Eestimaa loodus on eriline

Siin, nelja aastaajaga maal pakub loodus alati midagi uut ja huvitavat. Selleks, et Eestimaal oleks veel kaua võimalik meie mitmekülgset ja põhjamaist looduskeskkonda nautida, tuleb õrna kooslust kaitsta.

1994. aastal ratifitseeris Eesti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni.

See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega, alates geenide kaitsest ja lõpetades ökosüsteemide kaitsega. Selle konventsiooni täitmine on sisuliselt kogu riigi töö elu ja elamisväärse keskonna alalhoidmiseks.

Eestis leidub 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks.

31. detsembri 2009. aasta seisuga oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

• looduskaitsealasid 131;
• maastikukaitsealasid 148;
• rahvusparke 5;
• vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118;
• parke ja puistuid 546;
• hoiualasid 343;
• püsielupaiku 1038;
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 11;
• kaitstavaid looduse üksikobjekte 1203.

Looduse kaitsmisel võib oma panuse anda iga inimene. Selleks, et oma ümbrusega/keskkonnaga mõistlikult käituda, tuleks igapäeva rutus ja toimetamistes jälgida alati ka meie väärtuslikku looduskeskkonda, et me sellest lihtsalt üle ei sõidaks.