Eesti loopealsete karjamaade taastamine

Prindi

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tagada väärtuslike, haruldaste ja ohustatud liikide ja elupaikade säilimine. Nende kaitseks on moodustatud Natura 2000 alade võrgustik. Looduskaitselisi tegevusi Natura aladel toetab Euroopa Liidu LIFE+ Loodus programm, mis koos SA KIK´iga rahastab ka projekti "Elu alvaritele" tegevusi.

 

Loopealsed e. alvarid (lood, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Poollooduslike koosluste ehk pärandkoosluste teke ning püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Loopealsete puhul on peamiseks inimtegevusks karjatamine. Heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline, väheproduktiivne ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest ja ekstreemseid kasvutingimusi taluvatest taimeliikidest. Enamasti kasvavad looaladel üksi või rühmiti kadakad. Sealjuures ei tohiks kadakate katvus olla suurem kui 30%. Loopealsed on soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Alates 1930ndatest aastatest ja läbi nõukogude aja on loopealsete karjatamine oluliselt vähenenud, mis on kaasa toonud nende kinnikasvamise põõsaste (põhiliselt kadakate) ja puudega (enamasti mändidega). Selleks, et loopealsele omane liigirikkus säiliks, tuleb kinnikasvanud loopealselt eemaldada männid ning kadakate katvust vähendada ning alal karjatada loomi.

Alvarid on kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb nad globaalselt haruldasteks ja seetõttu ka erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Lisaks Eestile leidub loopealseid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil. Kuna suur osa Eesti loopealsetest asuvad eramaadel, siis on eramaa omanike huvi ja nõusolek äärmiselt oluline nende alade säilimiseks.
 

Fotod: Aveliina Helm

2014. aastal sai positiivse rahastusotsuse projekt "Elu alvaritele" ehk Eesti loopealsete karjamaade taastamine (LIFE13NAT/EE/000082). Projekti eesmärgiks on taastada  2500 hektari suurusel alal veel säilinud loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ja rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu. Oluline osa projektist on ka loopealse elupaiga väärtuste tutvustamine ning teadlikuse tõstmine. Loopealse taastamise peamiseks tegevuseks on kinnikasvanud alalt mändide ja kadakate raiumine. Heas seisundis loopealsel ei ületa kadakate katvus 30% karjamaa pindalast.

Projekt kestab 2014. aasta septembrist kuni 2019. aasta septembrini. Projekti partneriteks on Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 3,7 mln eurot, millest 75% on Euroopa Ühenduse LIFE + Loodus programmi ja 25% Eesti riigi panus. Kohaliku kaasfinantseeringu tagavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing.