Kutsume Lahemaa koostöökogu kultuuripärandi koosolekule 12.01.2012.a Palmsesse
21.12.2011
Kallis Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi säilitaja, koostööpartner ja koostööst huvitatud inimene!
Lahemaa rahvuspargi koostöökogu kultuuripärandi valdkonna 2012. aasta esimene koosolek toimub Lahemaa looduskeskuses 12. jaanuaril algusega kell 13.00. Ootame aktiivset osavõttu!
Koosolek on suhteliselt intensiivne, aga keskendub eelkõige 2012. aastal vajalikele tegevustele ja nende ajakavale. Kommentaare ja ettepanekuid koosolekul vajalike täiendavate teemade ja tegevuste osas võib teha jooksvalt meilile ave.paulus@keskkonnaamet.ee kuni 10.01.2012.
Koosolekul tutvustame ühelt poolt Keskkonnaametil meie töögrupi eelneva töö ja kaitsekorralduskava alusel kavas olevaid rahastuse saanud ja rahastust või ühist pealehakkamist vajavaid tegevusi, aga teiselt poolt ootame endiselt ka partnerite 2012 plaane, mis haakuvad kultuuripärandi kaitse problemaatikaga.
Keskkonnaameti plaanid 2012. tegevusteks kultuuripärandi vallas, mis koosolekul lühitutvustusele tulevad, koos lühikeste seletavate tekstidega...
1. 2011. aastal toimunud ja 2012. aastal jätkuvate ja kavandatavate kultuuripärandiinventuuride ülevaade ja arutelu edasiste tegevuste osas 2012-2014 kaitsekorralduse kavandamisel.
1.1. Valminud inventuurid on üleval Lahemaa kodulehel uuringute rubriigis. Aastaks 2012 on vajalik planeerida nende sisuline arutelu ja integreerimine 2014-2024 kaitsekorralduskavva ning valdade planeeringutesse:
1.1.1. Käsmu, Võsu, Vergi ja Viinistu arhitektuuri ja asustusstruktuuri inventuur (MTÜ Arhitektuuriväljad, juht Leele Välja)
1.1.2. Lahemaa ajaloolise maakasutuse riigihankeline inventuur (Eesti Maaülikool, juht Kalev Sepp)
1.1.3. Lahemaa külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri riigihankeline inventuur (Artes Terrae, juht Mart Hiob)
1.2. 2012. a kavandatavad projektiettepanekud tegevusteks 2012-2014:
1.2.1. Kavandatav Lahemaa mälumaastike projekti arendus Lahemaa kohapärimuse, külade kultuuriloo ning rahvuspargi looduskaitseloo osas
1.2.2. Lahemaa rahvuspargi Vihula valla osa looduslike pühapaikade inventuur
1.2.3. ??? (oodatud ettepanekud)
2. KIK rahastuse saanud Lahemaa kultuuripärandi koolituste 2012 tegevuste tutvustus, vajalikud kultuuripärandi hooldustööd (sh võimalikud ühistegevuste ja talgute kohad 2012):
2.1. Lahemaa arhitektuuripärandi koolitus koostöös SRIKiga 2012 – potentsiaalne objekt hetkel Vergi pritsikuur.
- Puitarhitektuuri ja katuste koolitus - väärtusliku puithoone
säilitamise teoreetilis-praktiline koolitus – teooria eesti
maaehituspärandi väärtustest, puitkatused ja nende korrastamine
- Praktika: laastukatus, puutõrv ja tõrvavärvid.
2.2. Lahemaa puitpiirete koolitus koostöös EVM-ga – potentsiaalne objekt hetkel lahtine.Lahemaal puudub oskusteave Lahemaa rahvuspargi külamiljöösse sobivate piirete ehitamiseks. Lahemaa külasid ilmestavad piirded on muutunud eklektiliseks - kõrvuti väärtuslike traditsiooniliste puitaedadega on viimasel ajal laialdaselt levima hakanud traditsioonilisse külamiljöösse sobimatud aiatüübid. Antud koolituse raames tutvustatakse Lahemaa traditsioonilisi piirdetüüpe ning õpetatakse valmistama puitaedasid. Koolituse toimumispaik on kõrge kultuuriväärtusega piirete piirkonnas.
2.3. Lahemaa traditsioonilise käsitöö päevad koostöös Jaanioja Loovuskeskusega, sepatöö ja naiste käsitöö –Seppade Päevad? Lahemaa rahvuspargis on varasest rauaajast tegeletud sepatööga. Siinsed sepisristid ja sepatraditsioon on oluline osa siinsetest käsitöötraditsioonidest. 1988. aastast on peetud Lahemaa Seppade päevi. 2012 suvel toimuvad Seppade Päevad on jätk sellele traditsioonile, mis tutvustab siinset sepatraditsiooni nii teoorias kui praktikas. Teine koolitus käsitleb Lahemaa naiste käsitööd, sh Lahemaa rannaaladele iseloomulikke pitse.
2.4. Lahemaa rannakalanduse töötoad koostöös Käsmu meremuuseumiga. Lahemaa rahvuspargi küladest on 34 rannakülad, millest enamik traditsiooniliselt kalurikülad. Antud koolitus keskendub nende külade traditsioonilise looduskasutuse käsitlemisele, mille raames räägitakse nii rannakülade majandusajaloost kui töötraditsioonidest ja elulaadist. Käsmu meremuuseumi korraldamisel toimuvad kahepäevased Lahemaa rannakalanduse ajalugu, rannaaladele omaseid paaditüüpe ja kalapüügivahendeid tutvustavad õppepäevad. Praktikana on kavas jääpüük.
2.5. Lahemaa looduskasutuse õppepäevad koostöös Sae talu ning Eesti Vabaõhumuuseumiga. Lahemaa rahvuspargi küladest on 34 maakülad, kus lambakasvatus ning põllupidamine traditsioonilist maastikuilmet säilitav. Antud looduskasutuse päevade raames tutvustatakse Lahemaa maakasutuse ajalugu, lambakasvatust lambast lõngani ning linakasvatust taiest niidini.
2.6. 2 Lahemaa kultuuripärandi seminari: Lahemaa rahvuspargi vaimset pärandit tutvustav seminar ning seminar ”20. ja 21. sajand Lahemaa rahvuspargis”??
2.7. Hooldust vajavad talgukohad? Ettepanekud oodatud.
3. KIK rahastuse saanud Lahemaa rahvuspargi uusarhitektuuri ideekonkursi ja arhitektuuritrükise projekti tegevuste tutvustus ning arutelu ajakava ning kaasamise viiside osas.
Projekti lühitutvustus:
Lahemaal on 68 küla, üle 4700 kinnistuomaniku, üle 2145 elamumaa sihtotstarbega maaüksust. Viimastel aastatel on rahvuspargis menetletud keskmiselt 300 ehitusega seotud taotlust aastas, sealhulgas seatakse tingimusi olemasoleva hoonestuse väliskonstruktsioonidele ning uute hoonete püstitamisele. Olemasolev kultuuripärand väärtusliku hoonestuse näol on rahvuspargis kaitse all ja ei tohiks hävida. Uushoonestus peaks sobituma pärandmaastikku ja omama iseseisvat pärandipotentsiaali.
2003. aastal allkirjastasid kõikide Eesti rahvusparkide direktorid pöördumise Keskkonnaministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ettepanekutega rahvusparkide arhitektuuripärandi kaitseks. Ettepanekud olid alljärgnevad:
1.hoonestuse ja maakasutuse analüüs rahvusparkides; 2.Metoodika vanade hoonete väärtuse määratlemiseks; 3.Inventeerida kaitsealade hooned; 4.Taluarhitektuuri kaitseks vajalikud soovitused, tegevuskava ja rahastamisskeem; 5.Korrastada seadusandlust, tagamaks väärtuslike hoonete ja külamaastiku säilimist; 6. Külamaastikku sobivate uusehitiste ideekonkursid; 7. Propageerida häid näiteid ajaloolisse keskkonda sobituvaist ehitistest.
2012. aastal planeerib Keskkonnaamet koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia ja Arhitektuurimuuseumiga arhitektuursete eskiiside konkursi, et leida Lahemaa rahvuspargi uushoonestusele arhitektuurselt kvaliteetseid lahendusi ehituse reguleerimisel ja ehituspärandi edendamisel uushoonestuse osas. Arhitektuurikonkursi ajal toimub arhitekte ja elanikke kaasav teavituskampaania, ideekonkursi tulemusena valmib andmebaas ja näitus sobilike uusarhitektuursete lahendustega ning trükis Lahemaale iseloomulike väärtuslike, miljööväärtuslike ehitistega (külade inventuuride tulemustel) ning uusarhitektuursete lahendustega (ideekonkurss ja olemasolevad sobivad ehitised).
Aastatel 2009-2011 on Lahemaa rahvuspargis läbi viidud Lahemaa külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri ning ajaloolise maakasutuse inventuurid, mis hindavad Lahemaa arhitektuuri ja asustusstruktuuri väärtuste senist seisu. Probleemseimaks on nende analüüside alusel peetud viimase paarikümne aasta arhitektuuri väga madalat taset Lahemaal. Külade miljöö ja arhitektuuripärand on vägagi haavatavad. Peamiseks ohuks teadmatusest tulenevad valed renoveerimisvõtted ja stiihiline arendustegevus uusehitiste rajamisel. Puudub selge kontseptsioon, mida ja kuhu ehitada. Eriti laastavalt on mõjunud viimased kümmekond aastat. Suurimate probleemidena uusehitiste juures võib esile tuua üledimensioneerituse ja vale materjalikasutuse, aga ka arhitektuurse kvaliteedi puudumise, mis on vaadeldud külades valdav. Kui kõikidest varasematest ehitusperioodidest (tsaariaeg, Eesti Vabariik ja ENSV aeg) on meil kokku märkimisväärne hulk väärtuslikke hooneid ja komplekse, siis viimaste kümnendite kontekstis võib arhitektuursest kvaliteedist rääkida ainult mõnel erandjuhul. Silma torkab ka ehitatud keskkonna terviklikkuse mitte tajumine – seda nii ehitusalases kui planeerimisalases kontekstis. Inventuuride tulemustel on valminud ettepanekud arhitektuurikonkursside korraldamiseks, tagamaks häid näiteid ja eeskujusid siinsete maastike säilitamiseks, ning inventuuride tulemuste propageerimiseks just heade näidete võtmes.
Lahemaa kaitsekorralduskava arhitektuuri, asustusstruktuuri ning ajaloolise maakasutuse inventuurid on teostatud (Leele Välja - Käsmu, Võsu, Vergi, Viinistu arhitektuuri ja asustusstruktuuri inventuur 2010; Maaülikool - Lahemaa ajaloolise maakasutuse inventuur 2010) või teostamisel (Artes Terrae - Lahemaa külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri inventuur 2010-2011) ning nende raames on teravalt välja tulnud kaasaegse arhitektuuri halb tase, mis võib olla osaliselt tingitud kaitseala valitseja seatud nõuetest uushoonestusele, teisest küljest aga kindlasti tipparhitektide vähesest kaasatusest ning kõigi osapoolte selge nägemuse puudumisest ajaloolisse keskkonda sobituvast väärtuslikust uusarhitektuurist. Lahemaa inventuuride tulemusel on tehtud ettepanek korraldada Lahemaal arhitektuurivõistlusi või ideekonkursse sobiva uusarhitektuuri leidmiseks.
2009-2011 on Keskkonnaameti eestvedamisel toimunud nõupidamisi Lahemaa külade inventuuride läbiviijate, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Arhitektide Liiduga, mis käsitlevad Lahemaa olemasoleva arhitektuuripärandi probleeme ning selle edendamisstrateegiaid uushoonestuse puhul. Võtmeteguriks väärtuste säilitamisel ja arendamisel on teadlikkus – seda nii konkreetse omaniku kui laiema avalikkuse osas. Rahvusparkidesse sobiva uusarhitektuuri kontseptsioon puudub või on takerdunud 1970ndate muinsuskaitselisse mõttesse. Olemasolev väärtuslik arhitektuur lammutatakse või renoveeritakse oskamatult, teadmata selle väärtust. Teadlikkuse tõstmise eesmärgil on vaja kahte arhitektuuriga seotud tegevust – uusarhitektuuri konkurssi ning võimalikult lihtsalt rohkete näidete varal siinseid arhitektuuriväärtusi populariseerivat laia levikuga trükist.
Uusarhitektuuri ideekonkurss:
Projekti eesmärk on leida Lahemaa ajaloolisse keskkonda sobituva uusarhitektuuri visioon, arhitektuurselt kvaliteetsed näidislahendused Lahemaa külade jaoks, mis võimaldab pakkuda elanikele häid eeskujusid, selgemad lähteülesanded, ideid ja konkreetseid võimalusi arhitektuurselt kvaliteetsete ehitiste saamiseks. Eesmärk on propageerida häid näiteid ajaloolisse keskkonda sobituvast uusehitusest ning luua tulevikus laialdast kasutust tekitavad näidislahendused.
25.03.2011 toimunud ajurünnakul Lahemaa arhitektuurivõistluse teemal (osalejad Eesti Arhitektide Liit – Jaak Huimerind, Ülar Mark, Eesti Arhitektuurimuuseum – Leele Välja, Eesti Kunstiakadeemia – Lilian Hansar, Jaan Tiidemann, Keskkonnaamet – Maret Vildak, Ave Paulus, Pille Hallika) arutati väga põhjalikult Lahemaa uusarhitektuuri ideekonkursi teemat, sealhulgas ka erinevaid rahastusvõimalusi ning eestvedajate küsimust. Parima lahendusena nähti seda, et taotlus esitatakse Keskkonnainvesteeringute Keskusele ning selle esitajaks on Keskkonnaamet. 26.07.2011 osaliselt veebis toimunud arutelul partneritega jäädi samade seisukohtade juurde. Eesti Arhitektide Liit on valmis konkursi korraldama, kuid mitte juhtima projekti. Keskkonnaametil ning tema lepingulistel külade inventuuride läbiviijatel on huvi ja vajadus uusarhitektuuri ideekonkursi järele ning nägemus konkursi eesmärgi, tingimuste, sealt saadavate tulemuste ning nende rakendamisvõimaluste osas edasise kasutuse läbi igapäevatöös ning infomaterjalides. Tulemuste propageerimine on sama oluline osa projektist.
25.03.2011 koosolekul arutati põhjalikult ka arhitektuurikonkursi lähteülesannet. Kõne all oli ka asustusüksuse põhise lähteülesande teema. Variantidena pakuti välja nt lähteülesanne teha konkreetsetele Lahemaa näidisküladele (Viinistu, Käsmu, Ilumäe). Et aga iga külamaastik on erilaadne, ei ole otstarbekas sellist näidisküla valida. Tõenäoliselt tekiks vähemalt 2-3 rannaasulat ning 2-3 maaküla. Parima lahendusena leiti, et osaleja valib ise talle sobiva küla ja asupaiga pakutud tsoonide seast Lahemaal, mida on mitmetes külades. Tsoonid erinevate hoonetüüpidega on külade inventuuride tulemusena olemas. Erinevat tüüpi näidiseramajadele on lähteülesandes ette nähtud erinevad tsoonid Lahemaa küladevalikust, mis täpsustatakse lähteülesande koostamise käigus. Kindlasti peab võistleja eskiisiga koos esitama asendiplaani võistleja poolt valitud konkreetsest asupaigast Lahemaal. See võimaldab hinnata hoone sobituvust eritüübilisse ja mitmekesisesse maastikku. Samuti võimaldab selline külamaastikuline lähenemine konkursi tulemusi hiljem rakendada laiemalt kui Lahemaa. Hoone hindamise üheks põhikriteeriumiks on sobitumine ümbritsevasse keskkonda, mida on lihtne ja hinnata üheltpoolt Lahemaa külade analüüsi tulemusena saadud andmete valguses, teiselt poolt selle maastikuilme (sh loodus – metsa veeres, avamaastikul jms) valguses, kuhu konkreetne eskiis on tehtud.
Trükis propageerib heade olemasolevate arhitektuursete näidete varal Lahemaa külade inventuuride ning uusarhitektuurikonkursi tulemusi. Trükises kirjutavad Lahemaal väärtuslikest ja hästi hoitud hoonetest erinevad Lahemaa rahvuspargi arhitektuuri asjatundjad. Autorite seas peaks kindlasti olema Lahemaa rahvuspargi arhitektuuripärandiga tegelenud inimesed, nagu Juhan Maiste, Mart Hiob, Nele Nutt, Lilian Hansar (Lahemaa külade inventuur), Heiki Pärdi (Maa-arhitektuuri programm ja Lahemaa kultuuripärandikoolitused), Leele Välja (Rannaasulate inventuur), Ülar Mark, Jaan Tiidemann (Lahemaaga seotud arhitektid, Eesti Kunstiakadeemia suvised välitööd Juminda poolsaarel), Tarmo-Andre Elvisto (Lahemaa ehituspärandi koolituste pikaaegne läbiviija), Fredi Tomps (Lhaemaa ahritektuuriküsimstea tegelenud Lahemaa algusaegadest), uusarhitektuuri ideekonkursi juht. Uusarhitektuurikonkursi tulemusi kajastatakse konkursi žüriiliikmete ja projektijuhi nägemuse kaudu. Trükis on omanikele ja valdadele suunatud populaarses stiilis ja vormis. Ühtne kujundus ning fotod, koostaja ning toimetaja tagavad trükise ühtluse. Trükise maht on 120 lk. Heade eeskujude najal käsitletakse Lahemaa ehitiste sobitumist külamaastikku ja looduskeskkonda, kultuuriajaloolist ja arhitektuuriloolist väärtust, traditsioonilist materjalikasutust ja detailide hoidu, keskkonnasäästlikkust, hoone suhet traditsiooni ja loomingusse.
Lisa kommentaar
