Karuputke tõrjumine
Invasiivseteks karuputke võõrliikideks on Eestis hiid- ja Sosnovski karuputk, kes oma kiire levimise ja paljunemise tõttu on ohuks meie looduslikele kooslustele.
NB! Karuputked kujutavad ohtu ka inimestele, kuna kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida ulatuslikud põletushaavad.
Täpsemalt saab liikidest ja nende tõrjemeetoditest lugeda voldikutest "Karuputke võõrliigid: Sosnovski ja hiid-karuputk" ja "Sosnovski karuputk".
Karuputke tõrjet on läbi viidud alates 2005. aastast ja selle aluseks oli "Karuputke (Heracleum) võõrliikide levikuandmetel põhinev pikaajaline tõrjestrateegia aastateks 2005-2010". Selle põhjal koostati "Karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava", mille keskkonnaminister kinnitas 11. veebruaril 2010 ja mis oli 2010.a aluseks Euroopa Regionaalarengu Fondist raha küsimisel. Ohjamiskava annab ülevaate liikide bioloogiast, levikust ja erinevatest tõrjemeetoditest.
1. veebruaril kinnitas keskkonnaminister uue ohjamiskava (2011-2015). Sarnaselt eelmise ohjamiskavaga annab see ülevaate karuputke võõrliikide bioloogiast, levikust, erinevatest tõrjemeetoditest ja senistest tulemustest.
Karuputke tõrje on vastutusrikas töö, kuna mingil juhul ei tohi lubada uutel seemnetel valmida ja mulda jõuda, sest sellisel juhul on varasem tõrje olnud tühi töö. Eesmärk on kurnata maa sees olevad seemned ehk seemnepank, mis säilib väga kaua ja mitte lasta uusi seemneid juurde tekkida. Selleks, et tööd tehtaks korrektselt ja välditaks ümbritsevate taimede ning koosluste saastumist, tuleb tõrjujatel järgida tööde teostamise ja ohutusjuhendit.
Kindlasti aga ei tähenda eeltoodu, et maaomanikud ja erksad kodanikud ise ei tohiks või ei saaks karuputke tõrjega hakkama. Kui järgida soovitusi ja tõrjumise põhitõdesid, on vaja vaid järjekindlust ning pealehakkamist. Kui tegu on küllaltki vana ja suure kolooniaga (mitte siis mõnetaimelised ja väikesed), võtab koloonia nõrgendamine aega mitmed aastad ehk et olulist taimede hulga vähenemist näeb alal alles mitme aasta (5) möödudes. Sellise tulemuseni jõudis Keskkonnaamet 2011.a teostatud uuringu põhjal. Uuringu aruandega saab tutvuda siit.
Nõuandeid ise karuputke võõrliikide tõrjumiseks ja ka nende äratundmiseks leiate siit.
Näiteks paar pilti ühest ja samast kolooniast enne ning pärast mürgiga tõrjumist:
2004. a valmis karuputke võõrliikide kohta lühifilm (19 minutit), mis annab ülevaate liikidest, nende ohtlikkusest ja tõrjest Eestis. Film on nii eesti kui vene keeles ja on võimalik vaadata ka meie kodulehe kaudu. Mahukuse tõttu varuge kannatust filmi avanemiseks.
Film eesti keeles "Tige tulnukas"
Film vene keeles "Злой пришелец"
