Looduskaitse ajaloost Eestis

Tiit Sillaots, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik 

1910
Vaika-Vilsandi

Eesti looduskaitse kujunemisele pandi alus 1906. a. Siis alustasid Riia Loodusuurijate Seltsi viitsepresident botaanik prof Karl Reinhold Kupffer ja Riia Loodusmuuseumi konservaator, ornitoloog Ferdinand Erdman Stoll Saaremaa looduse uurimist. Nende eesmärk oli ellu viia koos Tartu Ülikooli botaanikaprofessori Edmund Russowiga tekkinud idee luua Lääne-Saaremaale bioloogiajaam. E. Russow pidas sidet Euroopa looduskaitse ühe rajaja Hugo Conwentziga.

Uurimistöö viis teadlased kokku Vilsandi saare tuletorni ülevaataja Artur Toomiga. A. Toom oli 1909. a linnukaitseks rentinud Vaika saared. Ta oli seal piiranud pesadest munade korjamist ja tõhustanud lindude pesitsemist. Artur Toomi pühendumine imponeeris teadlastele. Riia Loodusuurijate Selts asus teda toetama ja sõlmis 14. augustil 1910 Kihelkonna pastoraadiga rendilepingu. Seda kuupäeva peetakse Eesti esimese looduskaitseala asutamispäevaks. Praegu jääb Vaika saartel asunud ja teatavasti Baltimaade vanim kaitseala Vilsandi rahvuspargi piiresse.Lääne-Eesti rannikumaastiku, merelooduse, väikesaarte ökosüsteemide, taimestiku, merelindude ja Läänemere hüljeste lesilate kaitseks loodud Vilsandi rahvuspark paikneb 160 saarel ja laiul. Rahvuspargi 23 760 hektarist on maismaad ligi kolmandik.

Harilaiu majakas Vilsandi rahvuspargis. Foto: Roland Müür