustamisürituste korraldamist, aruandluse koostamist ja esitamist projekti juhtidele, koordinaatoritele ja rahastajale.

Tegevus 2. Elupaikade ja liikide inventuur, seire ning 6 hoiuala kaitsekorralduskava eelnõu koostamine

Tegevuse üldine eesmärk on koostada metoodika jõeliste elupaigatüüpide kaitsekorralduskavade koostamiseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele jõgedele kogu Eestis. Tegevuse otsene eesmärk on koostada kaitsekorralduskavad Narva jõe alamjooksu, Narva jõe ülemjooksu, Tagajõe, Pühajõe, Padajõe ja Avijõe hoiualadele. Kaitsekorralduskavade koostamiseks koondatakse esmalt olemasolev andmestik, algandmete täiendamiseks viiakse läbi elupaikade ja liikide inventuurid, koostatakse seirekava ja vastavalt koostatud kavale viiakse aastatel 2009 ja 2010 läbi esimene seirekord. Kaitsekorralduskavade koostamise käigus konsulteeritakse kohalike huvigruppidega ning korraldatakse koolituskursused kohalikele elanikele, et motiveerida inimesi kalamärgiseid tagastama. Kaitsekorralduskavade eelnõud avalikustatakse piirkondlikel aruteludel. Inventuuri ja seire läbiviimisel tehakse koostööd Norra Loodusuuringute Instituudi (Norwegian Institute for Nature Research) vee-elustiku uurimise spetsialistidega. Inventuuri ja seire läbiviimiseks soetatakse tegevuse raames täiendavalt seadmeid ja välitöö varustust.

Kaitsekorralduskavade eelnõud ja avalikustamiskoosolekud

Tegevus 3. Narva jõe kanjoni kalakoelmute osaline taastamine

Tegevuse eesmärk on koostada eelprojekt Narva jõe kanjoni kalakoelmute osaliseks taastamiseks. Eelprojekti koostamiseks viiakse läbi vajalikus mahus topogeodeetilised mõõdistused ja ehitusgeoloogilised uuringud Narva jõe kanjoni läänepoolses osas ja Narva jõel 2,3 km pikkusel lõigul Narva veehoidla paisust kuni turbiinikanalini. Mõõdistus koostatakse mõõtkavas 1:500. Seejärel määratletakse võimalik voolusäng erinevate vooluhulkade korral ja taastatavate koelmute asukohad. Kaasnevalt mõõdistatakse ja hinnatakse kuivas jõesängis asuvate rajatiste (sillad) seisukorda, remondi vajadust ja esitatakse vajaliku kindlustamise lahendused enne vee voolu taastamist. Eelprojekti koostamisega paralleelselt viiakse läbi selle keskkonnamõju hindamine.

Tegevus 4. Padajõe paisude uuring, soovitused paisude edasise eksisteerimise kohta ja vajadusel kalapääsude projekteerimine

Tegevuse eesmärk on uuringute ja läbirääkimiste tulemusel leida lahendused kalakoelmute taastamiseks ja rändeteede avamiseks Padajõe kahel paisul - Rannametsa ja Pada mõisa vesiveski paisul. Eelprojekti koostamisega paralleelselt viiakse läbi selle keskkonnamõju hindamine.

Tegevus 5. Poruni jõe hüdroloogilise režiimi taastamiseks vajalike uuringute läbiviimine ja eelprojekti koostamine

Tegevuse eesmärk on Poruni jõe loodusliku veerežiimi taastamine. Eesmärgi saavutamiseks projekteeritakse Gordenka oja ja Poruni jõe lahkmele voolutõke, millega oleks võimalik suunata madalvee perioodil metsakuivendussüsteemi veed Gordenka ojast Poruni jõe sängi. Eelprojekti koostamisega paralleelselt viiakse läbi selle keskkonnamõju hindamine. Eelprojekti ja keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestades ehitatakse Gorodenka ojale paisregulaator.

Tegevus 6. Raamatute kirjastamine Ida-Virumaa jõeliste hoiualade kohta

Tegevuse eesmärk on koostada ja kirjastada kaks populaarteaduslikku raamatut projekti alade kohta. Eesmärgi saavutamiseks kogutakse olemasolev materjal alade, elustiku ning kultuuriloo kohta, koostatakse tekstid, valitakse illustratiivne materjal, toimetatakse ja tõlgitakse tekstid vene ning inglise keelde. Koostatud materjal küljendatakse ja trükitakse raamatuid 600 eksemplari Narva jõe ning 600 eksemplari Padajõe, Avijõe, Pühajõe ja Tagajõe kohta. Raamatute esitlused toimuvad Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas.

Tegevus 7. Invasiivse võõrkalaliigi unimudila tõrje Narva jõe vesikonnas

Tegevuse eesmärk on uurida ja võimalusel vähendada invasiivse võõrkalaliigi unimudila populatsiooni Narva jõe vesikonna ühes veekogus. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi katsepüük seirevõrkude ja elektriga. Seejärel asustatakse veekogusse 20 umbes kilost haugi. Paari kuu pärast viiakse läbi kontrollpüük seirevõrkude ja elektriga, et teha kindlaks unimudila populatsiooni arvukus.

     

Projekti väljundid

  • Metoodiline juhend jõeliste elupaigatüüpide kaitsekorralduskavade koostamiseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele jõgedele.
  • Kaitsekorralduskavad Narva jõe alamjooksu, Narva jõe ülemjooksu, Tagajõe, Pühajõe, Padajõe ja Avijõe hoiualadele.
  • Eelprojekt kalakoelmute osaliseks taastamiseks Narva jõel.
  • Padajõe paisude uuring ning eelprojekt kalapääsude rajamiseks.
  • Gordenka ojale on ehitatud voolutõke oja ja kuivendussüsteemi vee juhtimiseks Poruni jõkke madalvee perioodil.
  • Kaks populaarteaduslikku trükist eesti, vene ja inglise keeles, millest esimene käsitleb Narva jõe ning teine Tagajõe, Pühajõe, Padajõe ja Avijõe hoiualade elupaiku, liike ja seonduvat kultuurilugu.
  • Avalikkuse teavitamine ja kaasamine, s.h koolituspäevad Loodusdirektiivi II lisa liikide ja I lisa elupaigatüüpide tutvustamiseks.

Projekti maksumus

Projekti kogumaksumus on 9 677 422 Eesti krooni, millest Norra finantsmehhanismi osalus on 8 225 809 krooni.

Täiendav informatsioon

Rohkem informatsiooni saab projekti juhilt e-posti aadressil margit at ctc dot ee