Varajane hoiatamine

Prindi

Varase hoiatamise seirevõrgu tuumikuks on reaalajas toimiv 10 automaatjaamast koosnev gammakiirguse mõõtevõrk (esindatud ikoonidega Eesti skemaatilisel kaardil). Kõik automaatjaamad registreerivad üldise gammakiirguse taset kasutades mõõtedetektorina GM andureid. Lisaks sellele mõõdetakse seitsmes jaamas NaI detektoriga gammakiirguse koguspekter ja leitakse erinevad doosikomponendid. Viimastest tähtsaim on tehislikest radionukliididest põhjustatud komponent, mida võrreldakse etteantud alarmitasemega. Alarmitaset ületava kiirgusvälja puhul edastavad jaamad automaatselt teate kiirgusosakonna valveteenistusele, kes 10-15 minuti jooksul analüüsib saadud informatsiooni ja vajadusel annab häire Päästeameti Kriisireguleerimiskeskusele.

Eesti kaart

Arhiiv 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 (pdf)

Eesti ja teiste Euroopa riikide atmosfääri kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida EURDEP (EUropean Radiological Data Exchange Platform ehk Euroopa kiirgusandmete vahetamise programm) kodulehe vahendusel.

Varase hoiatamise seirevõrku kuulub  ka atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsuse seire, mida viiakse läbi kolmes jaamas: Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres. Kahes esimeses jaamas on rakendatud suure võimsusega filterseadmed pumpamiskiirusega vastavalt 2000 ja 900 m3/h. Tänu suurtele õhuproovidele on võimalik määrata õhus radionukliidide väga väikest aktiivsuskontsentratsiooni (suurusjärgus µBq/m3). Atmosfääri radioaktiivse saaste kõige olulisemaks indikaatorisotoobiks on Cs-137, mida leidub õhus väga vähesel määral ka praegusel ajal. Alati leidub atmosfääris looduslikku radioisotoopi Be-7.

Õhu radioaktiivsus Harkus
Õhu radioaktiivsus Narva-Jõesuus
Õhu radioaktiivsus Tõraveres

Hoiatav informatsioon võimalikust kiirgusohust võib saabuda ka rahvusvaheliste infovahetussüsteemide kaudu. Sellise teabe vastuvõtmiseks ja analüüsimiseks täidab Keskkonnaameti kiirgusosakond rahvusvahelise kontaktpunkti funktsiooni. Eesti lähialadel asuvate tuumajaamade võimalikel avariidel rakendatakse radioaktiivse saaste atmosfäärse leviku prognoosmudelit ARGOS. Modelleerimise tulemuste alusel saab välja töötada ja õigeaegselt rakendada meetmeid elanike tervise kaitseks.