Lahemaa rahvuspargi erilisus

Prindi

Rahvuspargi moodustamine 1. juunil 1971. a oli oluline rajajoon Eesti looduskaitse ajaloos, kuna loodud rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ning selle asutamisel lähtuti rahvusvahelistest põhimõtetest. Rahvusvahelise looduskaitseliidu seisukohtadest lähtuvalt seati rahvuspargi eesmärkideks väärtuslike ning piirkonnale iseloomulike maastike, ökosüsteemide, rahvusliku kultuuripärandi ja muinsusobjektide kaitse, uurimine, ennistamine ja tutvustamine. Arvestades loomisaegset poliitilist olukorda, oli rahvuspargil oluline osa ka Eesti rahvusliku identiteedi hoidmisel.

Lahemaa rahvuspargi olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Peaaegu 90 % rahvuspargi 74 784 hektarilisest pindalast hõlmavad metsa-, soo-, niidu-, ranniku- ja mereökosüsteemid. Kuna Lahemaa rahvuspark on suure pindala, vahelduvate maastike ja looduslike kooslustega ala, on ka siinne elustik väga rikkalik ja mitmekesine. Erinevad metsa-, niidu- ja sookooslused, meri ja siseveekogud on elupaigaks paljudele, sh haruldastele, ohustatud ja kaitsealustele liikidele. Läbi aegade on Lahemaal registreeritud 222 linnuliiki, mis teeb alast väga esindusliku linnukaitseala. Lahemaa rahvuspargis on teadaolevalt esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile. Seente ja soontaimeliikide koguarvu ei ole hinnatud, ent leitud on 44 kaitsealust taime- ja kümme kaitsealust seeneliiki. Sammaltaimi on läbi aegade registreeritud 307 liiki ja samblikke 398 liiki, nende hulgas on kaitsealuseid liike vastavalt 12 ja 21.

Tähelepanuväärne Lahemaa maastikus on klint, mis loodusliku lahkmejoonena eraldab liigestatud rannajoonega rannikumadaliku paetasandikest. Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja joastikke. Lahemaa rahvuspargi maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks. Rändkividerohkus, mis on tüüpiline meie esmasele glatsiaalmaastikule, on säilinud Lahemaal paremini kui mujal.

Asustusajalooliselt eraldab klint rannikul paiknevad rida- või sumbkülad hajaasustusega sisemaaküladest. Vanimateks inimasustuse jälgedeks, mis on säilinud tänapäevani Lahemaa maastikes, on muinasajast pärinevad kivikalmed, -kangrud, muinaspõllud, asulakohad jm objektid. Ajaloolisest ajast on siinsete maastike olulisteks dominantideks mõisad.