Kiideva-Puise matkarada

Prindi

Rada (pikkus 5 km) asub Matsalu lahe põhjakaldal ja jälgib kunagi kasutuses olnud vankriteed, mis ühendas Kiideva ja Puise külasid. Raja põhiosa moodustab 2,6 km pikkune lõik Kalaküla poolsest alguspunktist läbi salumetsa ja taastatud puisniidu kuni Lõpre tammeni, mis on siinse kandi kõige suurem põlispuu. Tammede läheduse võib leida kasvamas tamme-kivipuravikku ja ebahariliku välimusega tanuseent, kuulda võib metsas kodukaku huikeid ja musträhni valju häälitsust.

Näärikivide õpperada

Prindi

Piirkonna suurima rändkivide kolmiku, Näärikivide, järgi nime saanud õpperada asub Matsalu lahe lõunakaldal Metskülas. Rada saab alguse Metsküla-Saastna tee äärest ja kulgeb otse üle rannaniidu Näärikivideni, pikkuseks vaid 400m. See on suurepärane koht rannaniidu elustiku ja taimestiku tundmaõppimiseks, kuid tuleb meeles pidada, et lindude pesitsusajal (jääminekust kuni 1. juulini) on rannaniidul viibimine keelatud.

Salevere matkarada

Prindi

Salevere Salumägi on Läänemaa looduskaunimaid paiku, seda eriti kevadel, nurmenukkude ja maikellukeste õitsemise ajal, kuid omanäoline on sealne loodus igal aastaajal. 1,5 km pikkune matkarada läheb läbi kadakase loopealse, edasi piki pangaserva kuni astanguni (kõrgus 5m) ja jätkub laudteena, mis lõpeb Silmaallika juures. Salumäe jalamil kasvab liigirohke laialehine mets, kuulda võib tüüpilisi lehtmetsa linde – metsvinti, salu-lehelindu, peoleod. Salumäel on ka muistse kaitserajatise jäänused, näha saab madalat kaitsevalli.

Suitsu matkarada

Prindi

Rada asub Kirikukülas Matsalu metsas ja kulgeb paralleelselt Suitsu jõe luhaniiduga. Laudrada (800m) algab Suitsu vaatetorni (kõrgus 21 m) juurest, läbib sanglepalodu ja viib välja luhaniidule. Matkarajal on kõige huvitavam liikuda varahommikul või siis hilisõhtul, kui on loomade tegutsemise aeg, näha võib kitsi, põtru ja metssigu, kuulda kassikakku, metskurvitsat ja hüüpi.

Penijõe matkarada

Prindi

Raja alguspunkt on Penijõe parklas ja raja läbimiseks on võimalik valida nelja marsruudi vahel (3,6 km, 4,7 km, 6 km või 7 km). Rada on kasutuses mitmete õppeprogrammide läbiviimisel, vee-elustiku uurimiseks on õppetiik Penijõe vasakul kaldal. Matkarajal asuvast 8m kõrgusest tornist on hea jälgida roostikus elutsevat linnustikku (roo-loorkull, hüüp jpt), rajale jäävad Lääne-Eestile tüüpilised loopealsed (alvarid), Viita puisniit ja Saare mägi. Näha saab kobraste pesakuhilaid ja tegutsemisjälgi.