Karuputke tõrjumine
Invasiivseteks karuputke võõrliikideks on Eestis hiid- ja Sosnovski karuputk, kes oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on ohuks meie looduslikele kooslustele.
NB! Karuputked kujutavad ohtu ka inimestele, kuna kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida ulatuslikud põletushaavad.
Täpsemalt saab liikidest ja nende tõrjemeetoditest lugeda voldikutest "Karuputke võõrliigid: Sosnovski ja hiid-karuputk" ja "Sosnovski karuputk" ning "Karuputke võõrliigid ja mõned sarnased kodumaised liigid".
Karuputke tõrjet on läbi viidud alates 2005. aastast ja selle aluseks oli "Karuputke (Heracleum) võõrliikide levikuandmetel põhinev pikaajaline tõrjestrateegia aastateks 2005-2010". Selle põhjal koostati "Karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava", mille keskkonnaminister kinnitas 11. veebruaril 2010 ja mis oli 2010. aastal aluseks Euroopa Regionaalarengu Fondist raha küsimisel. Ohjamiskava annab ülevaate liikide bioloogiast, levikust ja erinevatest tõrjemeetoditest.
1. veebruaril kinnitas keskkonnaminister uue ohjamiskava (2011-2015). Sarnaselt eelmise ohjamiskavaga annab see ülevaate karuputke võõrliikide bioloogiast, levikust, erinevatest tõrjemeetoditest ja senistest tulemustest.
Karuputke tõrje on vastutusrikas töö, kuna mingil juhul ei tohi lubada uutel seemnetel valmida ja mulda jõuda, sest sellisel juhul on varasem tõrje olnud tühi töö. Eesmärk on kurnata maa sees olevad seemned ehk seemnepank, mis säilib väga kaua ja mitte lasta uusi seemneid juurde tekkida. Selleks, et tööd tehtaks korrektselt ja välditaks ümbritsevate taimede ning koosluste saastumist, tuleb tõrjujatel järgida töö- ja ohutusjuhendit.
Keskkonnaamet kutsub karuputketõrjesse panustama ka maaomanikke ja kohalikke omavalitsusi ning seda just nende kolooniate puhul, mille tõrjet riigihangetega ei ole tellitud. Kui järgida soovitusi ja tõrjumise põhitõdesid, on vaja vaid järjekindlust, pealehakkamist ning kannatlikkust. Suurema koloonia nõrgendamine võtab aega – olulist karuputketaimede hulga vähenemist näeb alles nelja-viie aasta pikkuse tõrjetsükli järel. Seda kinnitavad Keskkonnaametis 2011. ja 2012. aastal tehtud uuringud. 2011. aasta uuringute aruannet saab lugeda siit ja 2012. aasta aruannet siit.
Nõuandeid ise karuputke võõrliikide tõrjumiseks ja ka nende äratundmiseks leiate siit.
Näiteks paar pilti ühest ja samast kolooniast enne ning pärast mürgiga tõrjumist:
2004. a valmis karuputke võõrliikide kohta lühifilm (19 minutit), mis annab ülevaate liikidest, nende ohtlikkusest ja tõrjest Eestis. Film on nii eesti kui ka vene keeles ja on võimalik vaadata ka meie kodulehe kaudu. Mahukuse tõttu varuge kannatust filmi avanemiseks.
Film eesti keeles "Tige tulnukas"
Film vene keeles "Злой пришелец"
