Ristipuudega seonduv informatsioon

Prindi

2016 aasta kevadeks valmis Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja Maa-ameti koostööna avalik ristipuude kaardikiht, mis on kättesaadav Maa-ameti kaardiserveri kaudu:http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis. Ristipuude kaardikiht on olemas ka Metsaregistris.

Vähesed ristipuud on looduskaitse all, seega sõltub ristipuude säilimine metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast. Metsaomanikul on õigus otsustada, kas metsaraie käigus säilitada ristipuud või mitte. Keskkonnaamet teavitab metsaomanikku ristipuude olemasolust siis kui antud alal on ristipuu või ristipuud ning Keskkonnaamet väljastab omanikule metsateatise.

Ristipuude kaardikihti muudab ja täiendab Keskkonnaamet. Antud kaardiga seonduv informatsioon, ettepanekud jms palun saata e-mailile liina dot laanemets at keskkonnaamet dot ee . Samuti saab antud aadressile saata informatsiooni ristipuude kohta mida veel kaardil pole või mis on hävinud.

Ristipuud kui kultuuripärand ja rituaal Lõuna-Eesti matusekombestikus

Ristipuu (ka ristimänd, ristikuusk jne; lõunaeesti ristikuus´, ristipettäij, ristikõiv - sõltub puu liigist, millesse rist lõigatakse) all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad surnurongiga kalmistule minnes ristimärgi.
Risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline lõunaeestlaste traditsiooniline matusekomme, milles kajastuvad rahvusvahelised ja ürgvanad uskumused puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Aegade jooksul on ristilõikamise kombele lisandunud uusi tähendusi – usutakse, et kui rist on lahkunu mälestuseks puusse lõigatud, siis ei hakka surnu kodus kummitamas käima, rist lõigatakse lahkunu mäletuseks, rist lõigatakse, sest nii on kombeks jne. Kohalike inimeste jaoks on ristipuud pühad, ristimetsast möödudes aeglustakse autol kiirust ja meenutatakse, kelle mälestuseks see või teine rist on puusse lõigatud.
Vanimad seni teadaolevad kirjalikud andmed risti lõikamise kombe kohta pärinevad 17. sajandist. Orienteeruvalt 1940ndateni oli puudesse ristide lõikamise traditsioon enne (paiguti ka pärast kalmistult tulekut) tuntud hajusalt üle Eesti, kuid eriti levinud nn Liivimaa kubermangu² alal. Lääne-Saaremaal lõigati ristimärgile lisaks puusse ka peremärk. Riste on puusse lõigatud ka inimese hukkumis- või hukkamispaiga tähistamiseks, ka see komme on hajusalt levinud üle kogu Eesti. Hiiumaa Ristimäel leidub samuti puusse lõigatud riste, kuid need ristid ei ole seotud matusekommetega.
Matustel puusse risti lõikamise kommet on tundunud ka meie naabrid - soomlased, lätlased. Kuid erinevatel põhjustel (näiteks metsade majandamine) on see komme meie naabrite juures hääbunud ning see komme on tänaseni elevana säilinud vaid peamiselt ajaloolisel Võrumaal³ .
Lõuna-Eesti traditsioonilise matusekombestiku osana sümboliseerivad kogu maailma kontekstis unikaalsed ristimärkidega puud kohalike inimeste religioosset kombekäitumist, markeerides maastikul nii elu ja surma piiri kui siinsete inimeste religioosset suhet loodusega. Vähemnähtaval moel kajastub see piir kohalike inimeste usundilistes tõekspidamistes, rahvajuttudes ja ilukirjanduses – rahva kollektiivses mälus. Ristipuud kuuluvad vaimse kultuuripärandi hulka.


 
²: Ajaloolise Võrumaa territooriumiks peetakse kaheksat ajaloolist Lõuna-Eesti kirikukihelkonda: Põlvat, Kanepit, Urvastet, Karulat, Harglat, Rõuget, Räpinat ja Vastseliinat. Need kihelkonnad hõlmavad peaaegu täielikult kolme praegust Kagu-Eesti maakonda: Põlva-, Võru- ja Valgamaad. Ainult Räpina kihelkonna põhjaosa kuulub praeguse administratiivjaotuse kohaselt Tartu maakonda ja osa Rõuge kihelkonnast Läti Vabariigi Alūksne rajooni.
 

³: Ajaloolise Võrumaa territooriumiks peetakse kaheksat ajaloolist Lõuna-Eesti kirikukihelkonda: Põlvat, Kanepit, Urvastet, Karulat, Harglat, Rõuget, Räpinat ja Vastseliinat. Need kihelkonnad hõlmavad peaaegu täielikult kolme praegust Kagu-Eesti maakonda: Põlva-, Võru- ja Valgamaad. Ainult Räpina kihelkonna põhjaosa kuulub praeguse administratiivjaotuse kohaselt Tartu maakonda ja osa Rõuge kihelkonnast Läti Vabariigi Alūksne rajooni. 


Valik lisalugemist ristipuude kohta:
• Kõivupuu, M. Hinged puhkavad puudes. Huma, 2009.
• Kõivupuu, M. 101 Eesti pühapaika. Varrak, 2011
• Kõivupuu, M. Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus. - http://www.folklore.ee/tagused/nr1/puurist.htm; 06. 10. 2012
• Kõivupuu; M. Ristipuud maastikul ja usundilises jutupärimuses. - http://www.folklore.ee/tagused/nr27/torp.pdf; 06. 10. 2012
• Kõivupuu, M. Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus. - Akadeemia, 1997, nr 1
• Kõivupuu, M. Ristipuude teedel: http://www.eestiloodus.ee/artikkel423_415.html; 02.05.2016.
• Ettelugemine: http://tsirguliinakool.blogspot.com/2011/10/ettelugemispaev-legendid-ja-muistendid.html, 06. 10. 2012
• https://et.wikipedia.org/wiki/Ristipuu

 
PhD Marju Kõivupuu
Tallinna Ülikool, vanemteadur
Kontakt: kpuu@tlu.ee

Fotodel Vastse-Roosa ristikask, Toolamaa ristimänd, Hintsiko ristikuusk.

Artiklid ristipuude kohta:

 Uma Leht 12.05.2016

Tarupettäi kevad 2015

Tarupettäi sügis 2014