Salvkaevud

Prindi

Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks.

Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peaksite järgima soovituslikke nõudeid:

  • salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 1 m kõrgusele maapinnast;
  • kaev peab olema väljastpoolt tihendatud tsemendi- või betoniitlahusega kuni kaevu pealmise osani;
  • kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates salvkaevu ümber 2 m sügavune ja 0,7-1 m laiune auk ning täites selle saviga ning tampides tugevalt kinni;
  • salvkaev peab olema pealt kaetud;
  • maapind kaevu ümber peab olema kõrgem, et vältida pinnavee kogunemist kaevu ümber;
  • pump tuleks võimalusel paigaldada hoonesse (elumajja või pumbamajja), mitte kaevu.

Salvkaevu hooldusalal tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest:

  • hooldusala tuleb jätta vähemalt 10 m, kuid sõltuvalt maapinnast ja selle kaldest võib soovitatav kaugus olla isegi suurem;
  • potentsiaalsed reostusallikad (kuivkäimla, reovee kogumiskaev, sõnnikuhoidla, prügikast, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanalisatsioonitorud jne) peavad paiknema kaevu suhtes allamäge;
  • heitvee immutamine pinnasesse on keelatud lähemale kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust isegi peale mehaanilist ja/või bioloogilist puhastamist (Vabariigi valitsuse 31.07.2001. a määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” § 10 lg 2);
  • omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määruse nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” §-ga 7.

Lisaks tuleb arvestada, et ka liigne väetiste, taimekaitsevahendite ja sõnniku kasutamine võib mõjutada negatiivselt salvkaevu veekvaliteeti.

Iga salvkaevu omanik saab vältida potentsiaalsete reostusallikate sattumist salvkaevu vahetusse ümbrusesse, jälgida visuaalselt salvkaevu olukorda, võtta regulaarselt veeproove ja toimetada need vastavasse laboratooriumisse ning vajadusel reageerida kiirelt reostuse tekkimisele.

Kaevu visuaalsel vaatlusel võib selguda mõne hooldustöö vajadus:

  • kaevu süvendamine;
  • sette välja pumpamine;
  • murenenud kaevurakete väljavahetamine;
  • kaevu rakete vaheliste pragude tihendamine;
  • kaevu suudme ümbruse tihendamine savilukuga;
  • rakete pesu;
  • kaevu kaane väljavahetamine.

Kõik uuesti kaevatud või parandatud kaevud tuleks desinfitseerida, kuna salvkaevu konstruktsiooni töötlemine võib saastada kaevu vett.

Salvkaevu rajamisel tuleb järgida ehitusseadusega kehtestatud nõudeid (§ 12 lg 2, § 15 lg 1 p 1-2 ja § 16 lg 6) ning vajadusel pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.