Õpperajad

Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Radade kohta on olemas nii eesti- kui inglisekeelsed voldikud, mida saab hankida Karula rahvuspargi külastuskeskusest.

Ähijärve külas paikneva külastuskeskuse lähedal asub laste loodusrada/mänguväljak eelkooliealistele ning algkoolilastele. Rajal on liumägi, vaatetorn (pildil), kiiged, liivakast, köiskarussell. Rajal on loodust vahendavad infotahvlid, avastamisrõõmu pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade käpajäljed.

Enne raja läbimist küsi külastuskeskusest õppelehed, mis on välja töötatud just selle raja jaoks.

Rahvuspargis on rajatud 2 jalgrattamatkarada (38 km ning 15 km) ja jalgsimatkarada (36 km). Matkaradade kohta on saadaval eesti- ja inglisekeelsed voldikud Karula rahvuspargi külastuskeskuses.

Õppe- ja matkarajad on tasuta kõigile külastajatele.

Peräjärve metsarada 

Peräjärve metsarada tutvustab peaasjalikult metsakooslusi. 
Raja pikkus: 4 km
Optimaalne läbimise kestvus: 2 tundi
Ligipääs: Õpperada paikneb rahvuspargi kaguosas, Karula rahvuspargi külastuskeskusest umbes 6 km Saru poole. Raja alguspunktis asuvad parkimisplats, infotahvel, tualett ning pingid. Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi.

Peräjärve metsarada viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide laanemetsa, palumetsa, rabametsa. Mõisaajal kuulusid siinsed metsad Vana-Antsla mõisnikule, kes neid majandas ja siin jahti pidas. Rahva mälus on säilinud jahikäikudega seotud lood, teatakse Paruni allikat ja paviljoni asukohta Hundiaugu veerel. Saab ülevaate metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud.
Hakkavad silma põnevad reljeefid sulglohud, Hundiauk, Säitsmäpõrguorg. Rada möödub Peräjärvest, pisikesest kinnikasvavast metsajärvest, mis on Ähijärve järvedeahelas viimane e. perämine. Sealsamas järvekaldal võib märgata ka kopra tegevusjälgi. 
Rada põikab läbi paruni allika juurest ning lõpeb Lossimäel, kus asus Vana-Antsla mõisa jahiloss. Loss hävis 1921. aastal tulekahjus. Kahekordse rõdudega hoone asukohta tähistavad praegu suured elupuud ja lehised, ahjuvaremed ja maakivikelder. Üle metsade paistab Lossimäele Haanja kõrgustiku siluett.

Õpperajal on huvitav käia kevadel, kui mets rõkkab linnulaulust ja raja alguses õitseb näsiniin; suvel ja sügisel, kui mets on täis marju ja seeni; talvel, kui lume peale jäetud jäljed jutustavad metsaasukate kohta mõndagi põnevat.

Rebäse maastikurada 

Rebäse maastikurada tutvustab Karulale iseloomulikku maastikku, möödudes järvedest ja endistest talukohtadest. Rajal, Tornimäel tipus, asub ligikaudu 30 meetri kõrgune vaatetorn. 
Raja pikkus: 7 km
Optimaalne läbimise kestvus: 3-4 tundi
Ligipääs: Ringikujulise õpperaja algus- ja lõpp-punkt asub rahvuspargi loodeosas, Karula rahvuspargi külastuskeskusest umbes 6 km Lüllemäe poole. Raja alguspunktis ning ka Tornimäe vaatetorni lähedal asuvad parkimisplats ja infotahvel. Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi.

Rebäse maastikurada saab alguse Tornimäe parklast. Matkaline saab ronida kohalikule Araratile (103,1 meetri kõrgusele merepinnast), piiluda raudkülma veega Raudjärve ning mööduda ümbruskonna vanimast, 1586. aastal asutatud talukohast. Rada põikab noorema rauaaja asustusjälgedega Linnamäele ning jõuab uusasukatest kobraste elupaika. 
Tornimäe nõlvale jõudnud, näeb matkaline puudesalu varjus Karula kõrgustiku suurimaid uhteorge. Uhtorg on võrratult ilus kevadel, ülaste õitsemise aegu. 
Rebasejärve Tornimägi sai oma nime peale maa mõõtmiseks kasutatava triangulatsioonitorni ehitamist. Iga sellise torni otsast pidi olema näha kaks teist samasugust torni. Rahvasuu pajatab, et torn lõigatud mustsadalaste hirmus 1905.a. paiku maha. Tornimäe uuest vaatetornist avaneb vaade Otepää, Haanja ja Aluksne kõrgustikele, hästi on näha Kaika kuplistik.
Kui on energiat, võib matkarajalt korraks kõrvale põigata, et uudistada mäelt paistvat maakivihoonet - see on Rebäse rehi, mille juures asub mõisa peksukivi.

Ähijärve teerada 

Ähijärve teerada on ajaloo- ja kultuurilooline rada, mis läbib kahte laagriplatsi ja mitut supluskohta. 
Raja pikkus: 4 km 
Optimaalne läbimise kestvus: 2 tundi 
Ligipääs: Õpperada saab alguse Karula rahvuspargi külastuskeskuse juurest. Raja alguspunktis asuvad parkimisplats, infotahvel, tualett, ujumiskoht, tantsuplats, kiik ning laste mänguväljak/loodusrada. Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi.

Ähijärve teerada saab alguse Karula rahvuspargi suurima järve äärest. Ähijärv (176 ha) ja Ähijärve küla asuvad Karula rahvuspargi keskel. Järvega on seotud nii legende kui pärimusi. Huvitavad on järve põhjas asuvad mäed, mis järve keskelgi pea veepinnani küündivad. Salapärane on Ähijärve telg - päikesetõusul on näha veevirvenduses üle järve ulatuv tasane viirg. Loodusteadlastele on Ähijärv tüüpiline rohketoiteline järv, mille kinnikasvamise vältimiseks on kaitse hädavajalik. Kalameestele on Ähijärv eelkõige hea kohajärv, aga õnge otsa võib sattuda veel latikat, haugi, ahvenat, angerjat ja muud pisemat kraami (s.h. vetikaid).

Ähijärve küla paikneb kahe maastikutüübi - loodusmaastike massiivi ja pärandkultuurmaastiku piiril. Järve lõunaotsas laiuvad Peräjärve- Labassaare metsad. Järve kaldalt on näha Karula kõrgustiku lõunapoolsed tipud- Lossi ja Korgemägi, üle järve läände jääb Plaagi mägi. Karula kõrgustik on üks Eesti huvitavamaid pinnavormide komplekse, kus on esindatud liustikutekkeliste pinnavormide erinevad tüübid. Kõrgustiku pindala on 350 km², rahvuspargi piiresse jääb sellest vaid kolmandik. Kokku on eristatud 9 maastikulist üksust, mis kõik on kujunenud ligikaudu 10 000 aastat tagasi erinevate liustiku tegevuse ja sulamisega kaasnenud protsesside mõjul. Ähijärv ise jääb Karula kohta tasasele alale kunagises jääpanga sulamisnõos kujunenud tasandikul. Järvest põhja suunas on Veetka küngastiku, Lüllemäe kuplistiku ja Kaika kuplistiku üleminekupiirkond.

Ähijärve küla ja päristalud on sellisena välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigas. Paik oli aga asustatud juba 13 sajandil; Sarik-Siimani talu asub sellest ajast pärineva maa-aluse kalmistu peal. Kokku on Ähijärve külas 7 päristalu ja 2 ärikohta, praegusel ajal ka kaks suvitamiseks kasutatavat maja. Teedevõrk ümber Ähijärve on olnud tihe ja tänapäevast erinev. Ähijärve teerada läheb piki kunagisi käidavaid teid neid taaselustades: heinamaatee, Ähijärve kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed ja kruusatee.