Natura 2000

Endla looduskaitseala ja temaga külgnevad loodusväärtuslikud alad on arvatud Natura 2000 alade nimekirja, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 5. augustil 2004. Endla loodus- ja linnuala pindala on 10 108 ha.

Endla loodusala haarab alad, kus levivad Euroopa jaoks olulised elupaigatüübid. Need on looduslikus seisundis rabad (EL kood 7110), siirdesoo- ja rabametsad (91D0), lodu- ja madalsoometsad (9080), õõtsik- ja siirdesood (7140), madalsood (7230), kesk- ja huumustoitelised järved (3140, 3160), looduslikult rohketoitelised järved (3150), allikad (7160), ojad ja jõed (3260), aga ka vanad loodusmetsad (9010), salumetsad (9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Eriti esinduslikud on Endla rabad ning siirdesoo- ja rabametsad, samuti allikad, allikaojad ja allikalised jõelõigud. Alasse on haaratud ka kõdusoometsi, mis ei kuulu küll Loodusdirektiiviga kaitstavate elupaigatüüpide hulka, kuid moodustavad kaitsetsooni rabade ja allikate ümber ning on elupaigaks paljudele olulistele liikidele - karule, hundile, ilvesele, koprale, tedrele ja metsisele.

Loodusdirektiivi II lisa liikidest esinevad saarmas, tiigilendlane, võldas ja vingerjas, suur-mosaiikliblikas ja rabakiil, kaunis kuldking, eesti soojumikas ning läikiv kurdsirbik.

Linnudirektiivi I lisa liike on kaitsealal registreeritud 46. Eriti oluline on Endla looduskaitseala järgmiste liikide kaitse seisukohast: kaljukotkas, metsis, teder, laanepüü, sookurg, rüüt, mustviires, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, kolmvarvas-rähn ning väike-kärbsenäpp.

Vaata veel:

Ramsari konventsioon

Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon

Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena.

Rahvusvahelise tähtsusega alad Eestis