2010. aastal Keskkonnaameti läbiviidud kalandusalased projektid
1. Projekt “Meriforelli kalakasvatuslik taastootmine”
2006. aastal sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ja Õngu noorkalakasvanduse vahel 5-aastane leping meriforellide asustamiseks Hiiumaa rannikumerre. Leping nägi ette 100000 2+ vanusega meriforelli asustamise (iga-aastaselt 20000 noorkala). 2010. aasta maikuus asustati 20000 ettekasvatud kolmesuvist meriforelli Hiiumaa ja Lääne-Eesti rannikumerre.
Meriforellide asustamine on osa riiklikust programmist, millega parandatakse selle väärtusliku ja ohustatud kalaliigi olukorda Eesti vetes.
Lepingujärgselt oli 2010. aasta projekti maksumus 743 000 krooni ja kogu projekti finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2. Projekt “Kalade asustamine”.
Projekti rahastati SA KIK keskkonnaprogrammi kalavarude taastootmise alamprogrammi vahenditest kokku 159 170 krooniga.
Keskkonnaamet täidab projektiga kalavarude taastootmise programmi eesmärke, asustades veekogudesse teadlaste soovitusele tuginedes mitmeid väärtuslikke kalaliike. Asustamisega rikastatakse ja taastatakse mitmete siseveekogude kalapopulatsioone, sh parandatakse kalastiku koosseisu, suurendatakse kalastikus röövkalade nagu haug ja koha osatähtsust ning rikastatakse järvede kalastikku vastupidava ja harrastuspüüdjate hulgas populaarse linaskiga.
Kalamaime asustati järgmistesse veekogudesse:
6000 kohamaimu - Kaiavere, Pangodi, Kuremaa, Aheru, Pühajv, Tamula ja Vagula järve
1000 haugimaimu - Pangodi ja Karijärve
9900 linaskimaimu - Ao, Vihula, Oandu, Koogi ja Koopsi paisjärve, Selja, Uljaste, Lohja, Prossa, Saare, Kaiu, Koosa, Kriimani, Maardu, Raku, Harku, Mooste ja Pilkuse järve.
3. Projekt “Jõevähi asustamine”
Projekti rahastati SA KIK keskkonnaprogrammi kalavarude taastootmise alamprogrammi vahenditest kokku 490 860 krooniga.
Vähkide asustamine on osa kinnitatud maakondlike jõevähi tegevuskavade meetmetest, millega parandatakse jõevähi asurkondade seisundit Eesti vetes, taastades hävinud leiukohti, tugevdades asurkondi ja suurendades sellega harrastustuspüügivõimalusi. Keskkonnaameti koordineerimisel viiakse läbi jõevähi uuringuid, asustamisi, samuti uuritakse asustamiste edukust.
Eesmärgi täitmiseks osteti hanke korras 27 270 jõevähi kahesuvist noorjärku pikkusega 4-7 cm ja asustati järgmistesse veekogudesse: Reiu, Loobu, Soodla, Rannapungerja, Laeva, Pärnu, Pori ja Vääna jõkke, Mõra ojja, Kaisma, Uljaste, Kurtna Suurjärve ja Koogi paisjärve
4. Projekt” Tegevuskava jõevähi varude kaitseks, taastamiseks ja kasutamiseks”
Projekti eesmärgiks oli jõevähi maakondlike tegevuskavade täitmine. Uuringud viidi läbi Saaremaal kokku 19 veekogus või leiukohas ja mandril 13 veekogus või leiukohas. Lisaks teostati katsepüüke varemasustatud leiukohtades ja sumpkatseid katkuleviku piirkondades. Uuringute käigus avastati Saaremaal Riksu ojast võõrliigi-signaalvähi esinemine. Esitatakse andmed Riksu ojast ja Mustjõest püütud signaalvähkide katkuanalüüsidest. Antakse ülevaade jõevähkide katkulaadsest suremisest mitmes veekogus, mille kohta tehakse ettepanekud Keskkonnaametile.
Lõpparuandes esitatakse ka andmed 2010. aasta jõevähi harrastuspüügi kohta ja Keskkonnaameti poolt läbiviidud eripüükidest.
Projekti finantseeriti SA KIK vahenditest kokku 220 000 krooniga ja tööde teostajaks oli EMÜ Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut.
5. Projekt “Võõrliigi –signaalvähi (Pacifastacus leniusculus) leviku uuringud Mustjões"
Projekti eesmärgiks oli selgitada võõrliigi -signaalvähi (Pacifastacus leniusculus) võimalikku levikut ja arvukust Mustjões (Jägala jõe vesikonnas) ja Riksu ojas Saaremaal. Uuring on seotud jõevähile ohtliku võõrliigi, signaalvähi leviku täpsustamise ja tema tõrjeks vajalike meetmete väljatöötamisega. Signaalvähk on kantud ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja ja leviku tõkestamiseks on vajalik välja töötada vastav tegevuskava. Katsepüükide ning sumbakatsetega uuriti võõrliigi-signaalvähi levikut ja ohtu meie jõevähi populatsioonidele Mustjões ja Riksu ojas ning saadud tulemustele tuginedes esitati meetmed võõrliigi tõrjeks. Katsepüükide tulemusel saadi 5 signaalvähi isendit Mustjõest ja 63 isendit Riksu ojast. Täpsustati võõrliikide levik ja sumbakatsega võimalik vähikatkuoht. Esitati edasised meetmed leviku tõkestamiseks.
Projekti rahastati SA KIK keskkonnaprogrammi Harju maakondlikust programmist kokku 75 000 krooniga.
