Roomikud luha hooldamiseks ja taastamiseks
07.12.2011
Luht ehk lamminiit on suurveega ujutatav ala jõe oru lammil või madalal järverannal. Kui luhta ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvab ta kiiresti kinni. Enamasti on luhad tekkinud inimtegevuse mõjul: niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena.
Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) toimel on luhtadel välja kujunenud omapärased taime- ja loomakooslused. Luhtade pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud just niitmise ja karjatamise puudumise tõttu, ent viimastel aastatel jällegi pisut suurenenud tänu EL toetusskeemidele. Varasemaga võrreldes on rasked traktorid kerged hobused välja vahetanud ning hooldusvõtted pisut muutunud.
Foto: Zuidberg tracks koduleht
Kuna luhad on 2/3 aastast niisked ja liigniisked ning sellega seoses pinnas pehme ning poollooduslikku kooslust lõhkuda ei tohi, on asjalikud luhahooldajad soovinud erivahendeid (mattrackid) luha hooldamiseks. Sellega seoses kirjutas Keskkonnaamet aastal 2010 sellekohase projekti nimetusega „Erivahendid lamminiidu hooldamiseks Matsalu rahvusoargis“ Keskkonna Investeeringute Keskusele (KIK), kes vahendab ka Euroopa Regionaalarengu fondi rahasid. Projekti eesmärgiks on soetada erisurve vähendamiseks üks jooks roomikuid traktorile, mis hooldab ja taastab peamiselt Kasari luhta Matsalu rahvuspargis. Projektiga püütakse luua ka veel EL linnudirektiivi I lisa linnuliigi tutka (Philomachus pugnax) pesitsus- ja mänguala soodsa seisundi.
Keskkonnaamet on analüüsinud Kasari luha hooldajate hooldatavat ja potentsiaalselt taastatavat pindala ning on otsustanud, et erivahendid antakse esialgu kasutusse MTÜ Kasari Luha Seltsile, kes hetkel juba hooldab peamiselt Kasari luhas, kuid ka Käntu-Kastja luhas kokku ca 830 hektaril niitu. Samuti on Selts rentinud veel ca 300 ha hetkel taastamata luhta.
Plaanide kohaselt paigaldatakse pehmed roomikud (mattrackid) traktorile detsembris 2011 ning Kasari luhas näeb neid töötamas juba suvel 2012. Erivahendid on vajadusel kasutatavad ka teiste eesti märgade niitude taastamiseks. Peamine kasusaaja projektist on Keskkonnaamet tagades projekti vahendite abil ca 300 ha märja luhaala taastamise, millega luuakse eeldus tutka pesitsusala taastumiseks. Kaudsed kasusaajad on Matsalu rahvuspargi külastajad (ca 20 000 külastajat), kes võivad edaspidi näha hooldatud niitu ja loodetavasti tutkaste ja teiste kurvitsaliste arvukuse tõusu.
Projekti kogumaksumus on 117 078 eurot, mille katab 100%-lt Euroopa Regionaalarengu fondi poolt. Roomikute tarnija on OÜ Maskin Grupp.
