Karuputk

Prindi

Mis on karuputk?

Pärsia, hiid- ja Sosnovski karuputk on ohtlikud invasiivsed võõrliigid. Kiire leviku, paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad nad meie looduslikke kooslusi, inimestel tekivad kokkupuutel putketaimede mahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tervisekahjustused (naha punetus, villid, isegi haavandid).

Täpsemalt saab karuputke võõrliikidest ja nende tõrjemeetoditest lugeda voldikust "Karuputke võõrliigid ja mõned sarnased kodumaised liigid". Karuputke infovoldikud on saadavad eesti keeles siit ja vene keeles siit.

Vaata ka karuputke võõrliikide videoklippi ja jaga olulist infot oma sõpradega, et vältida ohtliku taime levikut looduses ning ohtusid inimese tervisele!

Karuputk võib sageli kasvada otse koduaias ohustades sellega otseselt inimeste tervist. Foto: Kalev Tihkan

Karuputke võõrliikide tõrjetööd

Tõrje eesmärgiks on vähendada nii inimesele kui ka kodumaisele loodusele ohtlike karuputkede levikut Eestis. Tõrje toimub karuputketaimede herbitsiidiga pritsimise, väljakaevamise ning õisikute eemaldamise teel. Tõrje toimub üle Eesti, olenemata karuputkekolooniate kasvumaa omandivormist või sihtotstarbest.

2016. aastal tellib Keskkonnaamet tõrjetöid 2168 hektaril. 2015. aastal sõlmis Keskkonnaamet lepingud 2213 hektaril karuputke tõrjumiseks, mis tähendab, et riikliku tõrje vajadus on eelmise aastaga vähenenud 45 hektari võrra. Osaliselt on riikliku tõrje tellimise vajadus vähenenud tänu asjaolule, et inimesed on hakanud ise tõrjuma, suurema vähenemise saab aga kirjutada nüüdseks hävinud kolooniate arvele. Tõrjetööd kestavad augustini, vajadusel septembrini.

Karuputketõrjet rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Karuputke võõrliikide tõrje aastal 2016” raames.

Karuputke tõrjet on läbi viidud alates aastast 2005 ja selle aluseks on seni olnud kolm strateegilist dokumenti:

Ohjamiskava annab ülevaate karuputke võõrliikide bioloogiast, levikust, erinevatest tõrjemeetoditest ja senistest tulemustest.

Karuputke tõrje on vastutusrikas töö, kuna mingil juhul ei tohi lubada uutel seemnetel valmida ja mulda jõuda, sest sellisel juhul on varasem tõrje olnud tühi töö. Eesmärk on kurnata maa sees olevad seemned ehk seemnepank, mis säilib väga kaua ja mitte lasta uusi seemneid juurde tekkida. Selleks, et tööd tehtaks korrektselt ja välditaks ümbritsevate taimede ning koosluste saastumist, tuleb tõrjujatel järgida töö- ja ohutusjuhendit.

Karuputke võõrliikide tõrjega seotud küsimustes annavad infot Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistid:

Harju- ja Järvamaal Käthlin Rillo, kathlin dot rillo at keskkonnaamet dot ee

Hiiumaal Rita Miller, rita dot miller at keskkonnaamet dot ee

Ida-Virumaal Lilli Lakkur, lilli dot lakkur at keskkonnaamet dot ee

Jõgeva- ja Tartumaal Tarmo Niitla, tarmo dot niitla at keskkonnaamet dot ee

Läänemaal Ilona Lepik, ilona dot lepik at keskkonnaamet dot ee

Lääne-Virumaal Katrin Jürgens, katrin dot jurgens at keskkonnaamet dot ee

Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal Jarmo Jaanus, Jarmo dot jaanus at keskkonnaamet dot ee

Pärnu- ja Raplamaal Marite Kungla, marite dot kungla at keskkonnaamet dot ee

Saaremaal Maarja Nõmm, maarja dot nomm at keskkonnaamet dot ee

Üle-eestilistes küsimustes Eike Vunk, eike dot vunk at keskkonnaamet dot ee

Eesti elanikud peavad karuputke võõrliikide tõrjet vajalikuks

Keskkonnaameti tellimusel teostas Turu-uuringute AS SA KIK rahastusel 2016. aastal uuringu, mille tulemustest selgus, et enamik elanikkonnast peab karuputke võõrliike ohtlikuks ja nende tõrjet vajalikuks. Uuringu tulemustega saab tutvuda siin.

Kuidas tõrjuda karuputke ise?

Keskkonnaamet kutsub karuputketõrjesse panustama ka maaomanikke ja kohalikke omavalitsusi ning seda just nende kolooniate puhul, mille tõrjet riigihangetega ei ole tellitud. Kui järgida soovitusi ja tõrjumise põhitõdesid, on vaja vaid järjekindlust, pealehakkamist ning kannatlikkust. Suurema koloonia nõrgendamine võtab aega – olulist karuputketaimede hulga vähenemist näeb alles nelja-viie aasta pikkuse tõrjetsükli järel. Seda kinnitavad Keskkonnaametis 2011. ja 2012. aastal tehtud uuringud. 2011. aasta uuringute aruannet saab lugeda siit , 2012. aasta aruannet siit, 2013. aasta aruannet siit.

Nõuandeid ise karuputke võõrliikide tõrjumiseks ja ohutuse tagamiseks saab lugeda siit.

Enda kaitseks vali varustus ja riietus vastavalt tõrjemeetodile, kuid peamine:

  • kata taimemahlaga kokku puutuda võivad kehaosad veekindla riidega või vähemalt kata need kinni;
  • kasuta kummikuid, kummikindaid ja võimalusel kaitseprille;
  • peale tõrjetööd võta riided ära ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, võid sellega endiselt kokku puutuda;
  • oht põletuste tekkeks on päikeselise ilmaga, kuid see sõltub ka päikese intensiivsusest ja inimese enda tundlikkusest. Mahlaga kokku puutunud koht pese puhta jaheda veega ja hoia päikese eest varjus;
  • põletuse tekkimisel pöördu arsti poole.

Näiteks paar pilti ühest ja samast kolooniast enne ning pärast mürgiga tõrjumist:

Kuidas tunda ära karuputke võõrliikisid?

Eestis kasvab 2 invasiivset karuputke võõrliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk. Lisaks leidub vähestes kohtades (just mõisaparkides) Lehmanni karuputke, mis ei ole invasiivne. Lähiriikides on invasiivsust ehk leviala laienemist kirjeldatud pärsia karuputkel, mida meil teadaolevalt väljapool aedasid ei esine, kuid võib sarnaselt Sosnovski ja hiid-karuputkele laialt levima hakata.

Eesti pärismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest (rahvanimetus putked) on võõr-karuputked selgelt suuremakasvulised. Õitsvad varred on üle 1,5 m kõrged (kuni 4 m kõrged), varred jämedad, alusel üle 5 cm läbimõõdus. Varred on karekarvased, mis on kodumaistest liikidest sarnane veel vaid siberi karuputkele. Sarikakiiri on võõr-karuputkedel üle 50, tipmises ehk peamises sarikas üle 100 kiire. Sarikas on servmised õied keskmistest selgelt suuremate kroonlehtedega. Viljad on üle 0,5 cm laiad, enamasti 1 cm laiad.

  1. Sosnovski karuputk - Heracleum sosnowskyi - invasiivne võõrliik.
    борщевик Сосновского, Sosnowsky's HogweedEestis laialt levinud. Suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Lehelaba osad on suured ja hiid-karuputkega võrreldes mitte nii sügavalt ning nii kitsasteks osadeks lõhestunud.
  2. Hiid-karuputk - Heracleum mantegazzianum - invasiivne võõrliik.
    борщевик Мантегацци, giant Hogweed

    Eestis vähelevinud, kuid levikut ei ole ka piisavalt uuritud, kuna kindlaks eristamiseks Sosnovski karuputkest ei ole häid tunnuseid. Lehelaba on rohkem ja kitsamateks osadeks lõhestunud, vars on hõredamalt karvane.
    Süstemaatika alased uurimused ei ole kindlalt kinnitanud, et hiid-karuputk ja Sosnovski karuputk on erinevad liigid ning kuna nad on mõlemad inimesele ohtlikud ja agressiivselt levivad võõrliigid, siis tõrje rakendamisel ei ole põhjust neid eristada.
  3. Pärsia karuputk - Heracleum persicum - võib muutuda invasiivseks.
    Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis ja Norras on liigi kasvuala laienemas. Müüakse istikuid ilu- ja ravimtaimena kasvatamiseks ning reaalne oht ka Eestis levima hakata on olemas.
    Pärsia karuputk on väiksemate mõõtmetega kui Sosnovski ja hiid-karuputk ja on seetõttu raskemini eristatav kodumaistest suurekasvulistest sarikaliikidest. Paljud tunnused kattuvad, kuid heaks tunnuseks on taime vigastamisel leviv aniisilõhn. Ilutaimena kasvatatavad vormid on mõnikord vähekarvased, punaste vartega vms.
    On võimalik, et pärsia karuputke on varem käsitletud karvase karuputkena (H.pubescens).

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog karuputke tõrjet tegemas. Foto: Martin Ott.

Karuputkekolooniad

Karuputkekolooniate asukohainfo otsimiseks on mitu võimalust: