BECOSI: Benchmarking on Contaminated Sites

Prindi

BECOSI - jääkreostuse projekt. Mis see on?

Jääkreostuse projekti fookuses on kogemuste vahetamine jääkreostuse kohta Eesti, Läti, Soome ja Rootsi vahel. Projekti finantseeritakse INTERREG-i Kesk-Läänemere programmist. Eesmärgiks on muuta Läänemere regioon keskkonnasõbralikumaks ning jätkusuutlikumaks paigaks, vähendades ohtlike ainete mõju.

Eesti seadusandluses on reostunud aladega seotud probleemistikku vähe käsitletud. Seadused on puudulikud nii põhimõistete - reostus ja keskkonnakahju - kui ka likvideerimise korralduse ja järelevalve tasandil.

Jääkreostuse teema tõusis tähelepanu alla, sest see on üks seitsmest keskkonnastrateegias määratletud prioriteetsest keskkonnaprobleemist. Suurendades koostööd Kesk-Läänemere regioonis, vahetavad osapooled ja koostöpartnerid vajalikku informatsiooni, mis parandab reostunud alade haldamist piirkonnas. Projekti abil luuakse võrgustik institutsioonide ja inimeste vahel, kes tegelevad Kesk-Läänemere regiooni riikides jääkreostusobjektidega.

Projekti partnerid:
Juhtpartner: County Administrative Board of Östergötland, CAB (Rootsi)
Partner 2: Tallinna linna Keskkonnaamet, TED
Partner 3: Keskkkonnaamet, KKA
Partner 4: Finnish Environment Institute, SYKE (Soome)
Partner 5: Häme Centre for Economic development, transport and the environment, Häme ELY-centre, ELY (Soome)
Partner 6: Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre, LEGMC (Läti)
Partner 7: Vidzeme Planning Region, VPR (Läti)
Partner 8: Motala Municipality, MM (Rootsi)

Projekti eesmärk: Informatsiooni ja kogemuste vahetamine projektis osalevate riikide vahel, suurendades koostööd Kesk-Läänemere regioonis reostunud alade paremaks haldamiseks.

Projekti kestvus: detsember 2010 - detsember 2013. 
 

Selle aja jooksul korraldatakse 32 tegevust, milles Keskkonnaamet osaleb kaheteistkümnes. Läbi tegevuste saame uusi teadmisi ja vahetame kogemusi teiste osalevate riikidega järgmistel teemadel: jääkreostuse järelvalve, huvitatud osapooltele vajaliku informatsiooni jagamine, jääkreostuse inventeerimine ja andmebaasid, jääkreotuse erinevad uuringumeetodid, ruumiline planeerimine, riskihindamine ning kvaliteedistandardid.

Nimetatud teemad moodustavad 3 tööpaketti:
1 . Efektiivne järelvalve. Tööpaketi ülesandeks on saada teadmisi jääkreostusobjektide järelvalvest ning selle elluviimise meetoditest (sh seadusandlus, vastutus, prioritiseerimise põhialused, ülesannete jagamine erinevate asutuste vahel).
2. Ruumiline planeerimine. Tööpaketi eesmärgiks on saada teadmisi reostunud aladest planeerimise protsessis (sh inventariseerimise metoodikate analüüs ja andmebaasi loomine).
3. Kommunikatsioon. Tööpaketi eesmärgiks on teadmiste kogumine viisidest, kuidas jagada informatsiooni reostunud alade kohta ning suhtlusstrateegia väljatöötamine.

Toimunud tegevused:

Tänaseks on toimunud  neli kohtumist Soomes, Rootsis ja Eestis. Nende kohtumiste tulemuseks on tööseminarid jääkreostuse järelvalvest (veebruar 2011, Motala, Rootsi) ning jääkreostuse inventuurist ja andmebaasist, sh kontroll-leht antud teemal (oktoober 2011, Tallinn, nõupidamine planeerimise protsesside kohta (mai 2011, Hämeenlinna, Soome), seminarid ja arutelud riskide kommunikatsioonist, sh kontroll-leht antud teemal (oktoober 2011, Tallinn ja mai 2012, Helsingi, Soome), raport suhtluse strateegiast (mai 2012, Helsingi, Soome).
Nimetatud tegevustes osales ka Keskkonnaamet ja meie ülesandeks oli anda ülevaade jääkreostusest Eestis, osaleda aruteludes eelmainitud teemadel, koostada raport suhtluse strateegiast Eestis ning osaleda erinevate kontroll-lehtede koostamisel. Mõned tegevused jätkuvad veel, näikeks GIS-kihi jääkreostusobjektidega loomine. Projekti käigus on koostatud kolm infolehte projekti tegevustest.

Info kogus kokku: Polina Barajeva, Harju-Järva-Rapla regiooni vee spetsialist.

Projekti koordinaator: Kadri Haamer; Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni vee spetsialist, e-post kadri dot haamer at keskkonnaamet dot ee .
 

Projekti koduleht: www.becosi.se

 

Projekti koordinaatorite kohtumine Tallinnas, 2011. aasta oktoobris. Foto autor: Polina Barajeva