Märgalade päev - 2. veebruar

Prindi

01.02.2017

2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari alade päeva.

Ramsari konventsioon on vanim rahvusvaheline looduskaitse kokkulepe, millega on nüüdseks ühinenud 169 riiki 215 miljoni hektariga üle maailma. Eesti liitus leppega 1993. aastal ja praeguseks on 17 märgala kokku 304 778 hektariga meie kaitsealade hulgast nimetatud rahvusvaheliselt tähtsaks. Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas riik, kus ligi kolmandik pindalast on kaetud eritüübiliste märgaladega. 

Looduslikuna säilinud soid, mida mujal maailmas napib, leidub Eestis veel rohkesti, ent nad väärivad tähelepanu ja kaitset. Eelkõige eelmise sajandi keskpaiga intensiivse maaparanduse tõttu on kuivendusest mõjutatud ligemale 70% Eesti soodest, osa neist aladest on turbakaevandustest mahajäetud, nõndanimetatud jääksood. Tänapäeval tehakse mitmes kuivendusega rikutud Eesti soos taastamistöid, sest sood on peale elurikkuse ja puhta vee säilitamise märkimisväärsed süsiniku talletajad.

Läänemaal on viis Ramsar märgala:

  • Matsalu rahvuspark
  • Puhtu-Laelatu-Nehatu
  • Lihula
  • Leidissoo
  • Haapsalu-Noarootsi

Eesti suurima märgala Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja hõlmab Kasari jõe alamjooksu, Matsalu lahe ning sellega piirneva Väinamere osa koos umbes 50 meresaare ja laiuga. Matsalu märgala peamiseks väärtuseks on selle rohkete rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimisalade linnustik.

Matsalu rahvuspark sügisel. Foto: Kaarel KaiselMatsalu märgala on terviklik kompleks erinevatest märgalakooslustest, mis on omavahel seotud. Niivõrd suurel alal esinevat kompleksset märgala pole Euroopas mujal säilinud. Siinsed kooslused on eriti kõrge väärtusega suhteliselt loomuliku veerežiimi ning pool-looduslike koosluste (luha-, ranna- ja puisniidud) tõttu, mis on püsinud pikka aega tänu niitmisele ja karjatamisele.

Märgalad on ühed olulisemad ökosüsteemid

Märgalad pakuvad meile mitmesuguseid hüvesid ehk ökosüsteemi teenuseid. Teadlikult või teadmatult kasutame me neid teenuseid iga päev! Need teenused jaotatakse neljaks grupiks:

  • tugiteenused (teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad liikidele);
  • reguleerivad teenused (teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti taimede tolmeldamine putukate poolt);
  • varustusteenused, ka tootvad teenused (teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena);
  • kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas).

Astu sohu!

Sellise üleskutsega kutsub meid sel nädalal ühinema Eestimaa Looduse Fond. Astu sohu, tee pilti (ehk sooselfie-t) ja jaga oma lugu!  Loe lähemalt siit: https://soo.elfond.ee/astu-sohu/